Obsah (6)
§ 102§ 101§ 100§ 99§ 105§ 116VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-20-11099 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22.03.2021, Narva kohtumaja Kohtunik Angelina Abol Kohtuasi A M hagi A M
§ 102
lg 2 sätestatud elatise alla minimaalmäära vähendamise põhjuste näidisloetelust tuleneb, et mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
§ 101
lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjaolu, et hageja omades äriühingut ei ole võimeline teenima elatise tasumiseks vajalikke rahavahendeid, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. 3
(11)Isegi kui kasutada uuringut „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, siis 17-aastase lapse minimaalvajadused on summas 412.00 eurot kuus ja 12-aastase lapse minimaalvajadused on 359.00 eurot kuus. On tõenäoline, et hageja poolt pakutud elatise suurus (100.00 eurot igale lapsele) ei kata laste vajadusi. Kostjad on seega seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus elatise vähendamiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja täiendavad seisukohad 13.10.2020 teatas hageja, et tema ettevõttel hakkasid asjad halvasti minema 2019 aasta keskel ning 2019 aasta lõppes kahjumiga (ettevõtte 9 kuu kahjum moodustas rohkem kui 10 000.00 eurot) ja seda asjaolu näitab/ kinnitab ka hagiavaldusele lisatud palgatõend, millest tulenevalt ei suuda ettevõte suuremat töötasu maksta. Hageja on 2020 aasta märtsis/ aprillis ka Eesti Töötukassalt hüvitist saanud. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit ning väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Hageja on tõepoolest olnud endale tööandjaks, kuid käesoleval ajal otsib ta teisi võimalusi, sest temale kuuluv äriühing on sisuliselt „miinuses“. Vastupidiselt kostjate seisukohale, teeb hageja kõik endast oleneva, et rohkem teenima hakata ja oma lastele vajalikku elatist maksta. 25.12.2020 esitatud kontoväljavõttest perioodi 01.05.2020-20.12.2020 eest nähtub hageja halb majanduslik seis (hageja on pidevalt sunnitud tuttavatelt raha laenama, siis võimalusel tagastama, elatist maksma ning töötasust järgi jääva summaga hakkama saama). Konto väljavõttest nähtuvad M M elamiseks vajalikke/ puuduolevate summade laenamine ning väiksemate summade laenamine tuttavatelt. Juhul, kui hagejat ei toetaks tema pensionärist ema, oleks ta juba praegu sunnitud enda suhtes kohtule pankrotiavalduse esitama. Hageja on 2020 juulis elatise võlgnevuse maksmiseks samuti laenu võtnud, mida suurte raskustega tagastab. Kinnisvara ega sõiduautosid hagejal pole – hageja elab oma ema juures (emale kuuluvas korteris, aadressil XXX). Hagejale kuuluva O V käive seoses valitseva majanduskriisiga on vaatamata pingutustele siiski kõvasti kokku kukkunud, ettevõtte püsikliendid ei suuda oma arveid tasuda. Võimalik, et tuleb 2021 aasta alguses hakata mõtlema ettevõtte likvideerimisele (pole välistatud ka pankrotimenetlus). Kogu selle tegevuse kõrvalt loodab hageja hiljemalt järgmise aasta aprilliks/ maiks ka palgatööd leida (käesolevaks ajaks ei ole ta suutnud tööd leida üldise kriisi tõttu Ida-Virumaal). Hageja on oma ema abiga nõus tasuma kummalegi kostjale 150.00 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Kostjate täiendavad seisukohad Kostja 1 A M omandis on kinnistud asukohaga XXX. Kinnistutele ehitatakse suvila, kuid ehitus on pooleli. Kinnistud olid omandatud kostja 1 poolt kinkelepingu alusel. Kostjate seadusliku esindaja omandis on korteriomand asukohaga XXX (kostjate ja nende seadusliku esindaja elukoht). Kostjate seadusliku esindaja omandis on sõiduauto Chevrolet Captiva (ehitusaasta 2012). 4
(11)Hageja omandis oli korteriomand asukohaga XXX, mis on hagiavaldusest tulenevalt hageja elukoht. Kinnisturaamatu andmetel oli nimetatud korteriomand võõrandatud hageja poolt tema emale. Tegemist oli tehinguga, mille eesmärgiks oli varjata hageja vara. Kostjate seaduslikul esindajal on kolm last. Kostjate seaduslikule esindajale makstakse peretoetust kokku 520.00 eurot kuus. Kuni 2020 aasta oktoobrini oli kostjate seaduslik esindaja lapsehoolduspuhkusel. Alates 2020 oktoobrist kostjate seaduslik esindaja töötab taas SA-s N H . Tema töötasu on ca 700.00 eurot kuus. Kostjate seaduslik esindaja sai hageja poolt löömise tagajärjel osalise töövõimetuse ning temale makstakse Sotsiaalabiameti poolt hüvitist summas 41.00 eurot kuus. Nimetatud toetus kulub aga kostjate seadusliku esindaja raviks ja ravimite ostmiseks. Seoses sellega, et hageja ei täitnud kostjate ülalpidamiskohustust, pöördus kostjate seaduslik esindaja prokuratuuri poole paludes kontrollida, kas hageja tegevusetuses esinevad KarS § 169 ettenähtud kuriteo tunnused. Hageja suhtes algatati kriminaalmenetlus. Peale kriminaalmenetluse algatamist tasus hageja elatise võlgnevuse väga lühikese perioodi jooksul. Antud asjaolu on kajastatud kostjate seadusliku esindaja kontoväljavõttes (2020 augustis). Peale võlgnevuse tasumist kriminaalmenetlus lõpetati. Kriminaalmenetluses võlgnevuse tasumine näitab, et hagejal on tegelikkuses sissetulekuid, mida ta varjub. Kostjad on nõus sõlmima kompromissi selliselt, et hageja tasub igale kostjale elatist summas 200.00 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse ja poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Perekonnaseaduse (
) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
§ 100
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
§ 99
sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 101
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584.00 eurot ning pool sellest ehk
§ 101lg 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 5
(11)292.00 eurot. Ka 2021 aastal on töötasu alammäär kuus 584.00 eurot, millest pool on 292.00 eurot. Hageja A M on kostja 1 A M ja kostja 2 M M isa. Selles osas pooltel vaidlus puudub. Viru Maakohtu 29.09.2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-9895 kinnitas kohus poolte vahelise kompromissi, millest nähtub, et pooled muutsid Viru Maakohtu 02.09.2014 otsusega tsiviilasjas 2-14-18119 hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatusraha suurust. Kompromissist tulenevalt tuleb hagejal tasuda iga kostja ülalpidamiseks elatist summas 211.50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 90 protsenti ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 01.10.2017 kuni laste täisealiseks saamiseni (tlk 4-6). 2020 ja 2021 aastal on seega poolte kompromissist tulenevalt ühele lapsele tasumisele kuuluva elatisraha suuruseks 262.80 eurot kuus. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja on taotlenud elatise vähendamist 100.00 euroni kuus iga kostja kohta, kuna tema majanduslik olukord on võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga halvenenud, lisaks on suurenenud miinimumelatise summa. Hageja viitab ka oma mitmetele kohustustele. Menetluse kestel on hageja olnud nõus ka elatise vähendamisega 150.00 euroni kuus iga kostja kohta. Kohus selgitab, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas 3-2-1-124-15, p 11). Kui kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, on ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks vaja tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu 19. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-119-15, p 12). Kohus selgitab ka, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-17, p 37.1). Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas 2-14-18119 tegi kohus 02.09.2014 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, millega mõistis hagejalt kostjate kasuks välja elatise summas 177.50 eurot kuus iga lapse kohta, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.05.2014 kuni laste täisealiseks saamiseni. 6
(11)Tsiviilasjas 2-17-9895 (hagi esitatud 26.06.2017) on hageja soovinud 2-14-18119 tsiviilasjas kostjate kasuks väljamõistetud elatusraha suuruse vähendamist seoses sellega, et tema sissetulek on vähenenud, hagejat aitab rahaliselt ema ning tal on rahalised kohustused võlausaldajate ees. Tsiviilasjas 2-17-9895 hagile lisatud konto väljavõttest 27.02.2017 – 31.05.2017 perioodi eest nähtub, et hageja sissetulekuks on olnud töötasu O V summas ca 600.00 eurot kuus, kontole tehti ka sularaha sissemakseid (summades 100.00 – 160.00 eurot). Nimetatud tsiviilasjas leidsid kostjad, et puuduvad alused elatise alla miinimummäära vähendamiseks ja esitasid oma ema sissetulekut ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise tõendid. Muid tõendeid tsiviilasjas 2-17-9895 esitatud ei ole. Kuivõrd elatise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid ning ka tsiviilasja 2-17-9895 toimiku põhjal ei ole võimalik suures osas kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud (v.a hageja ja kostjate seadusliku esindaja sissetulek), leiab kohus, et praeguses asjas elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuleb tuvastada, kas ja millises ulatuses on hageja kohustatud kostjatele ülalpidamist andma. Võttes arvesse ka hageja väidet, et pärast kompromissi sõlmimist on tema sissetulek vähenenud ning lisaks on suurenenud miinimumelatise suurus, on kohus seisukohal, et praegusel juhul võib esineda alus ja ka põhjendus elatise suuruse muutmiseks. Kohus selgitab, et
§ 101
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Võttes arvesse kiiret töötasu alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti väga suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§ 99
lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et hageja tööandjaks on temale kuuluv äriühing O V (tlk 81, 83-84). Hageja töötasu käesoleva menetluse ajal on toimiku materjalidest nähtuvalt ca miinimummääras kuus (tlk 7). Poolte kompromissi sõlmimise ajal on kostja töötasu olnud 725.00 eurot kuus (tlk 14). Hageja töötasu on seega kompromissi sõlmimise ajast alates vähenenud. Hageja esitatud S AS-i konto väljavõttest (tlk 41-42) nähtub, et hageja ema M M on andnud hagejale suurtes summades (2 224.00 eurot, 2 825.00 eurot) laenu (selgitus „v dolg s vozvratom“), nimetatud summad on ka koheselt kohtutäituri kontole seoses täitemenetlustega edasi kantud. Kontoväljavõttest nähtub ka, et hageja on osaliselt M M võlgnevuse tagastanud. M M on hagejale lisaks veel väiksemaid summasid (100.00 eurot, 80.00 eurot) kontole kandnud. Hageja on ka teistelt isikutelt väiksemates summades laenu võtnud ja laene tagastanud. Hageja on muuhulgas kohtule selgitanud, et ta on elatise võlgnevuse tasumiseks pidanud võtma sugulastelt/ tuttavatelt laenu. Lisaks on kontole tehtud ka mõningad sularaha sissemaksed. 7
(11)Hageja S AS-i konto väljavõttest nähtub ka, et ta on 23.09.2020 teinud kontole suures summas ülekande (4 950.00 eurot), nimetatud summast 4 400.00 eurot on kantud O V ning 495.60 eurot kohtutäiturile elatise täiteasjadega seoses. Hageja C P AS-i konto väljavõttest nähtub aga, et hageja on 23.09.2020 saanud C P AS-ilt laenu summas 5 000.00 eurot ning seejärel kandnud 4 950.00 eurot oma kontole S AS-is (tlk 156). Hageja on seega C P AS-ilt saadud laenusummat kandnud oma teisele kontole. Kohtu poolt tehtud päringutest nähtub, et hagejal peale O V , muu vara (kinnisvara, sõidukid) puudub (tlk 82-86). Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
§ 102
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
§ 102
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Hagejal on seega seadusest tulenev kohustus kostjatele elatist maksta.
§ 102
lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
§ 101lg 1 sätestatud määra.
Kostjad on seisukohal, et alused elatise vähendamiseks puuduvad. Kohus selgitab, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18). Riigikohus on leidnud, et
§ 102
lg 2 järgne mõjuv põhjus võib mh seisneda ka vanema halvas varalises seisundis (vt Riigikohtu
- juuni
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-135-17, p 28.2). Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui lastele. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja puhul on tegemist terve töövõimelise inimesega, kellel tuleb lisaks iseendale ülal pidada ka oma kahte alaealist last. Samas hageja ei eitagi, et ta peab lastele maksma elatist, kuid leiab, et arvestades üleüldist majanduslikku olukorda on praegusel ajal suuremas summas töötasu teenimine väga raske ning sellest tulenevalt ka väljamõistetud elatise tasumine võimatu. Hageja on muuhulgas teatanud, et plaanib otsida tööd mujalt. Arvestades samas Ida-Virumaa majanduslikku olukorda ning reaalset olukorda tööturul, võib kohtu hinnangul oluliselt suurema töötasuga töökoha (või lisatöö) leidmine piirkonna eripära arvestades olla keeruline. Kohus lähtub seega sellest, et hageja on praegusel juhul võimeline teenima töötasu vähemalt miinimummääras kuus (summas 584.00 eurot). Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja kontole tehtud sularaha sissemaksed viitavad ilmselt ka mistahes hageja mitteametlikule sissetulekule, mille täpne suurus on samas tuvastamata. Kohus on seisukohal samas, et ka mõned sularaha sissemaksed ei suurenda hageja majanduslikku olukorda oluliselt. 8
(11)Kohus on seisukohal ka, et nii minimaalsest sissetulekust kuus (584.00 eurot) kui ka sellest veidi suuremast sissetulekust ei jätkuks hagejal kostjatele väljamõistetud elatise tasumiseks (s.o 2 * 262.80 eurot) ning tema enda ülalpidamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04. detsembri 2013 otsuse nr 3-2-1-136-13, p-st 14 tuleneb, et vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kohus on seisukohal, et varaliste vahendite ühetaoline kasutamine
§ 102
lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada ka, et alaealise lapse ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad, samuti maksab riik alaealisele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealise ülalpidamiseks saab kasutada. Seega, hinnates hageja varalist seisu ning sissetulekut mida ta on praegusel juhul võimeline teenima, ei ole ta kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma kostjate ülalpidamiskohustust summas 262.80 eurot kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada väljamõistetud elatise summat. Riigikohus on küll mitmeid kordi rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus
§ 101
lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 14). Kohus on teinud kostjatele ettepaneku esitada tõendid enda vajaduste ja kulutuste kohta kuus. Ühtegi tõendit kostjad aga esitanud ei ole. Samas ka vaatamata sellele, et kostjad ei ole tõendeid enda kulutuste kohta esitanud, on iseenesest mõistetav, et lapsed peavad igapäevaselt sööma, riietuma, kusagil elama jne. Arvestades aga, et kostjad ei ole oma vajaduste kohta mistahes tõendeid esitanud, leiab kohus, et laste igapäevaste kulude kindlaks tegemisel on mõistlik lähtuda uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf), kus on leitud, et eri vanuses laste ülalpidamiskulud on erinevas suuruses. Uuringu tabelis 11 on toodud kolme erineva meetodi alusel hinnatud kulude hinnang vanuse kaupa, vanuses 13–17 on kuluks hinnatud 323.00 – 412.00 eurot kuus lapse kohta (keskmine seega 367.50 eurot). Kohus peab siin vajalikuks arvestada ka asjaolu, et uuringus leiti üldiselt, et Ida-Virumaal on kõige madalamad kulud. Kohus selgitab ka, et juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
§ 105
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
§ 116lg 1). 9
(11)Pooled ei vaidle, et kostjate emal on lisaks kostjatele veel üks laps, tema sissetulekuks on peretoetus summas 520.00 eurot kuus, töötasu ca 700.00 eurot kuus ning puudega täiskasvanu toetus 41.17 eurot kuus. Kostjate seaduslik esindaja viibis kuni septembrini 2020 lapsehoolduspuhkusel. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostjate emale kuulub korter asukohaga XXX (kostjate elukoht) ning kinnistu asukohaga XXX (tlk 72-75). Lisaks kuulub kostjate esindajale sõiduauto Chevrolet Captiva (2012 aasta, tlk 79). Arvestades seega kostjate ema sissetulekut (töötasu) ning asjaolu, et tal on lisaks kostjatele veel üks alaealine laps, keda tuleb samuti ülal pidada, leiab kohus, et ka kostjate emal ei ole võimalik anda igale kostjale ülalpidamist summas 262.80 eurot kuus. Enda sissetulekuks peaks ta eelduslikult katma ka enda ning oma kolmanda lapse ülalpidamisega seotud kulusid. Hageja on palunud elatise määramisel arvestada kostjate eest makstavate toetustega. Kohus peab vajalikuks selgitada, et perehüvitiste seaduse (PHS) § 2 sätestab üldise perepoliitilise eesmärgi, milleks on lastega perede ning laste kasvatamise toetamine. Sellel eesmärgil makstakse PHS § 3 järgi lastega perede heaolu tagamiseks perehüvitisi, mille liigid on riiklik peretoetus (peretoetus), vanemahüvitis ja elatisabi. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta, et elatist taotleva lapse vajadused on kaetud riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes poole taotlusel ja juhul, kui esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud vähendada elatist kostjate seaduslikule esindajale makstavate lastetoetuste arvel. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada
§ 101
lg 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud. Kohus märgib, et lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Ka kostjate emale makstav lasterikka pere toetus on mõeldud suurperede toetamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 28 lg 4 järgi on lasterikkad pered riigi erilise hoole all. Seadusandja saab otsustada, millist perekonda pidada lasterikkaks perekonnaks, ning kehtiva õiguse kohaselt on kolmelapseline perekond kahtlusteta lasterikas perekond ka PS § 28 lg 4 mõttes. PS § 28 lg 4 peaks tagama ühesuguse hoole kõigile ühesuguses olukorras olevatele lasterikastele peredele. Kohtu hinnangul puudub seega antud juhul alus vähendada väljamõistetavat elatist pelgalt põhjusel, et kostjatele (kostjate seaduslikule esindajale) tasutakse riigi poolt toetusi. Arvestades seega eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et kostjate esindaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et iga kostja igakuised kulutused on summas 525.60 eurot, leiab kohus, et hagejalt tuleb välja mõista elatis summas 183.00 eurot kuus (s.o 367.50/2) iga lapse kohta. Suurema elatise väljamõistmine asetaks aga hageja praegusel ajal olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. 10
(11)Kohus selgitab ka, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda. Tähtis on, et lapse vajadused saaksid rahuldatud. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et riik maksab alaealistele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealiste ülalpidamiseks saab kasutada. Samuti on Riigikohus korduvalt (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 30) juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Eeltoodut arvestades on kohtu arvates antud juhul laste igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja nende arenguks piisavad vahendid tagatud, kui hageja maksab igakuiselt igale lapsele elatist summas 183.00 eurot, millele lisandub lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (
§ 116
lg 1) sama suures ulatuses kostjate seadusliku esindaja (ema) panus ning riiklikud lastetoetused. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus leiab, et tuleb muuta Viru Maakohtu 29.09.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-9895 väljamõistetud elatise suurust ja mõista hagejalt iga kostja ülalpidamiseks elatis summas 183.00 eurot kuus, alates 31.07.2020 kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, samuti vaidluse sisu ning olemust, leiab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud seega puuduvad. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 11
(11)