← Eesti

3-21-1274/8

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1274 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkirja nr 11/20/5

) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tõlgendab kaebust selliselt, et kaebaja nõuab Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 tühistamist, Tallinna Vangla kohustamist moodustada MTÜ liikmetest koosnev komisjon kaebuste läbivaatamiseks ja käskkirjade kooskõlastamiseks ning Tallinna Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/56 tekitatud kahju eest. Kohus leiab, et ekspertiisi määramise nõue on taotlus kohtule menetlustoimingu tegemiseks, sest ekspertiise korraldab kohus kohtumenetluse käigus asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Seega ei loe kohus seda kaebuse nõudeks.

  1. Kohus leiab, et kaebus kuulub tervikuna tagastamisele.
  2. Kaebaja esitas juba haldusasjas nr 3-21-1258 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 tühistamist, kahjuhüvitise väljamõistmist summas 600 eurot ja Tallinna Vangla kohustamist moodustada komisjon MTÜ-de liikmetest, kes valitakse komisjoni ööpäevaringselt. Tallinna Halduskohus tagastas 3-21-1258 asjas esitatud kaebuse 25.06.2021 määrusega. Määrus ei ole jõustunud. Käskkirja tühistamise ja kahju hüvitamise nõue tagastati, sest need olid korduvad (esitatud haldusasjas nr 3-21-1220) ja komisjoni moodustamise nõue tagastati, sest kohustuslik kohtueelne menetlus oli läbimata. Komisjoni moodustamise nõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus ikka veel läbimata.
  3. Kaebaja nõudis ka haldusasjas nr 3-21-1220 Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 tühistamist ja sellega tekitatud kahju hüvitamist. Nimetatud haldusasjas tegi kohus 21.06.2021 määruse, millega tagastas tühistamisnõude ja jättis kahju hüvitamise nõude käiguta. Määrus ei ole tagastamise osas jõustunud. 8.

§ 121

lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebaja on haldusasjades nr 3-21-1220 ja 3-21-1258 esitanud kaebuse, kus ta nõudis sama käskkirja tühistamist ja sama käskkirjaga tekitatud kahju hüvitamist ning haldusasjas nr 3-21-1258 samasuguse komisjoni moodustamist. Seega on praeguses asjas esitatud kaebus sama aluse ja nõuetega nagu varasemates asjades. Sealjuures ei ole haldusasjades nr 3-21-1220 ja 3-21-1258 jõustunud lõpplahendit kaebuse tagastamise kohta. Kuna on võimalik, et kaebaja vaidlustab haldusasjades nr 3-21-1220 ja 3-21-1258 tehtud kaebuse tagastamise määrused, saab tagastatud nõuded lugeda veel kohtu menetluses olevaks. Sarnaselt on korduva kaebuse mõistet sisustatud ka varasemas kohtupraktikas (nt Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2019 määrus asjas nr 3-18-2188). Seega tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 3 alusel. 2

(3)
  1. Kohus märgib täiendavalt, et praeguses asjas esitatud käskkirja tühistamise nõue ei ole siiski seotud sama kohtueelse menetluse lahendiga nagu haldusasjas nr 3-21-
  2. Kohtu 25.06.2021 määrusest nähtub, et kaebaja tugines haldusasjades nr 3-21-1220 ja 3-21-1258 Tallinna Vangla 29.04.2021 vaide tagastamise otsusele nr 5-15/21/167-
  3. Praeguses asjas on kohtule esitatud Tallinna Vangla 07.06.2021 vaide tagastamise otsus nr 5-15/21/220-4 ja kaebaja viitab sellele kaebuses. Kaebaja vaie tagastati 07.06.2021, sest ta ei kõrvaldanud vaide puudusi. Vaide tagastamise otsusest nähtub, et kaebaja palus muuhulgas tühistada käskkirja nr 1-1/20/
  4. Kohus leiab, et isegi kui praeguses asjas esitatud Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 tühistamise nõuet ei saa lugeda korduvaks, sest see ei ole esitatud sama vaide tagastamise otsusega seonduvalt nagu teises haldusasjas, siis kuulub tühistamisnõue tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel (kaebeõiguse ilmselge puudumine).

Tallinna Vangla 07.06.2021 vaide tagastamise otsuses on selgitatud: „Tallinna Vangla direktor tunnistas 04.05.2021 käskkirja nr 1-1/21/16 punktiga 6 Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 kehtetuks. Seega 10.12.2020 käskkiri nr 1-1/20/56 enam vaide esitaja õigusi rikkuda ei saa. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine iseseisva nõudena ei ole vaidemenetluses lubatav, mistõttu tuleb vaie X läbivaatamatult tagastada. Kuna vaidlustatud haldusakt on käesolevaks ajaks kehtetu, on X sisuliselt oma eesmärgi saavutanud.“ Seega oleks Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 tühistamine kohtumenetluses lubamatu nõue sõltumata sellest, kas see on korduv või mitte. Kehtetuks tunnistatud käskkirja peale ei saa esitada tühistamiskaebust. Tegemist oli käskkirjaga, mis reguleeris COVID-19 leviku tõkestamiseks seatud piiranguid. Kohus leiab, et selline käskkiri ei saa pärast kehtetuks tunnistamist kaebaja õigusi edasi mõjutada. 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud kahju hüvitamise nõudega, mille kaebaja esitas esmakordselt haldusasjas 3-21-1220. Kahju hüvitamise nõue oli juba haldusasjas nr 3-21-1258 korduv. Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-21-1220 teinud 21.06.2021 määruse, millega jättis kaebuse kahjunõude osas käiguta ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja. Seega ei jää kaebaja õigused kaitseta, kui kohus ei tõlgenda kaebaja praegust kaebust hoopis tuvastamiskaebusena. 10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale. 11. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

12. Kaebaja on palunud endaga kirjavahetust vene keeles pidada. Kohus tõlgendab kaebaja taotlust selliselt, et ta soovib kohtulahendi vene keelde tõlkimist ja menetlusabi korras kohtulahendi tõlke kulude kandmisest vabastamist (

§ 110lg 1 p 1).

Kohus ei pea määruse riigi kulul tõlkimist kaebaja eesti keele oskust arvestades vajalikuks ega põhjendatuks. Kohtueelse menetluse materjalidest on näha, et kaebaja suudab end eesti keeles arusaadavalt väljendada. Mitmes kohtuasjas on leitud, et kaebaja eesti keele oskus on piisav, et haldus- ja kohtumenetluses ilma tõlgi kaasamiseta osaleda (näiteks haldusasjad nr 3-21-359, 3-21-638, 3-21-466, 3-21-69). Seega jätab kohus määruse tõlkimata ja menetlusabi taotluse kohtulahendi tõlke kulude kandmisest vabastamiseks rahuldamata. 13. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.