Obsah (7)

§ 23§ 14§ 15§ 68§ 2§ 10§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1446 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidam

) § 15 lg 2 p 3 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnike poolt 48-tunniks kinni ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. 28.06.2021 tehtud ettekirjutus nr 1052244092 Eestist lahkumiseks on täitmata ning on sundtäidetav.

1. 27.06.2021 alustati menetlus väärteoasjas KarS § 25 lg 2 ja § 218 lg 1 tunnustel ehk nimelt 27.06.2021 19:42 leidis aadressil Tartu mnt 87, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond aset Kaupluses Sikupilli Prisma varavastane süütegu, mille pani toime X.
2. Lisaks eelmainitud väärteo toimepanemisele oli PPA poolt tuvastatud, et X viibis alates 10.05.2021 Eesti Vabariigi ja Schengeni viisaruumi territooriumil omamata selleks tõenduslikku õiguslikku alust ehk omamata isikut tõendavat ja reisidokumenti. 28.06.2021 PPA poolt menetlustoimingute läbiviimisel oli tuvastatud, et isikul oli Eesti Vabariigi territooriumil varastatud tema isikut tõendav dokument ehk Ukraina Vabariigi biomeetriline pass. 28.06.2021 oli isiku suhtes ühekordselt lõpetatud ennetähtaegselt viibimise õigus. 28.06.2021 alustati isiku suhtes illegaalimenetlus. X lahkumisettekirjutuse puhul on arvestatud isiku suhtumisega toime pandud väärteosse, samuti tahtlikku ebaseaduslikku töötamist ja viibimist Eesti Vabariigi ja Schengeni viisaruumi territooriumil ning on alust arvata, et X võib väljasaatmisest kõrvale hoida, kuna soovib veel kuu aega töötada Eesti Vabariigi territooriumil, et teenida piisavalt raha ja oma võlgadest lahti saada. Isik mainis illegaalimenetluse raames läbiviidud küsitluses, et kui ta ei oleks 27.06.2021 toime pannud süütegu, oleks ta jätkanud ebaseaduslikku viibimist ja töötamist Eesti Vabariigi ja Schengeni viisaruumi territooriumil ning kaldunud kõrvale täitmaks Ukraina Vabariigi saatkonna juhiseid. X peeti 27.06.2021 kinni ja toimetati Kinnipidamiskeskusesse aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.
3. PPA esitas 29.06.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Põhjendused: 4.
4. PPA leiab, et X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida. Lahkumisettekirjutuse menetluse raames oli kindlaks tehtud, et isikult varastati isikut tõendav dokument, mille asendamiseks pöördus X Ukraina Vabariigi saatkonna poole Eestis, kuid saadud juhistest otsustas isik kõrvale kalduda ning leidis enda jaoks endale sobivaid variante, kuidas mitte lahkuda Eesti Vabariigist ja Schengeni territooriumilt. Illegaalimenetluse raames oli X viidud läbi küsitlus, kus isik tunnistas, et tal ei ole piisavaid rahalisi vahendeid ning kindlat elukohta Eesti Vabariigi territooriumil. Isik tegi tahtlikult ebaseaduslikult tööd Eesti Vabariigi ja Schengeni viisaruumi territooriumil. PPA märgib, et küsitluse käigus on isik avaldanud soovi lahendada tekkinud situatsiooni iseseisvalt ja nii nagu isik enda jaoks õigeks peab ning lisaks soovib teenida Eesti Vabariigi territooriumil rahalisi vahendeid, et tasuda oma võlad. Kui 27.06.2021 toimepandud vargust ei oleks juhtunud, jätkaks isik ebaseaduslikku viibimist ja töötamist Eesti Vabariigi ja Schengeni viisaruumi territooriumil. Käesoleval ajal puudub X seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks ja töötamiseks, ning olemasolevate rahalistest vahenditest ei piisa majutuskulude katteks. Kuigi X suhtes on läbi viidud väärteomenetlus varguse toimepanemises, on lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise puhul tegemist PPA poolse prognoosotsusega. PPA võtab siinkohal arvesse ka asjaolu, et isik võib toime panna sama varavastase süüteo ning tahtlikult töötada omamata selleks õiguslikku alust. Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. Võttes arvesse asjaolu, et isiku suhtes on algatatud väärteomenetlus ja isik on tahtlikult asunud ebaseaduslikult tööle ning otsustanud mitte pöörduda haldusorgani poole oma Eesti Vabariigi ja Schengeni viisaruumi territooriumil viibimise õigustamiseks, iseloomustab see PPA arvates selgesti võimalust, et isik võib edaspidi jätkata süütegude toimepanemisest. Riigil on kohustus tagada riigis elavate isikute turvalisus ning isik on oma käitumisega näidanud, et ta ohustab avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust. Välismaalase side Eestiga ei ole sedavõrd tugev, 2 et tema erahuvid tuleks seada ettepoole riigi huvist kaitsta avalikku korda ning teiste isikute elu ja tervist, mida antud välismaalane võib ohustada. Süüteo toimepanemine ja selle asjaolud on üheks minevikusündmuseks, mis on olulise tähtsusega ka isikust lähtuva jätkuva ohu olemasolu üle otsustamisel, mistõttu on kuriteo toimepanemise fakt avalikule korrale ja seeläbi riigijulgeolekule eksisteerivat ohtu kinnitavaks asjaoluks. Tuginedes ülaltoodule ja arvestades X emotsionaalset seisu, on PPA seisukohal, et isik ei lahku Eestist vabatahtlikult, asub teenima edasi ebaseaduslikult rahalisi vahendeid ning leiab enda jaoks õigeid lahendusi, kuidas mitte lahkuda Eesti Vabariigist. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et X suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isikule oli antud võimalus saada ajutine tagasipöördumistunnistus Ukraina Vabariigi saatkonna poolt, kuid isik otsustas seda tahtlikult mitte taotleda ja kõrvale hoiduda lahkumisest esimesel võimalusel Eesti Vabariigist ja Schengeni territooriumilt. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

Samuti leiab PPA, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni, kuna isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument, mida PPA saaks hoiule võtta. Samas puudub isikul kindel elukoht, mille kaudu oleks temaga võimalik ühendust võtta väljasaatmise tagamiseks. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi X kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema EV-st väljasaatmiseni on põhjendatud, PPA on kaalunud välismaalase toimepandud õigusrikkumise laadi ja raskust, asjaomase isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust ja tagajärgi tema perekonnaliikmete jaoks ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga ning on seisukohal, et kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Vastavalt

§ 14

lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Ukraina Vabariiki. 4.

1. PPA selgitas, et kinnipidamisest hetkest arvates ei ole väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia, kuna X PPA poolt on taotletud Ukraina Vabariigi saatkonna poolt Eestis ajutine tagasipöördumistunnistus, mis on alles menetluse staadiumis, samuti ei ole seda arvestades veel soetatud lennupiletit. Lennupileti soetamine toimub isikut tõendava dokumendi (tagasipöördumistunnistus) alusel, mida X antud hetkel ei ole veel väljastatud. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et lähtudes senisest heast koostööst Ukraina saatkonnaga, peaks väljasaatmine olema eostatav kahe nädala jooksul. 4.
2. Arvestades kõike eelmainitut, taotleb PPA Tallinna Halduskohtult luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks nädalaks

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 68p 6 ning § 15 lg 2 p 1, 2 ja 3 sätestatud alustel.

1. X selgitas kohtuistungil, et ta tahtis küll Eestist lahkuda, kuid ei jõudnud, sest peeti enne kinni. Samuti selgitas ta, et sooviks siiski need kaks nädalat elada oma venna X juures Tallinnas XXX tn X. Ta väitis, et vend ja ta sõbrad on valmis teda selle aja jooksul üleval pidama ja et 3 vennale peaks olema vahepeal laekunud tema saamata jäänud töötasu 3500 euro ulatuses. Samuti märkis ta, et tal ei ole kaebusi kinnipidamiskeskuse tingimuste osas, kuid tal on seal psühholoogiliselt raske olla. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama sätestab

§ 2lg 1.

PPA lõpetas ennetähtaegselt oma otsusega 1219/2021 X viisavaba lubatud viibimisaja ning lühendas seda ühekordselt, sest isik väärkasutas oma viisavabadust (töötas Eesti Vabariigis ebaseaduslikult). Seega puudub tal seaduslik alus Eestis viibimiseks. PPA tegi isikule 28.06.2021 lahkumisettekirjutuse, milles kohustas lahkuda koheselt, kuid mitte hiljem kui 28.06.2021. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 28.06.2021. Seega on lahkumisettekirjutus muutunud sundtäidetavaks ja isik kuulub Eestist väljasaatmisele (

§ 14lg 1).

Kuna X puudub hetkel kehtiv reisidokument (tagasipöördumistunnistus on taotlemisel) ja selle hankimine võtab eeldatavalt mõned päevad kuni kaks nädalat aega, siis ei ole teda võimalik 48 tunni jooksul Eestist välja saata. Kauem kui 48 tundi võib isikut kinni hoida vaid kohtu loal. Sel eesmärgil taotles PPA

§ 23

lg 1 alusel kohtult luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kaheks nädalaks. 7.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks.

§ 15

lg 1 järgi võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 järgi võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 8. Käesoleval juhul esineb X suhtes

§ 15

lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, kuna tal puudub kehtiv reisidokument ning on tõenäoline, et isiku dokumenteerimist ei ole võimalik 48h jooksul realiseerida. X on taotletud, kuid veel mitte saadud tagasipöördumise tunnistus. 9. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka PPA kahtlus, et käesoleval juhul võib isik mitte täita kaasaaitamiskohustust ning tema suhtes esineb põgenemise oht. Isik on oma varasema käitumisega näidanud, et isik võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Kohus leiab, et PPA-l puudub isiku suhtes põhjendatult usaldus, et isik täidab lahkumisettekirjutuse vabatahtlikult. Nimelt on isik tunnistanud, et soovib lahendada tekkinud situatsiooni iseseisvalt ja nii nagu isik enda jaoks õigeks peab ning lisaks soovib ta teenida Eesti Vabariigi territooriumil rahalisi vahendeid, et tasuda oma võlad. Kui 27.06.2021 toimepandud vargust ei 4 oleks juhtunud, jätkaks isik ebaseaduslikku viibimist ja töötamist Eesti Vabariigi ja Schengeni viisaruumi territooriumil. Lahkumisettekirjutuse menetluse raames on kindlaks tehtud, et isikult oli varastatud isikut tõendav dokument, mille taotlemiseks pöördus X Ukraina Vabariigi saatkonna poole Eestis, kuid saadud juhistest otsustas isik kõrvale kalduda ning leidis enda jaoks endale sobivaid variante, kuidas mitte lahkuda koheselt Eesti Vabariigist ja Schengeni territooriumilt. Illegaalimenetluse raames oli X viidud läbi küsitlus, kus isik tunnistas, et tal ei ole piisavaid rahalisi vahendeid ning kindlat elukohta Eesti Vabariigi territooriumil. Isik tegi tahtlikult ebaseaduslikult tööd Eesti Vabariigi ja Schengeni viisaruumi territooriumil. See võimaldab järeldada isiku põgenemisohtu (

§ 68p 6).

Kohus peab usutavaks, et kuna isiku eesmärgiks ei ole koheselt koduriiki naasta, siis võib ta vabaduses viibides asuda end varjama, et lahkumiskohustuse sundtäitmist takistada ja ebaseaduslikult Eestisse jääda. Samuti võib ta lahkuda ilma loata mõnda muusse Schengeni liikmesriiki, et enda tabamist ja koduriiki väljasaatmist vältida või raskendada. Seega on lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkuse tagamiseks vajalik isik kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada. Lisaks puudub vaidlus selles, et X ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kuna isikul puuduvad Eestis elukoht, usutavalt tõendatud sotsiaalsed sidemed ja piisavad elatusvahendid (mittevaieldavad asjaolud), võib ta siit lahkuda ka teise riiki, et vältida enda väljasaatmist. 10. Kohus leiab, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Samuti puudub tal kehtiv isikut tõendav dokument, mida PPA saaks hoiule võtta (

§ 10lg 2 p 6).

Koos lahkumisettekirjutusega koostas PPA puudutatud isikule ka 3-aastase sissesõidukeelu Schengeni alale. See suurendab kahtlemata puudutatud isiku motivatsiooni enda väljasaatmisest kõrvale hoida ning asuda end kas politsei eest varjama või liikuda mõnda teise Schengeni alal olevasse riiki, et otsida seal võimalust ebaseaduslikult elada ja töötada. Ka muud taotluses esitatud andmed toetavad PPA järeldust, et kinnipidamiskeskusesse paigutamisest leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi tagada puudutatud isiku väljasaatmist. Nimelt ei ole puudutatud isikul kindlat elukohta ning isikul puudub raha, et ööbida kindlaksmääratud asukohas. Kohtu arvates ei ole veenvad ja usutavad isiku väited, et tema sõbrad ja vend oleks teda valmis 2 nädalat majutama ja tagama eluks vajaliku toidu, sest need samad sõbrad olid tal väidetavalt olemas ka varasemalt, kuid sellel vaatamata oli isik omal sõnul sunnitud elama ka vabas õhus. Samuti väitis ta, et varguse põhjuseks oli see, et ta lootis sellisel teel saadud kauba müügi eest saadud rahast osta süüa. Kohtu hinnangul on isiku talle kindlat peavarju, korraliku toitu ja muid põhivajadusi rahuldavasse kinnipidamiskeskusse paigutamine eeltoodu töötu ka tema parimates huvides. Lisaks eeltoodule peab kohus tõendatuks, et isik ei ole ta täitnud kaasaaitamiskohustust ja on hoidunud kõrvale vajalike dokumentide saamiseks vajalikest tegevustest(

§ 15lg 2 p 2 ja 3).

Kohus ei pea põhjendatuks väiteid, et isik ei saanud dokumentidele järele minna, kuna ta pidi tööd tegema ja tal ei olnud raha maksude tasumiseks. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et tagasipöördumistunnistus antakse tasuta ja et isikul puudus õigus Eestis töötamiseks. Seega on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kohtu hinnangul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas. Väljasaatmine ei ole ka perspektiivitu. 5 Kui isik teeb PPA-ga koostööd, sh reisiks vajalike dokumentide hankimiseks, ei kujune kinnipidamine eelduslikult pikaajaliseks, sest PPA on taotlenud isiku kinnipidamist ainult kaheks nädalaks. Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Samuti puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 23lg 4).

Kahenädalane kinnipidamiskeskuses viibimine ei saa olla ka psühholoogiliselt nii raske, et noor ja täies elujõus isik seda välja ei kannataks. Kohtul puudub ka kahtlus, et vajadusel osutatakse talle väljasaatmiskeskuses psühholoogilist abi.

1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab talle loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 nädalaks, s.o kuni 13.07.2021 (k.a).
2. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg 11).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 6