Tsiviilasi nr 2-20-10058 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuli 2021. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1

§ 153

lg 1 p 2): Jrk nr Võlausaldaja nimi Jaotis Rahuldamata nõude summa 1 IPF Digital AS 9,01% 1 414,02 € 2 OK Incure OÜ 16,46% 2 584,19 € 3 GelvoraSergel OÜ 45,81% 7 191,71 € 4 Bondora AS 18,36% 2 882,38 € 1 Tsiviilasi nr 2-20-10058 5 Nord Collect OÜ Kokku: 10,36% 100,00% 1 626,75 € 15 699,05 € Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 4. Kxxxx Gxxxxxxxmaksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. 5. Vabastada Einar kohustustest. Vallandi Kxxxxx

Gxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri

1. Määrata pankrotihalduri tasuks Kxxxx Gxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses 509,50 eurot, sh käibemaks, ja mõista summa välja pankrotivarast OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, arvelduskonto nr EE742200221013804535).
2. Kinnitada pankrotihalduri Einar Vallandi poolt oma ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 134 eurot (sh käibemaks).
3. Algatada Kxxxx Gxxxxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata Kxxxx Gxxxxxx usaldusisikuks võlgnik ise.
2. Kxxxx Gxxxxxxx kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Kxxxx Gxxxxxx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Kxxxi Gxxxxxxx tuleb eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik (Kxxxx Gxxxxx) teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. mail).
4. Kohustada Kxxxx Gxxxxxxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada 05.12.2021, järgnev 05.06.2022 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta

1. mail) võlausaldajatele väljamakseid.
2. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab 2 Tsiviilasi nr 2-20-10058 sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata pankrotihaldurile ning võlgnikule. 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võlgnik Kxxxx Gxxxxx esitas 10.07.

1. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulutas 25.08.
2. a määrusega välja Kxxxx Gxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 24.09.
3. 26.03.
4. a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku ja taotluse selle kinnitamiseks. Jaotusettepanek kinnitati kohtu 12.05.
5. a kohtumäärusega. 25.05.2021 esitas pankrotihaldur kohtule pankrotimenetluses koostatud lõpparuande koos järgnevate taotlustega: 1) kinnitada Kxxxx Gxxxxxxxpankrotimenetluse lõpparuanne; 2) 3 Tsiviilasi nr 2-20-10058 lõpetada Kxxxx Gxxxxxxxpankrotimenetlus; 3) vabastada Einar Vallandi Kxxxx Gxxxxxxx pankrotihalduri kohustustest; 4) kinnitada seoses pankrotimenetluse läbiviimisega pankrotivara arvel kantud kulud 134 eurot; 5) määrata Kxxxx Gxxxxxxxpankrotihalduri töötasu suuruseks 424,58 eurot, millele lisandub käibemaks 84,92 eurot ning mõista see välja Kxxxx Gxxxxxx pankrotivarast OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, arvelduskonto nr EE742200221013804535) kasuks; 6) otsustada Kxxxx Gxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus lõpparuande kinnitamiseks, pankrotimenetluse lõpetamiseks, pankrotihalduri tasu määramiseks ja pankrotihalduri vabastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 157p 5 alusel lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

Pankrotihaldur on teate Kxxxx Gxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuandega tutvumise võimaluste kohta avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.05.

1. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg oli 04.06.
2. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. LÕPPARUANNE
3. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162

lg 2 p 1) Võlgnikul puudub turuväärtust omav vara, mida saaks müüa, katmaks menetluse läbiviimise kulusid ja rahuldamaks võlausaldajate nõudeid.

1. aastal sündinud lapse hooldamise tõttu ei ole võlgnik pankrotimenetluse kestel töötanud ning tal puudub arestitav sissetulek. Võlgnikku toetab rahaliselt tema elukaaslane. Võlgnik on vabatahtlike maksetena pankrotivarasse tasunud 593 eurot. Koos arvelduskonto algsaldoga (0,50 eurot) on pankrotivara esialgne väärtus 593,50 eurot. Võlgniku kinnitusel kavatseb ta juunis tasuda pankrotivarasse täiendavalt 50 eurot. Sel juhul kujuneb pankrotivara lõplikuks väärtuseks 643,50 eurot.
2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 2.
2. Massikohustused: Haldur käsitab kõiki pankrotivarast tehtud makseid pankrotimenetluse kuluna. 2.
3. Tasutud pankrotimenetluse kulud: Pankrotivara arvel on tasutud pankrotihalduri ülesannete täitmisega seotud kulud 134 eurot, sealhulgas tasu ÜK Büroo OÜ ruumide ja sisseseade kasutamise eest 81 eurot (9 tundi, 9 eurot tund), koopiate ja väljatrükkide valmistamise maksumus 18,20 eurot (140 lehekülge, 0,13 eurot lehekülg), mootorikütuse maksumus 12,47 eurot (12,8 liitrit, 0,974 eurot liiter) ja käibemaks 22,33 eurot. Peaaegu kõikide pankrotimenetluse toimingute (suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega, võlausaldajate nõuete kontrollimine, dokumentide koostamine, koosoleku läbiviimine jms) 4 Tsiviilasi nr 2-20-10058 tarbeks kasutab haldur ÜK Büroo OÜ ruume ja nende juurde kuuluvaid tasulisi teenuseid (küte, elekter, internet jne). Halduri arvates ÜK Büroo OÜ ei ole

§ 125lg 1 ja 2 nimetatud isik.

ÜK Büroo OÜ-ga suuliselt kokku lepitud hinnakiri on püsinud muutumatuna rohkem kui kümne aasta jooksul ja seni ei ole kohtud pidanud kulu ülemäära suureks. 2.5. Edaspidi eeldatavalt tasutavad pankrotimenetluse kulud: edaspidi täieneb pankrotimenetluse kulu summa pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu võrra.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus lõpparuande kinnitamisel.

Vastavalt

§-le 193 lg 5 kohaldatakse ses asjas halduri tasu arvestamisele kuni 31.01.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni. Kohus kohaldas võlgniku pankroti välja kuulutades nii

§ 15

lg 2 kui ka

§ 171lg 11.

Haldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma

§ 171

lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub nii realiseeritav vara kui ka arestitav sissetulek. Kuni 31.01.2021 kehtinud

§ 65

lg 11 ja lg 12 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult. Kuigi menetlusega seotud toimingud nõudsid haldurilt rohkem aega, taotleb haldur kohtult haldurile 10 töötunni eest 424,58 euro suuruse töötasu määramist (42,46 eurot tund). Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 84,92 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta) 1 tund - kogutud teabe töötlemine, analüüs - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine - suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega - tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nende kontrollimine ja analüüs 1 tund 0,5 tundi 0,5 tundi 1 tund 2,5 tundi võlausaldajate üldkoosolekute (2 tk) ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande koostamine 1,5 tundi 2 tundi Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr EE272200221057999163 raha 459,50 eurot. On alust uskuda võlgniku lubadust tasuda sellele kontole juunis täiendavalt 50 eurot. Juhul, kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas oleva ja enne pankrotimenetluse lõppemist täiendavalt laekuva summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu. 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid jaotiste katteks.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, saab võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid selles menetluses. 4. Andmed pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.

5 Tsiviilasi nr 2-20-10058 5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6)

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Selle tegevuse tulemusena kogutud teavet kajastab haldur osaliselt ka käesolevas aruandes. Lisaks eeltoodule tegi haldur iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viis läbi koosolekuid, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning tuvastas kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa ning 3) suhtles võlgnikuga, pidas arvestust tema sissetuleku üle ning leppis kokku vabatahtlike maksete pankrotivarasse tasumises. 6.

1. Nõuete kaitsmisel vaadati läbi 5 võlausaldaja nõudeavaldused summas 15 699,05 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul ei esitatud nõuetele vastuväiteid. 6.
3. aastal sündinud lapse hooldamise tõttu võlgnik pankrotimenetluse kestel ei töötanud ning tal puudub arestitav sissetulek. Tema peamiseks sissetulekuks oli Eesti Töötukassalt saadud töötutoetus, mille suurus oli ajavahemikus 25.08.2020 – 25.05.2021 kokku 1 357,94 eurot. TMS § 131 lg 1 p 5 keelab pöörata sissenõuet Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele. Selle keelu puudumisel ei võiks sissetulekut arestida seetõttu, et see on liiga väike. 30.03.2021 tagastas Maksu- ja Tolliamet võlgnikule tulumaksu 43,07 eurot. Võlgnikku toetas tema elukaaslane. Võlgnik tasus vabatahtlike maksetena pankrotivarasse kokku 593 eurot ja loodetavasti tasub lähiajal veel 50 eurot. Võlgnik kasutab arveldamiseks tema nimele AS-is SEB Pank avatud arvelduskontot nr EE361010011765348222, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara hoidmiseks ja sellega arveldamiseks kasutab haldur võlgniku nimele AS-is Swedbank avatud arvelduskontot nr EE
5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153

lg 1 p 2) Jrk nr Võlausaldaja nimi Rahuldamata nõude summa 6 Tsiviilasi nr 2-20-10058 1 IPF Digital AS 1 414,02 € 2 OK Incure OÜ 2 584,19 € 3 GelvoraSergel OÜ 7 191,71 € 4 Bondora AS 2 882,38 € Nord Collect OÜ 1 626,75 € Kokku: 15 699,05 € Võlgnik ei esitanud ühelegi nõudele vastuväiteid. 5 8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162

lg 2 p 8) Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. 9. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulud (

§ 162

lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuande teise punkti alapunktides 4 ja

2. Lühiülevaade võlgniku tegevusest Võlgnik sündis xxxxxxxxxx xxxxxxxxs. Omandas põhihariduse xxxxxxxxxxxxxx Koolis ning seejärel kesk-erihariduse (abikoka eriala) xxxxxxxx Kutseõppekeskuses. Pärast kooli lõpetamist on töötanud suhteliselt paljude tööandjate juures xxxxxxxxx ja selle ümbruses. Õpitud erialal on töötanud lühikest aega, valdavalt on teinud mitmesuguseid muid lihttöid. Võlgnik ei ole tegutsenud ettevõtjana, talle ei ole kuulunud vararegistritesse kantavaid asju või realiseeritavaid varalisi õigusi. Võlgnik on viimasel ajal elanud xxxxxxxxs üürikorteris koos oma elukaaslase ja xxxxxxxxxx sündinud tütrega. Kuna korteri üüri ja majandamiskulu tasumine on pere pingelise eelarve tõttu liiga raske, on plaanis mai lõpus kolida võlgniku ema juurde xxxxx külla. Lisaks võlgniku lapse ülalpidamisele maksab võlgniku elukaaslane elatist veel kolmele lapsele ning väidetavalt on tal ka mõned muud võlakohustused. Elukaaslase teenitav sissetulek on võlgniku kinnitusel praegu piisav selleks, et täita laste ülalpidamise kohustust, toetada võlgnikku ning vähendada elukaaslase võlgu. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku brutosissetulek
3. aastal 3 622,80 eurot,
4. aastal 7 660,30 eurot ja
5. aastal 779,76 eurot. Võlgnik sai töötasu viimati
6. aastal.
7. aasta tulu koosneb valdavalt viimase tööandja poolt tasutud puhkusehüvitisest. Lisaks Maksu- ja Tolliameti andmebaasist nähtuvale tulule sai võlgnik
8. aastal xxxxxxxx Vallavalitsuselt sünnitoetust 500 eurot ning Maksu-ja Tolliametilt tulumaksu tagastusena 632,28 eurot. Ajavahemikus 11.06.2020 – 02.03.2021 sai võlgnik Eesti Töötukassalt töötutoetust kokku 1 803,24 eurot. Võlgniku väitel on tal võimalik asuda tööle kohe pärast seda, kui laps on võimalik saata lasteaeda.
9. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162

lg 3) Võlgnik ise on põhjendanud maksejõuetuse tekkimist peamiselt sellega, et ta alustas kooselu inimesega, kellel olid võlad, muuhulgas on vajadus maksta elatist kolmele lapsele. Võlgnik püüdis elukaaslast aidata. Elukaaslase varaliste vaidluste lahendamiseks oli tarvis tasuda ka õigusabi eest. Ajal kui võlgnik töötas ja teenis sissetulekut, otsustas ta võtta jooksvate probleemide lahendamiseks laenu. 24.02.2020 sündis võlgniku ja tema elukaaslase ühine laps. Sünnituse ja väikelapse kasvatamise tõttu ei saanud võlgnik enam teenida sissetulekut ning täita sõlmitud laenulepinguid. Kuna võlausaldajad ei olnud valmis tegema võla tasumise tingimustes järeleandmisi, ei näinud võlgnik muud väljapääsu kui pankrotiavalduse esitamise. Võlgnikult ei ole võlgu välja mõistetud ühegi kohtulahendiga ning tema suhtes ei ole 7 Tsiviilasi nr 2-20-10058 toimunud ühtki täitemenetlust. Võlgnik esitas pankrotiavalduse kohe, kui sai aru oma suutmatusest täita endale võetud kohustusi. Pean võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks krediidi liiga kergekäelist kasutamist. Paljud enne võlgnikku maksejõuetuks muutunud isikud on samuti uskunud, et laenamine on sobiv abinõu oma majanduslike probleemide lahendamiseks. Ka võlgniku laenamine näib olevat ajendatud mõistlikult põhjendamata usust, et tema maksevõime on laenu tagastamise ajal parem kui laenu võtmise ajal. Võlgnik muutus maksejõuetuks piisavalt läbi mõtlemata valikute tõttu. Kõik pankrotimenetluses tunnustatud nõuded tekkisid

1. aastal sõlmitud lepingute alusel. Ei ole andmeid, et enne
2. aastat oleks võlgnik kasutanud mainimisväärses mahus krediiti. Juba lepingute sõlmimise ajal oleks võinud nii võlgnikul kui talle laenu andnud isikutel tekkida aimdus, et lepingute nõuetekohane täitmine pelgalt võlgniku vara ja teadaoleva sissetuleku arvel on kaheldav. Võlgnik võis arvestada elukaaslase panusega ning nagu nähtub pankrotimenetluse ajal tehtud maksetest, panustabki elukaaslane võlgniku kohustuste täitmisse. Puudub alus väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Haldur arvab, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks
3. aastal.
4. Muud menetlust puudutavad asjaolud Juhuks kui kohus nõustub võlgniku taotluse ning pankrotihalduri ettepanekuga ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, lisab haldur talle avaldatud juhised võlausaldajatele maksete tegemiseks. Usaldusisik saab soovi korral nendest andmetest lähtuda võlausaldajate nõuete rahuldamisel. See ei vabasta usaldusisikut kohustusest andmeid ise kontrollida ja vajadusel korrigeerida. Võlausaldaja Võlg Jaotis Konto number Viitenumber Makse nimi selgitus IPF Digital AS 1 9,01% EE242200221061005344 10232747422 lep 4619035 414,02 € OK Incure OÜ 2 16,46% EE452200221066697508 67695500086346005 lep 584,19 CL14280 € GelvoraSergel 7 45,81% EE602200221069877383 lep SL19OÜ 191,71 01-1603203 € Bondora AS 2 18,36% EE121010220119730015 lep 1241193 882,38 € Nord Collect 1 10,36% EE097700771004470732 lep OÜ 626,75 25.03.2020 € KOHTU SEISUKOHAD HALDURI ARUANDE PÕHJAL Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt. 8 Tsiviilasi nr 2-20-10058 Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Võlgnik ei suutnud täita endale võetud kohustusi vähese sissetuleku tõttu. Kuna Kxxxx Gxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Einar Vallandi pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on esitanud avalduse nii 10.07.2020 kui ka 25.05.2021. Mõlemad avaldused on sisaldavad endas ka kinnitusi vastavalt

§ 170lg-le 2.

Samuti kinnitab võlgnik, et on nõus täitma usaldusisiku kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 24.09.2020.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Kxxxx Gxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt

§ 175

lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Kxxxx Gxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 9 Tsiviilasi nr 2-20-10058

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 06. 07.2021 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik avaldas valmisolekut täita ise usaldusisiku kohustusi, teha eraldisi võlausaldajate tarbeks ja neid välja maksta. Võlgnik on juba pankrotimenetluse kestel teinud eraldisi võlausaldajate tarbeks ja saab sellest teha väljamakse kohtu määratud tähtajal. Võlgnik otsib tööd, esialgselt osalise koormusega, lapse lasteaeda minnes täiskoormusega. Võlgnik on aru saanud toimuva menetluse sisust. Kohus leiab, et kuna võlgnik on väljendanud, et ta on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, tuleb Kxxxx Gxxxxxxx ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Arvestades Kxxxx Gxxxxxx käitumist senise pankrotimenetluse kestel, on kohtul veendumus, et Kxxxx Gxxxxx tuleb usaldusisiku kohustuste täitmisega toime.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

§ 173lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust. Kohus kohustab Kxxxxx

Gxxxxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka 10 Tsiviilasi nr 2-20-10058 enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Kxxxx Gxxxxxx tööandjale) teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173

lg 3 nimetatud tulust (Kxxxx Gxxxxxxxtöö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus ei leia, et käesolevas asjas tuleks muuta seaduses sätestatud määrasid. TMS § 131 ja 132 näevad ette sissetuleku osad, millele ei saa seadusest tulenevalt,pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
6. a
7. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. jaanuarini. Pankrotihaldur on esitanud taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks ning kulude kinnitamiseks.

§ 65

lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lõike 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. 11 Tsiviilasi nr 2-20-10058 Pankrotimenetluse läbiviimise eesmärgiks oli kohustustest vabastamise menetluse läbi viimine. Võlgniku sissetulek ei ole olnud arestitav, mistõttu puudub ka vara, mida võtta aluseks halduri tasu arvestamisel. Haldur on tasu aluseks võtnud tunnitöö arvestuse. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 424,58 eurot, millele lisandub käibemaks summas 84,92 eurot, kokku 509,5 eurot. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 10. Kohus peab menetluses kulunud tööaega 10 tundi põhjendatuks. Haldur on vähendanud oma tunnitasu, piirdudes summaga 42,46 eurot tund. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu, kutseoskust ning pankrotihalduri taotlust määrab kohus pankrotihalduri tasuks 424,58 eurot, millele lisandub käibemaks summas 84,92 eurot, kokku 509,5 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista pankrotivarast OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 134 eurot, sh käibemaks. Panktoihaldur on käsitlenud menetluse jooksul tehtud kulusid aruande punktis 2.4.. Kohus peab neid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihaldur Einar Vallandi vajalikud ja põhjendatud kulud Kxxxx Gxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses summas 134 eurot, sh käibemaks. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded

§ 163lg 7 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 12