ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu menetluses on C. M. ja C. M. hagi T. M. vastu elatise nõudes (tsiviilasi xxx, kohtunik O. Mihkelson). Kostja esindaja esitas 12.11.2020 vastuhagi C. M. vastu isaduse vaidlustamise nõudes ja määrata xx.xx.xxxx sündinud C. M. põlvnemise DNA-ekspertiis. 16.11.2020.a kohtumäärusega nr xxx keeldus kohus T. M. vastuhagi C. M. vastu isaduse vaidlustamise nõudes menetlusse võtmisest ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga tsiviilasjas nr xxx ja andis T. M. vastuhagi registreerimiseks uue hagiavaldusena Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleisse. Alaealise lapse lepinguline esindaja esitas 08.12.2020 vastuse hagile, milles hagi ei tunnistanud, kuna ta on veendunud selles, et hageja on kostja isa. 13.01.2021.a kohtunõudega kohustas kohus hagejat tasuma DNA-ekspertiisitasu ettemakse. 12.02.2021 esitas hageja kohtule riigi menetlusabi taotluse, palvega vabastada teda ekspertiisitasu tasumisest. 02.03.2021.a määrusega kohus rahuldas hageja taotluse ja vabastas T. M. DNA-ekspertiisitasu kandmisest summas 171 eurot. Kohus märkis, et kui ekspert tuvastab, et C. M. põlvneb T. M.st, mõistab kohus ekspertiisi kulu T. M.lt välja riigituludesse. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut esitas 26.05.2021 kohtule ekspertiisiakti nr xxxxx. Ekspertiisiaktist nähtub, et T. M. (M.) bioloogiline isadus C. M. (M.) suhtes ei ole välistatud ning T. M. saab >99,999999999% tõenäosusega olla C. M. (M.) bioloogiline isa. Hageja esitas 28.06.2021 tsiviilasja menetlus. kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja palus lõpetada Kostja lepinguline esindaja esitas 05.07.2021 arvamuse hagist loobumise kohta. Kostja esindaja nõustus menetluse lõpetamisega, kuid palus jätta kostja menetluskulud summas 300 eurot täies ulatuses hageja kanda. esindaja palus välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja 28.06.2021 avalduses loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt
Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtumääruses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja lepinguline esindaja M. Kiir palus kostja menetluskulud hagejalt välja mõista. Kuna hageja loobub hagist, siis jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja lepinguline esindaja palus 05.07.2021.a taotluses hagejalt välja mõista menetluskulud kogusummas 300 eurot (2,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot tund, koos käibemaksuga). Kostja ja tema seadusliku esindaja õigusabikulud seoses kohtumenetlusega on alljärgnevad: * 08.12.2020 – hagiga tutvumine, kliendiga seisukoha osas nõupidamine ja vastuse koostamine – 1 tund, so 120 eurot; * 26.05.2021 – e-toimiku materjalidega tutvumine ja ekspertiisiaktiga tutvumine – 1 tund, so 120 eurot, * 05.07.2021 – kohtunõudega tutvumine, seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, 0,5 tundi, 20 60 eurot, kokku 300 eurot. Hageja esindaja esitas 07.07.2021 vastuväited kostja menetluskulude osas: hageja ei nõustunud kostja 26.05.2021 menetluskuludega, märkides, et antud toimingutele võis kuluda maksimaalselt 15 minutit; samuti ei nõustunud esindaja 05.07.2021 menetluskuludega, märkides, et antud toimingutele võis kuluda maksimaalselt 10 minutit. Kohus, tutvudes kostja esindaja menetluskuludega ja hageja vastuväidetega, leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud täies ulatuses. Kohus ei nõustu hageja esindaja poolt toodud vastuväidete ja arvestustega, pealegi ei ole hageja esindaja enda arvamust ja väiteid millegagi põhjendanud (millest tulenevalt leiab hageja esindaja, et 26.05.2021 ja 05.07.2021 toimingutele võis kuluda kokku kõigest 25 minutit). Kohus võtab arvesse asjaolu, et kostjaks on alaealine laps, kellel puudub iseseisev sissetulek, samuti seda, et hageja kui käesoleva menetluse algataja pidi hagi esitamisel arvestama sellega, et kohtumenetlusega võivad kaasneda täiendavad kulud ning et menetluse tulemus võib olla mitte selline, nagu hageja lootis/arvestas. Ülaltoodust tulenevalt jätab kohus kostja menetluskulud summas 300 eurot täies ulatuses hageja kanda. Kostja esindaja palus hagejalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt
lg 2.
lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 300 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (300 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja menetluskulud jätab kohus hageja enda kanda. Riigilõivuseaduse § 59 lg 3 kohaselt, hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamiseks, kui hagiavaldust ei esitata koos elatisnõudega, tasutakse riigilõivu 40 eurot. Kuigi esitatud hagi puhul on tegemist tuvastushagiga
mõttes, kohaldab kohus tasumisele kuuluva riigilõivu arvestamisel RLS § 59 lg 3 analoogiat ka isaduse vaidlustamise nõude korral. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Kohus selgitab hagejale, et RLS § 59 lg 3 tulenevalt on hageja maksnud riigilõivu nõutust enam 260 eurot.
lg 2 p 2 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Ülaltoodust lähtuvalt on hagejal
lg 1 p 1, lg 2 p 2, lg 4 alusel õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu, kogusummas 280 eurot (260+20), tagastamiseks. Hagejale on Viru Maakohtu 02.03.2021 määrusega antud riigi menetlusabi ning ta vabastati ekspertiisitasu, summas 171 eurot, tasumisest. Kohus märkis, et kui ekspert tuvastab, et C. M. põlvneb T. M.st, mõistab kohus ekspertiisi kulu T. M.lt välja riigituludesse. 26.05.2021 ekspertiisiaktiga nr xxxxx on tuvastatud alaealise lapse C. M. põlvnemine hagejast T. M.st, seega kuulub ekspertiisitasu T. M.lt väljamõistmisele riigituludesse. Vastavalt
lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Kuna kohus lõpetab menetluse haist loobumisega ning ekspertiisiga on tuvastatud kostja põlvnemine hagejast, jäävad riigi menetlusabi andmisega seotud kulud, so ekspertiisitasu summas 171 eurot, täies ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab hagejalt riigituludesse ekspertiisitasu summas 171 eurot, mis kuulub tasumisele 3 kuu jooksul lahendi jõustumisest. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
lg 4, § 178 lg 1, 2, § 190 lg 4, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.