← Eesti

1-21-3634/8

Obsah (6)§ 424§ 68§ 74§ 65§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuli 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3634 (21284000096) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekre

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Maiken Mardim Süüdistatav Silvar Tselištšev (isikukood: 38207146010; elukoht: xxxxx x-x xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxxx ; karistatus: Tartu Maakohtu 26.10.2020 otsusega

§ 424

lg 1 järgi

§ 68

lg 1 alusel lõplikuks karistuseks vangistus 5 kuud 27 päeva,

§ 74

lg 1, 3 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend: puudub) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Silvar Tselištšev süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 15.04.-20.05.2021, s.o 1 (üks) kuu ja 5 (viis) päeva mõistetud karistusaja hulka ning lugeda Silvar Tselištševil lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Silvar Tselištševile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.10.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust võrra ning mõista Silvar Tselištševile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada Silvar Tselištševile mõistetud vangistus 1 aasta 4 kuud 22 päeva üldkasuliku tööga 502 (viissada kaks) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 69

lg 4 alusel on Silvar Tselištšev kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx x-x xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Silvar Tselištševile katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. 2. Menetluskulude hüvitamine: Kr

MS § 180 lg 1 alusel välja mõista Silvar Tselištševilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 300 (kolmsada) eurot, riigi õigusabi tasu 248 (kakssada nelikümmend kaheksa) eurot 40 senti ja joobeseisundi tuvastamise kulu 14 (neliteist) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 562 (viissada kuuskümmend kaks) eurot 40 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 46 (nelikümmend kuus) eurot 87 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700029824 ning selgituse “Silvar Tselištšev, otsus nr 1-21-3634, menetluskulu“. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Silvar Tselištševi sundraha summas 576 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. 2 Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Silvar Tselištšev toime pannud kuriteona korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424

2 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem 26.10.2020 karistatud Tartu Maakohtu poolt

§ 424

lg 1 järgi, juhtis 07.04.2021 kella 14:25 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Karksi-Nuias Loode 13 juures mopeedi FRIBEST 50E-1D registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema ühes grammis veres oli vähemalt 2,58+/-0,07 mg. Nimetatud tegevusega rikkus Silvar Tselištšev kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 424

lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistust 1 aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Silvar Tselištševi vahi all viibimise aeg 15.04.-20.05.2021, s.o 1 kuu ja 5 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 10 kuud 25 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.10.2020 mõistetud ärakandmata karistuse - 5 kuud 27 päeva vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 4 kuud 22 päeva.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta 4 kuud 22 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 502 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Silvar Tselištšev

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tulenevalt

§ 75

lg 2 p 2 on Silvar Tselištsev kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 3 Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 424

lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega.

§ 424

lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Silvar Tselištševi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 248,40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuna Silvar Tselištševi töövõimetuspension lõppes 31.05.2021 (pension oli 382€), tal puudub muu sissetulek, samas isikul on rahalised kohustused ca 80 euro väärtuses kuus, siis KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud vähendada sundraha ning mõista välja sundraha 300 eurot. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 562,40 eurot: sundraha 300 eurot, riigi õigusabi tasu 248,40 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Silvar Tselištšev on kahtlustatavana kinni peetud 15.04.2021 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 16.04.
  2. Silvar Tselištšev on viibinud eelvangistuses 15.04.-20.05.2021.

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. 4 KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.