Obsah (6)

§ 1043§ 1045§ 128§ 127§ 130§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2021. a Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number Kohtuistungi sekretär 1-20-2515 (19231700780) Kohtunik Aulike Sa

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 2 alusel M Fi esitatud tsiviilhagi Aleksandr Plotitsõni vastu kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Aleksandr Plotitsõnilt M Fi kasuks välja 3000 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu arveldusarvele nr xxxx. Jätta rahuldamata M Fi esitatud tsiviilhagi Aleksandr Plotitsõni vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes summas 8 331,20 eurot. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 29.01.2021. a. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. 1. Süüdistus 1.1. Aleksandr Plotitsõnit süüdistatakse selles, et tema 23.03.2019 vastu 24.03.2019 aadressil xxxx, rakendas füüsilist vägivalda M Fi (end.Ši) suhtes, lüües teda ühel korral parema käe rusikaga vastu vasakut silma, seejärel lõi A. Plotitsõn M. F küünarnukiga vastu nina ning seejärel lõi mitmel korral parema käe rusikaga ülalõualuu piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kannatanul esinesid tervisekahjustustena vasakpoolsed näokoljuluude murrud silmakoopa alumises ja külgmises seinas, põskkoopa eesmises ja tagumises seinas koos vasaku sarna- ja otsmikuluu ning sarna- ja oimuluu õmbluste lahknemise ja nahaaluse verevalumiga vasaku silma all. Vastavalt kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr xxxx fikseeritule kestab näokoljuluude murdude paranemine tüsistumata kulu korral rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud; ülejäänud tervisekahjustuste (näokoljuluude õmbluste lahknemine, verevalum vasaku silma all) paranemise kestus ei ületa 4 nädalat. Vastavalt kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 7.1-3/450 fikseeritule on M Fil ajavahemikus 24.03.2019 kuni käesoleva ajani ilmnenud peatrauma jääknähud nagu teatud subjektiivse väsimuse ning mitte küllaldase jõudluse taastumisega peale öist magamist. Lisaks on tal selle foonil tekkinud peatraumast tuleneva stressreaktsiooni ilminguna somatoformse päritoluga iivelduse ja kohati oksendamise sümptomid teatud olukordades – eeskätt transpordivahendite kasutamisel. RHK – 10 järgi esineb M Fil F07.2 – traumajärgse ajukahjustuse sündroom. Tegemist on psüühikahäirega, mis on kestnud vähemalt neli kuud ja sellega on kaasnenud osaline alanenud töövõime. Ajavahemikus 24.03.2019 kuni käesoleva ajani M Fil ilmnenud psüühikahäired on põhjuslikus seoses tema suhtes 24.03.2019.a. toimepandud füüsilise väärkohtlemisega ja enne käesolevat tema peksmist tal taoliseid häireid ei olnud. Traumajärgse ajukahjustuse sündroom tekib pärast peatraumat, on sellega põhjuslikus seoses, olles peatrauma kaugtagajärg. Seega pani Aleksandr Plotitsõn oma tahtliku tegevusega toime KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ja millega kaasneb osaline töövõime. 1.2. Kohtuistungil süüdistatav Aleksandr Plotitsõn avaldas, et süüdistus on temale arusaadav, kuid süüdi ennast ei tunnista. 1.3. Kaitsja selgitas, Aleksandr Plotitsõn tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna süüdistatav ei ole etteheidetavat tegu toime pannud. 2. Kohtu seisukoht 2.1. Vaidlust ei ole alljärgnevates asjaoludes: 2.1.1. M F viibis Aleksandr Plotitsõni sünnipäevapeol xxxx vastu xxxx aadressil xxxx. 2.1.2. M Fi vigastused tekkisid Aleksandr Plotitsõni sünnipäevapeo käigus saunamajas või selle läheduses. 2.1.3. Peol viibinud Aleksandr Plotitsõn, M F, V J, I M ja V F olid alkoholi tarbinud. 3 2.2. Aleksandr Plotitsõnile heidetakse ette KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. Süüdistatav Aleksandr Plotitsõn ja tema kaitsja seavad kahtluse alla süüdistatava süülise käitumise. Vaidlus on asjaolu üle, kas M Fil tuvastatud vigastused on tekitanud Aleksandr Plotitsõn. 2.3. Asja kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt süüdistatava ning teiselt poolt kannatanu ütlustes. Kannatanu M Fi ütluste kohaselt kõike ta enam ei mäleta, kuna oli alkoholijoobes ja sai peaksmise tagajärjel ka peapõrutuse. Peksmise põhjuseks oli kannatanu soov jätkata pidutsemisega, kuid süüdistatav soovis minna magama. Ta mäletab, et süüdistatav lõi teda parema või vasaku käega, küünarnukiga ja peaga vastu sauna eesruumi seina. Löömine toimus nii saunas sees kui ka õues. Saunas löömise tagajärjel ta ka kukkus ukse suunas. Ei mäleta, kas vastu ust või mitte, samuti ei mäleta, kas süüdistatav pärast seda jätkas löömist. Saunas löömist nägid pealt I M ja V J. Löömisse sekkus I M, kes küsis Aleksandri käest, mida ta teeb ja viimane vastas, et ära topi oma nina võõrastesse asjadesse. Kannatanu mäletab, et sel ajal, kui I M sekkus, siis Aleksandr lõi ühel korral ka I Mit. Peale löömist kutsus kannatanu süüdistatava õue suitsu tegema. Aleksandr tassis kannatanu elumaja teisel korrusel asuvasse tuppa, kuhu oli kannatanule ja tema abikaasale V F voodi tehtud. Süüdistatav viskas kannatanu voodi peale pikali. Toas oli V F, kes hakkas nutma ja karjuma Aleksandr Plotitsõni peale, küsides, et milles probleem, miks sa teda peksid? Aleksandr vastas V F, et kannatanu käitus pealetükkivalt ja ei tahtnud minna magama. Peksmise tulemusena oli kannatanul üksnes sinikas silma all, tekkis verejooks ninast, mis ei peatunud umbes 4-5 tundi. Alkoholijoobest tingituna ta sel õhtul ei kukkunud. Joobe tõttu ta ei tundnud peksmise tagajärjel ka valu. Pärast näo pesemist vannitoas, tellisid nad abikaasaga takso ja sõitsid oma koju xxxx. Kuna järgmisel hommikul oli väga halb olla, pea valutas, silm ja suu ei avanenud, siis pöördus xxxx tänava haiglasse. Sealt saadeti ta edasi xxxx haiglasse, sest xxxx on olemas aparatuur, mida xxxx tänaval ei ole. Ta jäeti ööks xxxx haiglasse ja järgmisel päeval tehti operatsioon, mille käigus tõsteti silm üles ja paigaldati titaanist implantaat. Haiglas oli 3 päeva, seejärel lubati ta kodusele ravile. 2.4. Süüdistatav Aleksandr Plotitsõn väidab, et mingisugust löömist ega kaklust ei ole olnud. I magas tugitoolis, kuid M ei tahtnud magama minna, vaid tahtis pidutsemisega jätaka, kuna pidi järgmisel päeval xxxx sõitma. M oli väga purjus, ta koperdas koguaeg. Süüdistatav üritas M magama saata, viies ta poole tee peale, aga kannatanu tuli koguaeg tagasi. Saunast välja tulles koperdas kannatanu vastu lävepakku ja kukkus nägupidi tuppa. Õuerada on kivine ja sauna ees on terrass, mis sajuse ilmaga on libe. Terrassi ümbrus on kividega ääristatud, sinna võib kukkuda. M vigastusi ta ei näinud. Kui ta M elumajja viis, siis tuli V F välja, hakkas karjuma, sa ei ole enam minu vend, miks sa seda tegid ja tuli rusikatega kallale. Süüdistatav vastas, ta ei saa aru, mis juhtus, mis toimub. Süüdistatav nägi, et M ninast tuli verd. V seisis M kõrval ja hoidis salvrätti. M ei mäletanud, mis oli juhtunud. Kiirabi nad ei kutsunud. Süüdistatav lahkus peolt koos oma elukaaslasega V Jga umbes 20 minutit enne kella ühte. Lahkus peolt, kuna V F hakkas karjuma, et tema on kõiges süüdi ja talle see ei meeldinud. Süüdistatava ema helistas pärast ja küsis, mis seal toimus, aga ta ei tahtnud sellest rääkida, sest midagi ei juhtunud. I Mit ta ei ole löönud. I kukkus, kui sauna astus, sest seal on kõrge üleastumine. I magas ja võib-olla ärgates ei saanud ta aru, mis toimub. Peab võimalikuks, et M F esitas tema peale valekaebuse, kuna tahab raha saada, arvates et süüdistataval on palju raha. 4 2.5. Hindamaks süüdistuse põhjendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usaldusväärseteks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu ütlused muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaolude ja tõenditega. 2.6. Kohus peab kannatanu M Fi poolt antud ütlusi õigeteks ja seda järgmistel põhjustel. Kannatanu ütlusi sündmuste käigu ja ka konkreetselt löömise ja kannatanul vigastuse olemasolu kohta kinnitavad tunnistaja I Mi ütlused, kes nägi löömist pealt. Nimelt selgitas tunnistaja kohtuistungil, et mäletab, et sel üritusel kasutas Aleksandr füüsilist vägivalda M suhtes. Nägi, kuidas Aleksandr lõi M. Aleksandr tarvitas ka tema suhtes vägivalda. Ta ei mäleta, kuhu Aleksandr Aleksandr teda lõi, kuid mäletab, et sai löögi, kui läks süüdistatava käest küsima, mis toimub ja süüdistatav vastas, et ära roni võõrastesse asjadesse. Aleksandr lõi M rohkem kui ühe korra. See toimus sauna juures terrassil. Peksmine ei toimunud pikalt, see ei olnud kaklus. Nii palju, kui tema aru sai, siis löömise põhjus oli M pealetükkivus. M tahtis pidutseda, aga Aleksandr oli vastu, ütles kõigile, et magama peab minema. Ta ei mäleta, kas keegi veel nägi M peksmist pealt. See löök, mis teda tabas, ei tekitanud valu, ta jäi ka teadvusele, kuid tundis, et võib teadvuse kaotada. Pärast lööki oli kerge pearinglus ja tasakaalu osaline kaotus ja ta lamas põrandal. Mingi aeg tuli V sauna juurde ja nad koos talutasid M vannituppa, kus aitasid näo puhtaks pesta. Kuhu jäi Aleksandr, seda ta ei tea. V rääkis ka Aleksandri vanematele, mis juhtus. Aleksandr lõi M pähe ja esialgu arvas, et löök tabas nina, sest ninast jooksis verd, kuid vannitoas said nad aru, et M oli silmapiirkonnas trauma. 2.7. Kannatanu ütlusi kinnitavad vähemalt kaudselt ka tunnistaja V Fi ütlused, kes andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema lahkus saunast üksinda elumajja, kus nad pidid ööbima. M jäi veel sauna asju kokku panema. Umbes 10 minuti pärast tuli M koos Aleksandriga. Süüdistatav talutas Mi tuppa ja tõukas ta voodisse. Mi näo vasak pool oli paistes ja veri jooksis. M ei öelnud midagi, aga Aleksandr ütles, et tüdinesin temast, ta ei tahtnud magama minna ja seepärast tegin seda. Tunnistaja hakkas seepeale Aleksandri peale karjuma. Tunnistaja nägi ka V samal ööl ning ka V rääkis sama, mida Aleksandr, et M ei tahtnud magama minna. Pärast seda, kui tunnistaja küsis Aleksandri käest, mis juhtus, läks ta I otsima. I lamas sauna eesruumis teadvusetult. Tunnistaja hakkas I sikutama-tõmbama. I tuli teadvusele ja hoidis oma vasakut põske ja küsis: „Miks S seda tegi?“ I rääkis, et kui ta hakkas saunast välja tulema, siis nägi, kuidas Aleksandr peksis Mi. Seejärel läks tunnistaja koos I majja ja püüdsid Mi verejooksu peatada. Siis saabus majja ka Aleksandr, kes karjus kõvasti ja äratas isa üles. Isa tuli ja küsis, mis on juhtunud ning tahtis kutsuda politsei, et M annaks ütlusi. M pöördus politsei poole pärast seda, kui selgus, et on vaja operatsiooni. Aleksandr on olnud ka varem agressiivne. 2.8. Vaatamata selle, et kannatanu ja tunnistajate I Mi ja V Fi ütlustes esinevad mõningased vastuolud sündmuste kirjeldamisel, siis need vastuolud isikute ütlustes ei anna alust pidada neid ebausaldusväärseks. Kuna kõik nad olid tarvitanud alkoholi, siis sellest tingituna võivad kohtu hinnangul ütlused kohati erineda ja aja möödudes ununeda sündmuste üksikasjad, kuid nende ütlused haakuvad omavahel osas, mida süüdistatav täielikult eitab. Aleksandr Plotitsõn eitab nii M Fi kui ka I Mi löömist, väites, et mõlemad olid purjus ja võisid kukkuda. Kannatanu ja tunnistaja I M kirjeldavad sündmuste käiku ühesuguselt. Mõlema isiku sõnul oli füüsilise vägivalla põhjus kannatanu soov jätkata peoga, mitte magama minna, kuid süüdistatavale see ei meeldinud. Ka kinnitasid kannatanu ja tunnistaja ühtmoodi, et Aleksandr Plotitsõn ründas I Mit ajal, kui tunnistaja hakkas küsima peksmise põhjuste kohta. Samuti ühtivad kannatanu ja tunnistaja I Mi ütlused osas, mis puudutab süüdistatava vastust tunnistajale, et pole vaja toppida oma nina võõrastesse asjadesse. Veenev ei ole Aleksandr Plotitsõni väide, et nii kannatanu, kui ka tunnistaja võisid kukkuda kõrge uksepaku tõttu. Need ütlused on ennast õigustavad ja M Fi puhul lükkab selle väite ümber ka eksperdi arvamus (tl 99-102), mille kohaselt võivad M Fi 5 vigastused olla tekitatud löögist/löökidest kõva(

1. de)tömpi(
2. de)piiratud pinnaga eseme(te)ga, nende hulgas kä(t)e (mh küünarnuki ja/või rusikaga) ning jalaga/jalgadega vasaku silma piirkonda. Selliste vigastuste tekkimine kukkumise tagajärjel on vähetõenäoline. Ka kohtu hinnangul viitab vigastuste iseloom hoopidele pähe, ei ole võimalik, et vigastused (näokoljuluude murrud silmakoopa alumises ja külgmises seinas, põskkoopa eesmises ja tagumises seinas koos vasaku sarna- ja otsmikuluu ning sarna- ja oimuluu õmbluste lahknemine) tekkisid kukkumise tagajärjel, olgu see siis alkoholijoobest tingituna tasakaalu kaotamisel või lävepaku taha komistamisel. Kuigi I M eitab teadvus kaotust, siis V F leidis viimase saunast teadvusetuna. I M ei eita lamamist sauna põrandal, seega on usutav, et ta võis seal viibida ka teadusetuna, ise seda mäletamata. Tähelepanuväärne on ka see, et V Fi ütluste kohaselt oli Aleksandr talle öelnud, et tegi seda, kuna tüdines Mist, kuna viimane ei tahtnud magama minna. Kuna tunnistaja ise peksmist pealt ei näinud, siis ei saanud ta ka teada peksmise põhjust. Keegi pidid selle info temani tooma. Loogiline on, et selle teabe edastas talle süüdistatav, sest see seletab ka tunnistaja reaktsiooni. Pärast vastuse saamist hakkas V F süüdistatava peale karjuma. 2.9. Samuti nagu süüdistatav eitab löömist, eitab seda ka kohtus tunnistajana ütlusi andnud V J. Tunnistaja kinnitab, et mingisugust kaklust ega löömist ei toimunud. Nii M kui ka I olid väga purjus. M oli nii purjus, et ei jaksanud käiagi, mistõttu püüdis Aleksandr teda magama meelitada. M kakerdas ringi ning lõpuks õnnestus Aleksandril kannatanule auk pähe rääkida, et lähme majja magama. Kui M hakkas minema, siis üle läve minnes komistas ja kukkus. Seda nägi pealt ka Aleksandr. I magas sel ajal tugitoolis ja V oli juba majas. Kui Aleksandr oli Mi tuppa viinud, siis pärast jooksis V sauna eesruumi ja hakkas karjuma, et sa ei ole mu vend, vehkis kätega. Aleksandr ei vastanud midagi, püüdis vaid kätega vehkimist tagasi hoida. Nii kaua, kui M oli koos tema ja Aleksandriga, siis vigastusi ei olnud. Ta ei tea, kust M need vigastused sai. Kukkumine oli viimasel hetkel enne tuppa minekut. M kukkus uksest välja kõhuli-näoli. Kõik üritasid teda püsti aidata. Esimest korda nägi Mi vigastusi vannitoas. Teab, et Mil jooksis nina verd ja vannitoas olid lisaks kannatanule ka I ja V. Verejooksu põhjust ta ei tea. Verejooksu nägid pealt ka Aleksandri isa ja tädi A. Mi nina hakkas verd jooksma siis, kui nad viisid Mi majja ja panid ta voodisse. Nina hakkas lihtsalt verd jooksma. 2.10. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja V J puhul tegemist usaldusväärse tunnistajaga, kuna ta on süüdistatava elukaaslane ja tema ütlused on antud soovist meest aidata. Kuna tunnistaja ütlused riimuvad vaid süüdistatava ütlustega, teised tõendid, sh eksperdi arvamus, neid ei kinnita, siis jätab kohus V J ütlused tõendite hindamisel kõrvale. 2.11. Tunnistaja A P (süüdistatava isa) ise saunas ei käinud ja mingisugust kaklust ei näinud. Maja teisele korrusele oli tehtud voodi Mile ja V, suures toas oli tehtud ase Aleksandrile ja tema elukaaslasele. Tunnistaja magas teisel korrusel, kui kuulis kella ühe paiku mingit müra esimeselt korruselt. L ehk V karjus, et miks sa seda tegid. L oli teisel korrusel ja jooksis teiselt korruselt alla. Ta ei tea, kelle peale V karjus. Kui tunnistaja esimese korruse vannituppa läks, siis V tupsutas salvrätiga Mi nina, kust jooksis verd. Kraanikausis olid salvrätikud. Ka I oli vannitoas. Küsimuse peale, mis juhtus, vastas M, et ei mäleta. Nii M kui ka V olid purjus. Pärast juhtunut läks tunnistaja sauna üle vaatama, seal oli kõik korras, verejälgi ei olnud. Arvas, et Mil võis vererõhuga probleeme olla, või lihtsalt olla paha. Kiirabi ei kutsutud. Poeg ja tema elukaaslane tellisid takso ja sõitsid minema. Sama tegid ka V ja M. Pojale helistades ja küsides juhtunu kohta, vastas poeg, et midagi ei juhtunud. 2.12. Ka tunnistaja I P ei näinud mingit kaklust. Olles juba teisel korrusel magamas, kuulis mingit jutukõminat, mille peale äratas mehe üles ja ütles, et mine vaata, mis seal toimub. Midagi 6 toimus esimese korruse vannitoas. Ise ta vaatama ei läinud. Hiljem leidis kraanikausist mitu salvrätikut. Mi ja L voodis midagi ei olnud. Ei saa öelda, et M oleks üleni verine olnud. Hommikul rääkis sõbranna A Š, et ta ei saanud aru, mis toimus. Sõbranna ärkas, kui L, I ja Aleksandri isa olid vannitoas. Mi ninast tuli verd, kuid visuaalselt ei olnud näha, et midagi oleks lõhki löödud. Järgmisel päeval tulid konkreetsed süüdistused. Ta helistas pojale, aga poeg toru ta ei võtnud. Päeva pärast kontakti saades ütles poeg, et ta ei ole Mi puutunud. Jutu järgi sai aru, et Mi ja tema poja vahel oli midagi juhtunud, aga samas mingit konflikti poleks nagu olnud. Kuna L on tema sugulane, siis pakkus lennupiletite eest kompensatsiooni, kuna nad pidid xxxx sõitma, kuid operatsiooni tõttu läksid piletid n-ö kaduma. Selle peale tahtis L saada 2000 eurot, mida tunnistaja ei maksnud, kuna selgus, et nad esitasid avalduse. Rahast rohkem ei ole nad rääkinud. 2.13. Seega selgub tunnistajate A P ja I P ütlustest, et nemad viibisid elumajas ja neil puudub teave saunamajas toimunu kohta. Kohtu veendumust, et Aleksandr Plotitsõn lõi M Fi kinnitavad ka süüdistatava isa ütlused, et L karjus kellelegi, et miks sa seda tegid. V Fi karjumist, kätega vehkimist ei eita ka süüdistatav, millest kohus järeldab, et selliseks reaktsiooniks pidi V Fil olema põhjus. Kui kannatanu oleks tõepoolest kukkudes vigastused saanud, siis oleks see probleem ka kohapeal lahendatud. Sellest oleks kindlasti räägitud ja V Fil ei oleks tekkinud sel juhul vajadust kedagi süüdistama hakata. Süüdistatav väitis kohtus, et ta lahkus peolt, kuna talle ei meeldinud, et V F hakkas karjuma, et tema on kõiges süüdi. Loogiline on, et kui kedagi süüdistatakse ebaõiglaselt, siis isik vaidleb sellele vastu, tekib diskussioon ja küsimus lahendatakse ära. Antud juhul kinnitab süüdistatava käitumine (sündmuskohalt lahkumine), et teades, et V Fi süüdistused ei ole alusetud ja oma vägivaldse käitumise kohta ei ole tal õigustust, oli tal lihtsam ära minna, kui hakata juhtunu kohta selgitusi jagama. Kui Aleksandr Plotitsõn ei oleks midagi valesti teinud, siis oleks puudunud tal vajadus lahkumiseks. Sündmuskohalt äraminek on seda kummalisem, et ta lahkus oma sünnipäevapeolt ja olukorras, kus ta pidi vanemate juurde ööks jääma. Seda kinnitavad süüdistatava isa ütlused, et suures toas oli tehtud ase Aleksandrile ja tema elukaaslasele. Aleksandr Plotitsõni süüdiolekule viitab ka süüdistatava ema I P soov kompenseerida kannatanu perele kasutamata jäänud lennupiletite maksumus. Kohtu jaoks näitab ema valmidus maksta kinni lennupiletid, et ta oli teadlik, et M ja V Fi reisi ärajäämise põhjuseks oli tema poja õigusvastast käitumisest tingitud takistus kannatanule tekitatud vigastuste näol. 2.14. Võttes arvesse Aleksandr Plotitsõni väidet, et ta on heas füüsilises vormis ja tegelenud ka kickpoksiga, ning tänavareeglid kehtivad ka väljaspool poksisaali, siis on usutav, et kannatanu pealetükkivale käitumisele reageeris ta füüsilise vägivallaga. Mõtte kohta, et tänavareeglid kehtivad ka väljaspool kickpoksi saali, andis süüdistatav selgitusi, et see tähendab, et kui eeldada, et tuleb kaklus, siis tuleb lüüa esimesena ja lüüa niimoodi, et see inimene ei tõuse ja ei hakka sind selja tagant ründama. Kuna süüdistatava jaoks muutus M F tüütuks, tekkinud olukord ei meeldinud süüdistatavale, siis endise poksijana näitas ta oma meelsust agressiivse käitumisega ja viis poksisaalis kehtivad põhimõtted ellu ka oma sünnipäevapeol. Selle ründe tulemusena sai kannatanu tõsiselt viga. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et tervisekahjustuse põhjustas kannatanule just Aleksandr Plotitsõn. 3. Käesolevas menetluses ei vaielda selle üle, et kannatanu pöördus pärast vigastuste saamist raviasutuste poole. Kannatanu sõnul läks ta esmalt xxxx tänava haiglasse, kuid seal suunati ta xxxx. 25.03.2019 pöördus M F PERH-i, selle kohta on kohtule esitatud ka väljavõte haigusloost. Väljavõttest nähtub, et anamneesina on märgitud: kaebab valu vasakul pool näos. Sai löögi näkku 23.03.2019. Vasakul silma all hematoom, suu avamine valulik. Haigusloo väljavõttest nähtuvalt alates 25.03.2019 viibis M F ravil näo-lõualuukirurgia üksuses. 7 Hospitaliseeritud erakorralise patsiendina operatiivseks raviks. Diagnoosina on märgitud ülalõualuumurd. Kodusele ravile lubati 27.03.2019 (tl 91-93). 3.1. Kohtu jaoks on olulise tähtsusega PERH-i väljavõttel olev anamneesi kirjelduses olev märge, et sai löögi näkku 23.03.2019. Sellise kirje tegemiseks pidi arst saama eelneva informatsiooni, mis tähendab, et haiglatöötaja sai seda teada vaid isiku kaudu, kellel see teave oli olemas. Nähtuvalt samast dokumendist, on kannatanu haiglasse saabumise ajaks märgitud 25.03.2019 kell 09.57, ehk kannatanu hospitaliseeriti järgmisel päeval pärast konflikti toimumist (peksmine toimus ööl vastu 24.03.2019). Ei ole usutav, et inimene, kellel esinevad tõsised luumurrud peas, kellel ei avane suu ega silm, mõtleks välja ja avaldaks tegelikkusele mittevastava info. Kui ta ei oleks saanud lööki näkku, siis ei oleks olnud kannatanul mingisugust vajadust selle info edastamiseks haiglatöötajale. Kuna haiglasse saabumise ajal ei teadnud kannatanu ka oma vigastuste tõsidust ja tulevikus avalduvaid tagajärgi, siis ei näe kohus ka motiivi valeütluste andmiseks. Seega nähtub kõnealusest väljavõttest, et kannatanu ütlused näkku löömise kohta ei erinenud järgnevas kriminaalmenetluses antud ütlustest. Nii nagu kohus juba ka eelnevalt viitas, kinnitab kannatanu ütlusi vigastuste tekkimise viisi kohta ka kohtuarstliku ekspertiisi tulemus. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatava arvamus, et kannatanu tahab valekaebuse esitamisega raha teenida, on paljasõnaline ja ei ole menetluse käigus mingilgi moel kinnitust leidnud. 3.2. M Fi suhtes viidi läbi kohtuarstlik ekspertiis, mille käigus ekspert tuvastas, et M Fil esinesid tervisekahjustustena vasakpoolsed näokoljuluude murrud silmakoopa alumises ja külgmises seinas, põskkoopa eesmises ja tagumises seinas koos vasaku sarna- ja otsmikuluu ning sarnaja oimuluu õmbluste lahknemise ja nahaaluse verevalumiga vasaku silma all. Vastavalt kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr xxxx fikseeritule kestab näokoljuluude murdude paranemine tüsistumata kulu korral rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud; ülejäänud tervisekahjustuste (näokoljuluude õmbluste lahknemine, verevalum vasaku silma all) paranemise kestus ei ületa 4 nädalat (tl 99-102). 3.3. Põhivaidlus on praeguses kriminaalasjas ka selles, kas M Fil tekkinud vigastus vastab raske tervisekahjustuse tunnustele KarS § 118 lg 1 p 2 tähenduses ehk siis kas tegemist on enam kui neli kuud kestva tervisehäirega. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusega nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 p 2 kohaselt on tervisekahjustus käesoleva määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Määruse § 8 lg 1 kohaselt on tervisehäire käesoleva määruse tähenduses selline tervisekahjustus, mis seisneb organismi elutegevuse häires, mida hinnatakse sellest paranemise kestuse või üldise püsiva töövõime kaotuse protsendiga. 3.4. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti xxxx kohaselt kestab näokoljuluude murdude paranemine tüsistumata kulu korral rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud; ülejäänud tervisekahjustuste (näokoljuluude õmbluste lahknemine, verevalum vasaku silma all) paranemise kestus ei ületa 4 nädalat. 3.5. Samas kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr xxxx tulenevalt on M Fil ajavahemikus 24.03.2019 kuni käesoleva ajani ilmnenud peatrauma jääknähud nagu teatud subjektiivse väsimuse ning mitte küllaldase jõudluse taastumisega peale öist magamist. Lisaks on tal selle foonil tekkinud peatraumast tuleneva stressreaktsiooni ilminguna somatoformse päritoluga iivelduse ja kohati oksendamise sümptomid teatud olukordades – 8 eeskätt transpordivahendite kasutamisel. RHK – 10 järgi esineb M Fil F07.2 – traumajärgse ajukahjustuse sündroom. Tegemist on psüühikahäirega, mis on kestnud vähemalt neli kuud ja sellega on kaasnenud osaline alanenud töövõime. Ajavahemikus 24.03.2019 kuni käesoleva ajani M Fil ilmnenud psüühikahäired on põhjuslikus seoses tema suhtes 24.03.2019.a. toimepandud füüsilise väärkohtlemisega ja enne käesolevat tema peksmist tal taoliseid häireid ei olnud. Traumajärgse ajukahjustuse sündroom tekib pärast peatraumat, on sellega põhjuslikus seoses, olles peatrauma kaugtagajärg (tl 110-113). 3.6. Kohtuistungil selgitas psühhiaater-ekspert V S, et ta on eksperdina töötanud alates xxxx. aastast. Ta kohtus isiklikult kannatanuga. Tema ja kliinilise psühholoogi hinnangul ei ole kannatanu puhul tegemist simulandiga. Kannatanul tõepoolest esinevad probleemid, millega ta on pöördunud erinevate arstide poole. Traumajärgse ajukahjustuse sündroomi diagnoos on kannatanule korduvalt välja pandud erinevate spetsialistide poolt ning ka V S nõustus sellega. Kannatanu sai löögi tagajärjel tõsise ehk teisisõnu raske peapõrutuse. Peapõrutus võrdub posttraumaatilise ajukahjustusega. Üks on maakeeli, teine ametlikus keeles öeldud. Peapõrutus tuvastati siis, kui ta tuli üliraske peakolju vigastusega EMO-sse. Peapõrutuse tagajärg hakkab teda pikki aastaid häirima. Talle on määratud mõõdukas astmes traumast tingitud töövõimetus. Ta vabastati selle diagnoosi tõttu kaitseväest. Tal on peatrauma jääknähud. Tegemist ei ole raske psüühikahäirega, mis tähendab, et ta ei ole dementne, vaimuhaige ega psühhootiline. Tema reaalsustaju ei ole häiritud ja tal ei esine sellelaadset rasket psüühikahäiret, mis segaks tal tunnetuslikult objektiivset ümbrust tunnetada, anda ütlusi või vastutama. Enne peksmist ei ole kannatanu kaevanud peapöörituse, pideva iivelduse, oksendamise, väsimuse, ärevuse, hirmu üle. On olemas otsene korrelatiivne seos trauma ja oksendamise ja iivelduse vahel. Varem võis süda natuke paha olla, nüüd on aga see püsiv sümptom. Järeldus põhjusliku seose kohta peksmise ja psüühikahäirete vahel tugineb kannatanu sõnadel ja digitaalsel meditsiinilisel dokumentatsioonil. 3.7. Korduva isiku kohtuarstliku ekspertiisi tulemusena on ka kohtuarst-ekspert A V leidnud (akt nr xxxx, 05.10.2020), et M Fil on ajavahemikus 24.03.2019.a kuni käesoleva ajani diagnoositud vertiigot e peapööritust, iiveldust ja oksendamist (mis esinenud ka varasemalt, kuid süvenenud peale traumat; iiveldustunne süveneb situatsioonides, kui teab, et peab kodust välja minema, kodustel päevadel valdavalt ei iivelda), bilirubiiniainevahetuse täpsustamata häiret ning asendiküürselgsust e asendiküfoosi. Lisaks on psühhiaatri poolt diagnoositud traumajärgse ajukahjustuse sündroomi ning muid segatüüpi ärevushäired, mis väljenduvad mäluhäiretes, sotsiaalärevuses, sotsiaalses isolatsioonis ja töövõimekuse olulises languses (tl 105-108). 3.8. Kannatanu ütluste kohaselt ei ole tal varem olnud probleeme iivelduse, oksendamise, mäluhäirete, kohanemisraskuste, püsiva väsimusega. Olukord on nüüdseks paranenud, kuna enam ei esine pearinglust ega minestushoogusid. Ta käib psühhiaatri juures. Arst kirjutas talle välja antidepressandid. Tööl ta ei saa käia, talle on määratud puue 50%, saab töövõimetustoetust. 3.9. Sotsiaalkindlustusameti 24.04.2020 otsuse kohaselt on M Fil tuvastatud keskmise puude raskusaste kestusega 20.04.2020 kuni 19.04.2021 (tl 72-73) ning Eesti Töötukassa 23.04.2021 otsusega tuvastati M Fil puuduv töövõime kestusega 1 aasta, s.o perioodil 20.04.202019.04.2021 (tl 74-75). Ambulatoorsest epikriisist nähtuvalt on psühhiaater A I tuvastanud M Fil traumajärgse ajukahjustuse sündroomi, millega kaasnevad ärevushäired, iiveldus, oksendamine ja bilirubiinivahetuse täpsustamata häire (tl 76-77). 9 3.10. Kohtu hinnangul kinnitavad nii eelpool märgitud dokumendid, kui ka ekspertiisiakt nr xxxx, eksperdi ütlused kohtuistungil, samuti ka kannatanu ütlused, et Aleksandr Plotitsõni teo tagajärjel tekkis M Fil tervisehäire, mis kestis üle 4 kuu ja sellega kaasneb ka osaline töövõime. 3.11. Kuigi kohtuarst-ekspert A V on ekspertiisiaktis akt nr xxxx märkinud, et diagnoositud vertiigo e peapööritus ning iiveldus ja oksendamine võivad tekkida erinevatel põhjustel, kuid need põhjused ekspertiisiks esitatud ja Tervise infosüsteemist saadud meditsiinidokumentidest ei selgu, mistõttu puudub peapöörituse ja iivelduse seostamiseks 23.03.2019 saadud traumaga objektiivne alus, siis antud juhul on psühhiaater-ekspert V S kinnitanud, et M Fi puhul on tegemist juhuga, kus temal esinev peapööritus ja iiveldus on otseselt seotud 23.03.2019 toimunud peksmisega. Eksperdi ütluste kohaselt on kannatanu poolt kirjeldatud häired võimalikud ajukahjustuse tagajärjed ega ole olemuslikult erandlikud. Kuna V Si puhul on tegemist psühhiaatriga, siis kohus ei kahtle tema järelduses, et kannatanu peapööritus ja iiveldus on otseselt seotud 23.03.2019 toimunud peksmisega. Kannatanu ütluste ja olemasolevate meditsiinidokumentide, ekspertiisiaktide kohaselt on tal tervisehäire tuvastatud pärast praeguse kriminaalasja esemeks olevat sündmust. 3.12. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et Aleksandr Plotitsõni tegu vastab KarS § 118 lg 1 p 2 objektiivsele süüteokoosseisule. 4. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et kannatanu ja tunnistaja I Mi ütlustest lähtudes tegutses Aleksandr Plotitsõn M Fi löömisel tahtlikult, täpsemalt kavatsetult. Samuti oli Aleksandr Plotitsõnil ka kannatanule tervisekahjustuse tekitamise tahtlus, sest teise isiku löömisel korduvalt rusikaga peapiirkonda põhjustatakse kannatanule eelduslikult kehavigastusi. Pea on teadaolevalt elutähtis piirkond. Iga keskmine inimene saab aru, et rusikaga inimest elutähtsasse piirkonda lüües tekitatakse talle kehavigastusi. Kannatanut pekstes, mõistis süüdistatav suurepäraselt, et tekitab teisele isikule kehavigastusi ja see oligi tema eesmärk. Vigastused, mis M Fil tekkisid löömise tagajärjel, viitavad löökide jõulisusele, intensiivsusele ja korduvusele. Kohtuistungil veendus kohus, et süüdistatav on oma kehaehituselt kannatanust suurem ja jätab füüsiliselt tugevama mulje. Kuna süüdistatav oli väga heas füüsilises vormis ja eelneva kickpoksi kogemusega, siis ta sai aru, et tema poolt tehtud löögid on tugevad ja toovad kaasa tervisekahjustused kannatanule. Süüdistatav suunas kõik löögid kannatanu peapiirkonda ning tabas ka sihitud kohta, sest kannatanu teistel kehaosadel vigastusi ei esine. Asjaolu, et süüdistatav tabas löökidega kannatanu peapiirkonda, kinnitavad ja välised jäljed kannatanu näol – hematoom, paistetus, verejooks ninast. Küll aga leiab kohus, et süüdistatav ei tegutsenud tahtlusega just raske tervisekahjustuse põhjustamise osas. Tavapäraselt võivad kaasneda peapiirkonna löömisega luumurrud, kuid traumajärgse ajukahjustuse sündroomi tekkimine ei ole keskmisele inimesele teada ning ka praegusel juhul arvestades sündmuse asjaolusid, ei ole alust arvata, et Aleksandr Plotitsõn pidas löömisel võimalikuks, et ta põhjustab kannatanule raskeid tervisekahjustusi. Samas aga inimese löömisel peapiirkonda on objektiivselt võimalik, et kannatanule põhjustatakse ka raskemaid tagajärgi, mis kaasnevad näiteks erinevate luude kahjustamisega, samuti ajupõrutusega. Üldteada on ka asjaolu, et pea vigastamine võib kaasa tuua ka inimese surma. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et raske tervisekahjustuse tekitamise osas tegutses süüdistatav hooletult KarS § 18 lg 3 tähenduses, s.o süüdistatav ei teadnud võimaliku raske tagajärje saabumisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 4.1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Aleksandr Plotitsõni süüdi KarS § 118 lg 1 p 2 järgi. 10 5. Karistus 5.1. KarS § 118 lg 1 p 2 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. 5.2. Hinnates Aleksandr Plotitsõni süü suurust KarS § 118 lg 1 p 2 järgi, leiab kohus, et arvestades süüteo asjaolusid, vigastuste tekitamise intensiivsust ja süüdistatava ükskõikset käitumist kannatanu suhtes, on süüdistatava süü keskmine. Kohus on seisukohal, et kannatanu suhtes toimepandud ründe intensiivsus oli suur, kuna Aleksandr Plotitsõn tegi kannatanu elutähtsasse piirkonda, s.o pähe, rusikaga korduvaid lööke. Ründe intensiivsust ja ohtlikkust näitavad ka kannatanule tekitatud vigastused, mis on kajastatud kohtule esitatud meditsiiniasutuse dokumentides kui ka ekspertiisiaktis. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka kannatanu käitumist. Kuigi kannatanu oli tarvitanud alkoholi, siis puuduvad andmed, et ta oleks olnud konfliktne või kasutanud süüdistatava suhtes ebatsensuurseid väljendeid või vägivalda. Seega ei provotseerinud kannatanu mingilgi moel süüdistatavat käituma moel, mis päädis füüsilise kallaletungiga kannatanule. Samas aga ei nähtu materjalidest, et vägivald oleks olnud kestev või piinav või kannatanut eriliselt alandav. 5.3. Süüdistatav ei tunnista teo toimepanemist, mis tähendab, et antud juhul puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ka vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt puuduvad süüdistataval kehtivad karistused. Seetõttu arvesse võttes karistuse eesmärke, Aleksandr Plotitsõni süü suurust ning tema isikut, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest vangistusega alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kohus peab põhjendatuks karistada Aleksandr Plotitsõnit vangistusega viis aastat. 5.4. Võttes arvesse, et süüdistataval on pere ja töökoht ning tal ei ole kehtivaid karistusi, vabastab kohus Aleksandr Plotitsõni karistuse kandmisest tingimisi. Kuna süüdistataval on alaealine laps, siis leiab kohus, et mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmine distsiplineerib süüdistatavat piisavalt, sest talle on antud mõista, et juhul, kui ta ei suuda edaspidi õiguskuulekalt käituda, pööratakse karistus täitmisele. Samas leiab kohus, et Aleksandr Plotitsõn tuleb katseajaks allutada käitumiskontrollile. KarS § 74 alusel katseaja kohaldamine võimaldab paremini kontrollida süüdistatava edaspidist käitumist ja suunamist õiguskuulekale teele. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut, peab kohus vajalikuks kohustada Aleksandr Plotitsõnit KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldaja poolt valitavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Tulenevalt valitsevast kohtupraktikast ei saa katseaja pikkus olla lühem mõistetud karistusest. 6. Tsiviilhagi 6.1. Kohtueelses menetluses on kannatanu M F esitanud tsiviilhagi, milles soovib süüdistatavalt mittevaralise ja varalise kahju, summas 12 720 eurot, väljamõistmist. Varaline kahju seondub ostetud lennupiletitega, mis läksid raisku. Samuti võttis ta nende ostmiseks laenu 500 eurot. Ta pere lagunes, mistõttu palub maksta talle ja tema lapsele minimaalne hüvitis 12 kuu eest. Samuti soovib kannatanu aasta miinimumtöötasu summas 6480 eurot ning moraalse kahju hüvitamist summas 2000 eurot. 6.2. 12.05.2020 võttis kohus esitatud tsiviilhagi menetlusse. 11 6.3. 30.09.2020 esitas kannatanu süüdistatava Aleksandr Plotitsõni vastu uue tsiviilhagi varalise kahju nõudes, summas 8331,20 eurot, ning mittevaralise kahju nõudes 3000 eurot. Varaline kahju seondub asjaoluga, et ta kaotas xxxx töö ja lennupiletid summas 394,19 eurot, mis olid tervele perele ostetud. Nendeks kulutusteks võttis ta Bondora AS-st laenu 500 eurot, mille tagasimakse summa on 1173,71 eurot. Samuti palub arvestada, et ta terve aasta ei töötanud ning EMTA andmetel oli 2019. a töötasu alammäär kuus 540 eurot, mistõttu palub välja mõista minimaalse töötasu summas 6480 eurot. Kuna tal puudusid rahalised vahendid ja nad planeerisid üürida tema õele kuuluvat korterit, siis tekkis võlgnevus kahe kuu eest 283,30 eurot, mille tasus tema õde. Kuna ta oli elukohata ja sissetulekuta, asus elama xxxx. 6.4. Samuti on kannatanul tekkinud mittevaraline kahju, mida kannatanu põhjendab asjaoluga, et kuriteo tagajärjel oli tema tavaline elurütm häiritud. Ta kaotas töö ja pidi terve aasta olema haigevoodis. Tal on siiani valud näo- ja lõualuu piirkonnas, kuhu teda löödi. Samuti on tal pärast operatsiooni nägu kõverdunud paremale poole viltu ja vasaku silma peal on 4 cm arm. Avalikes kohtades kardab ta minestuse tekkimist, ajab iiveldama ja oksendama. Ta ei saa tegeleda hobi korras spordiga ning alates juulist 2020.a tarbib ta antidepressante. 6.5. 09.11.2020 toimunud kohtuistungil süüdistatav esitatud tsiviilhagiga ei nõustunud. 6.6. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

§ 1045

lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

§ 128lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

6.7.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 130

lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. 6.8. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et kannatanu sai süüdistatava tahtliku tegevuse tagajärjel tervisekahjustuse, mistõttu on süüdistatav kohustatud

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 2 alusel hüvitama M.

F tervise kahjustamisega tekitatud kahju.

1. Esmalt võtab kohus seisukoha varalise kahju nõude osas. 12 Tsiviilhagi kohaselt on süüdistatava poolt temale tekitatud raske tervisekahjustusega tekkinud kahju suuruseks 8331,20 eurot, mis koosneb kasutamata lennupiletitest, nende soetamiseks võetud laenust, kommunaalkuludest, mille maksis õde ning ühe aasta saamata jäänud minimaalne töötasu EMTA andmetel 540 eurot kuus. 7.
2. Kannatanu ütluste kohaselt pidi ta koos naise ja lapsega lendama xxxx, et sinna tööle minna. Ka tunnistaja V F on kohtus kinnitatud, et lennupiletid ostsid nad tervele perele, et lennata xxxx. V. F ütluste kohaselt soovis kannatanu seal hoopis äri avada. Selle tõendamiseks on kohtule esitatud V. F poolt tasutud maksekorraldused xxxx. Maksed on tehtud ajavahemikul 20.02.2019 kuni 05.04.
3. Tsiviilhagi kohaselt pidi äralend toimuma 25.03.2019, kuid maksekorraldustest nähtub, et lennupiletite eest on tasutud ka aprillis ehk pärast väidetava lennu toimuma pidamist ning kuriteosündmust. Samuti nähtuvad maksekorralduste selgitustest märked xxxx ja xxxxi kohta ning nendel pole informatsiooni selle kohta, et lend peaks toimuma xxxx. Samuti ei nähtu piletitelt informatsiooni reisijate kohta, kellele piletid on ostetud. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada esitatud taotlust lennupiletite hüvitamiseks, kuna kahju hüvitamist on võimalik nõuda inimesel, kellele on kahju tekkinud. Antud juhul ei ole kohtule esitatud tõendite pinnalt võimalik jaatada, et kahju tekkis kannatanul, kuna lennupiletite eest tasus tunnistaja V. F. 7.
4. Samal põhjendusel jätab kohus rahuldamata ka kannatanu nõude kommunaalkulude osas summas 283,30 eurot. Tunnistaja J O ütluste kohaselt elas tema vend M. F temale kuuluvas korteris aadressil xxxx. Enne kuriteosündmust maksis kannatanu ise korteri eest, kuid pärast juhtunut tasus tunnistaja korteri eest ise märtsist kuni juunini, mil kannatanu sealt lahkus. Kokku tasus ta umbes 280 eurot. Nimetatu tõendamiseks on kohtule esitatud arveldusarved J O poolt tehtud kannetest KÜ-le xxxx summas 41,62 eurot ja 241,68 eurot. Kuna kommunaalvõlgnevused tasus kannatanu õde J O, ei ole M Fil kahju tekkinud, mistõttu ei kuulu kommunaalkulude nõue rahuldamisele. Seejuures märgib kohus sedagi, et kommunaalkulud on ettenähtav kohustus, mis oleks tulnud tasuda kannatanul ka siis, kui kuriteosündmust ei oleks toimunud. Samuti peab kohus vajalikuks täiendavalt märkida, et isegi juhul, kui lennupiletite ja kommunaalkulude välja mõistmine süüdistatavalt oleks põhjendatud, siis kuuluks need rahuldamisele vaid kannatanut puudutavas osas. 7.
5. Ka ei pea kohus võimalikuks rahuldada taotlust lennupiletite ostmiseks Bondora AS-st võetud laenu, mille lepingu kogukuluks koos intressidega on 1173,71 eurot (laenusumma 530 eurot), hüvitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava tegevus põhjuslikus seoses kannatanu pere poolt enne kuriteosündmust võetud laenuga. Kui isik on võtnud tarbijakrediiti, siis kohtu hinnangul peab tal olema kindlus, et tal on piisavad võimalused, et võetud laen tagasi maksta ning seda ka juhul, kui isikul ei ole tööd. 7.
6. Lisaks eelnevale palub kannatanu välja mõista ka minimaalse töötasu summas 6480 eurot, kuna ta terve aasta ei töötanud. Kannatanu ütluste kohaselt on ta varasemalt töötanud ning xxxx pidi ta tööle minema, kuid töökohta tal seal ei olnud, lepingut ei olnud sõlmitud. Kannatanul oli vaid lootus, et ta leiab seal tööd, plaan oli tööle minna 2-4 kuuks. Esmalt märgib kohus, et kuna kannatanu tööl ei käinud, siis ei saanud tal töötasu saamata jäämisel kahju tekkida.

§ 128

lg 4 kohaselt on üheks hüvitatava kahju liigiks saamata jäänud tulu ehk kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab kannatanu tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Antud juhul on kannatanu 13 sellised väited paljasõnalised, kuna kohtu ette ei ole toodud tõendeid selle kohta, et kannatanu varasemalt töötas ja sai tulu ning samuti tema võimalik töötamine xxxx, on oletuslik ning tõendamata. Seetõttu pole kohtul võimalik rahuldada esitatud taotlust saamata jäänud tulu saamiseks. 8. Lisaks varalise kahju hüvitamisele taotleb kannatanu M F mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot, kuna tema elurütm ja tavapärased elutegevused on häiritud ning füüsiliselt tunneb ta löögipiirkonnas siiani valusid ja pärast operatsiooni on tal nägu paremale poole viltu ning vasaku silma peal on 4 cm arm.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Samas peab väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise suurus vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kasvõi juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo asjas nr 3-2-1-19-08 p 13, RKTKo nr 3-2-1-85-08, p 11-13).

§ 134

lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus esmalt kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tagajärgi, s.t kannatanu eeldatavat „valu suurust“. 8.

1. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et süüdistatava tegevuse tagajärjel on kannatanu saanud tervisekahjustusi, mis on tõendatud ekspertiisi aktiga nr xxxx, mille eksperdiarvamuse kohaselt esinesid kannatanul vasakpoolsed näokoljuluude murrud silmakoopa alumises ja külgmises seinas, põskkoopa eesmises ja tagumises seinas koos vasaku sarna- ja otsmikuluu ning sarna- ja oimuluu õmbluste lahknemise ja nahaaluse verevalumiga vasaku silma all. „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast“ (Vabariigi Valitsuse määrus nr 266 13.08.2002) lähtudes ei ole tervisekahjustused eluohtlikud; nende paranemine kestab tüsistumata kulu korral rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Ekspertiisi nr xxxx eksperdiarvamuse kohaselt on M Fil ajavahemikus 24.03.2019.a kuni käesoleva ajani diagnoositud vertiigot e peapööritust, iiveldust ja oksendamist (mis esinenud ka varasemalt, kuid süvenenud peale traumat; iiveldustunne süveneb situatsioonides, kui teab, et peab kodust välja minema, kodustel päevadel valdavalt ei iivelda), bilirubiiniainevahetuse täpsustamata häiret ning asendiküürselgsust e asendiküfoosi. Lisaks on psühhiaatri poolt diagnoositud traumajärgse ajukahjustuse sündroomi ning muid segatüüpi ärevushäired, mis väljenduvad mäluhäiretes, sotsiaalärevuses, sotsiaalses isolatsioonis ja töövõimekuse olulises languses. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise-kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi akti nr 7.13/450 ekspertide arvamusel kohaselt on kannatanul ajavahemikust 24.03.2019.a kuni käesoleva ajani ilmnenud peatrauma jääknähud nagu teatud subjektiivse väsimuse ning mitte küllaldase jõudluse taastumisega peale öist magamist. Lisaks selle foonil on tal tekkinud peatraumast tuleneva stressreaktsiooni ilminguna somatoformse päritoluga iivelduse ja kohati oksendamise sümptomid teatud olukordades – eeskätt transpordivahendite kasutamisel. RHK – 10 järgi esineb uuritaval F07.2 – traumajärgse ajukahjustuse sündroom. Tegemist on psüühikahäirega, mis on kestnud vähemalt neli kuud ja sellega on kaasnenud osaline alanenud töövõime. M Fil ilmnenud psüühikahäired on põhjuslikus seoses tema suhtes 24.03.2019.a. toimepandud füüsilise väärkohtlemisega ja enne tema peksmist taolisi häireid ei olnud. Traumajärgse 14 ajukahjustuse sündroom tekib pärast peatraumat, on sellega põhjuslikus seoses, olles peatrauma kaugtagajärg. 8.
2. Kannatanu ütluste kohaselt ei saa ta tänaseni lõuga lahti teha, see on jäänud kõveraks. Lisaks on silma kohal arm. Kõige suuremad probleemid algasid siis, kui ta võttis antibiootikumikuuri lõpuni ja jalule tõusis. Mais algasid tal pearinglused ja oksendamine, mistõttu hakkas ta käima mööda arste ja otsima põhjust. Ta on läbinud rehabilitatsiooniprogrammi, mille eesmärk on ära hoida iiveldust või oksendamise soovi, pearinglust. Kannatanu ütluste kohaselt tunneb ta tänase päevani püsivat väsimust, tal on mäluhäired ja keskendumisraskused. Pearinglust ja minestushooge pole tal enam olnud, kuna võtab ravimit. Samuti käis ta psühhiaatri juures, kes kirjutas talle antidepressandid välja. Tänaseks on tal määratud puue 50% ulatuses ning Töötukassast saab 489 eurot ja Sotsiaalkindlustusametist 38 või 78 eurot. 8.
3. Tunnistaja J O ütluste kohaselt pärast tema venna M. F juhtunut hooldasid teda vanemad, kui ta seda palus, kuna tal esines iiveldus, pea käis ringi, nägu oli sinine ning ta ei saanud välja minna kusagil 4 kuud. Kui kannatanu voodist tõusis, siis tal oli pidevalt pearinglus ja ta kukkus. Praegu need probleemid tal enam nii tugevalt ei esine, aga ikka on olemas. Teab, et vend käib psühholoogi juures ja võtab mingisuguseid tablette. 8.
4. Seega on eelnevaga leidnud tuvastamist, et kannatanu sai süüdistatava tegevuse tagajärjel ekspertiisi aktis nr xxxx kirjeldatud tervisekahjustused ning traumajärgse ajukahjustuse sündroomi, mis on psüühikahäire ning mis on põhjuslikus seoses tema suhtes 24.03.2019.a. toimepandud füüsilise väärkohtlemisega. Kohtu hinnangul on ilmne, et süüdistuse sisuks oleva kuriteo toimepanemise tagajärjel kannatanule põhjustatud kahju ei seisne ainuüksi füüsilises kehavigastustes, vaid ka psüühikahäires, mis on kestnud vähemalt 4 kuud ja millega on kaasnenud osaline alanenud töövõime. Süüdistatava poolt tekitatud kahjusündmuse tagajärjel, võrreldes kahjusündmusele eelnenud olukorraga, on kannatanu tavapärases elulaadis ja igapäevategevustes toimunud muutused. Kohtu hinnangul tuleb jaatada kannatanule mittevaralise kahju tekkimist. Samuti kinnitas ka ekspert kohtus, et trauma oli raske ning on ime, et kannatanu ei jäänud ühest silmast pimedaks. Samuti sai kannatanu suure psüühilise trauma, ta oli šokis, kui ta sai teada, et tal oli silmaoperatsioon, kus talle pandi titaanplaat silmapõhja, kus tal luud olid katki, aga olid ka luud nihkunud teineteise suhtes, kus luud liituvad. Kogu operatsioonide jadast sai kannatanu meeletu psühhotrauma, millega kaasnevad somatoformsed häired, kus tekkivad väga ebameeldivad füüsilised tunnused, millel reaalselt käega katsutavat põhjust, laboratoorset näitajat, röntgen näitajat, ei ole. Ekspert rõhutas, et need näitajad, need sümptomid on sama rasked, kui nt ära põletatud käsi või katki lõigatud jalg. Eksperdi ütluste kohaselt ta väidab, et peapõrutuse tagajärg hakkab kannatanut aastaid häirima, ta on saanud trauma kogu eluks. Samas loodab ekspert, et kannatanu paraneb niivõrd, et ta vabaneb keskmisest puudest ja asub tööle, kuna tegemist on noore inimesega ning motivatsioon on siiski olemas. 8.
5. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel kannatanu füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, tema heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, kahju tekitamise asjaolusid ja kahjuliku tagajärje raskust. Samuti peab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel kohus hindama ka poolte varalist seisundit. Kohtule esitatud maksuameti andmete kohaselt oli süüdistatava sissetulek
6. a 3374 eurot. Süüdistatava ütluste kohaselt on tema igakuine sissetulek arvele 600-700 eurot, tal on üks alaealine ülalpeetav ning elukaaslane on lapsehoolduspuhkusel. Samuti on tal kohustusi umbes 660 euro eest, mille kohta saatis kohtutäitur tööandjale kirja ning see makstakse välja. Samas 15 ei ole kohtule esitatud süüdistatava poolt avaldatud kohustuste kohta tõendeid, mistõttu ei ole võimalik hinnata kohustuste tekkimise aega ja olemust ning seeläbi süüdistataval olevaid rahalisi kohustusi hüvitise määramisel arvesse võtta ei saa. Kannatanu ütluste kohaselt on tal käesolevalt määratud puue 50% ulatuses ning Töötukassast saab 489 eurot ja Sotsiaalkindlustusametist 38 või 78 eurot. Tal on üks alaealine laps ning peagi sünnib teine, tema naine on kokk. Kuigi kannatanu on oma kohtus antud ütlustes avaldanud, et varasemalt on ta töötanud erinevates kohtades – ehitusel, restoranides, siis kohtul puuduvad andmed tema eelnevate sissetulekute osas, mistõttu ei ole võimalik võrrelda kannatanu ja süüdistatava sissetulekute suurust kuriteosündmusele eelneval ajal. Samuti arvestab kohus sedagi, et süüdistatav ei ole sündmusele järgnenud aja jooksul kannatanu käekäigu vastu huvi tundnud. Süüdistatav oma süüd eitab, mistõttu ei ole ta kannatanu ees vabandanud ega asunud ka kahju hüvitama. Nimetatu näitab süüdistatava ükskõikset suhtumist tema poolt toime pandusse ja kannatanusse. 8.
7. Riigikohtu praktika kohaselt peab väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Samas ei saa kohtu hinnangul hagi lahendamisel mööda vaadata senisest kohtupraktikast. Riigikohtu poolt läbi viidud kordusanalüüsist (Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016.a aastal. Kohtupraktika kordusanalüüs. Kättesaadav Riigikohtu kodulehel: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Mittevaralise%20kahju% 20h%C3%BCvitamine%20tsiviil-%20ja%20kriminaalasjades%202016.pdf) nähtub, et ajavahemikus 2014-2016 välja väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis raske tervisekahjustuse tekitamise eest jäi vahemikku 420-10 000 eurot. Nimetatud Riigikohtu kordusanalüüsist nähtub, et nt kriminaalasjades nr 1-16-5451, 1-14-6318 ja 1-14-1413 on võrreldavatel asjaoludel väljamõistetud mittevaraline kahju vahemikus 1000 kuni 7000 eurot. Kohus leiab, et kannatanu M. F taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et kannatanule tekitatud raske tervisekahjustus, üleelatud valu ja kannatused ning elukvaliteedi tunduv langus annavad aluse hinnata mõistlikuks mittevaralise kahju summaks 3000 eurot.
8. Menetluskulud 9.
9. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 9.
10. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Aleksandr Plotitsõni menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, kannatanu esindajale makstud tasu, ekspertiiside kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. 9.
11. Aleksandr Plotitsõni riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kohtueelses menetluses ning kohtumenetluses kokku 1555,20 eurot. 16 9.
12. Ekspertiisitasu on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu. Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud kaks isiku kohtuarstlikku ekspertiisi ja tasu nende eest kokku on 168 eurot. Tasu kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi eest on 1140 eurot. Teostatud ekspertiiside läbiviimine oli tingitud süüdistatava süülisest tegevusest ning see oli vajalik, et selgitada välja kannatanul esinevad tervisekahjustused ning nende ulatus ja tekkemehhanism. Samuti olid ekspertiisid vajalik toimepandud kuriteo kvalifitseerimisel. Aleksandr Plotitsõnilt tuleb välja mõista eelpool nimetatud ekspertiiside tasud kogusummas 1308 eurot. 9.5 Samuti tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel Aleksandr Plotitsõnilt välja mõista riigituludesse kohtu poolt kannatanule määratud esindaja tasu 1074 eurot eurot. 9.
13. KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära ehk 1460 eurot. 9.
14. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle üle jõu. Seega mõistab kohus Aleksandr Plotitsõnilt välja menetluskulud kogusummas 5397,20 eurot. 9.
15. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Kuigi Aleksandr Plotitsõn käesoleval ajal töötab, on ilmne, et menetluskulude kohene täies mahus hüvitamine Aleksandr Plotitsõni poolt käib talle üle jõu, võttes arvesse töötasu suurust 600-700 eurot ning kohustust pere ülalpidamisel ning kohustust kohtutäituri ees (tl 146). Arvestades Aleksandr Plotitsõnile määratud kohustust tsiviilhagi tasumiseks ning asjaolu, et menetleja eesmärk isikult menetluskulude väljamõistmisel ei ole kohustatud isiku seadmine raskesse materiaalsesse olukorda, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, mis teeb ühes kuus 449,76 eurot. Aulike Salo Kohtunik Andrus Kasema Rahvakohtunik 17 Toomas Kihulane Rahvakohtunik