Ühele trahviühikule vastab 4 (neli) eurot, seega tuleb Juli Allasel tasuda rahatrahv 200,00 (kakssada) eurot. 4. Süüdi tunnistada Juli Allas
Ühele trahviühikule vastab 4 (neli) eurot, seega tuleb Juli Allasel tasuda rahatrahv 400,00 (nelisada) eurot. 5. Kohaldada
lg 2 alusel Juli Allase suhtes lisakaristust ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks. 6. Kooskõlas
on Juli Allas kohustatud oma juhiloa viima hoiule Transpordiametisse 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
§-de 16 lg 1, 33 lg 2 p 8 ja 46 lg 3 nõudeid ning pani toime
Lisaks heidetakse Juli Allasele ette seda, et ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Väärteoprotokolli järgi rikkus Juli Allas
lg 4 p-de 4, 5 ja lg 5 nõudeid ning pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 01.02.2021 otsuse väärteoasjas nr 2302,20,021354 tunnistati J. Allas süüdi
§de 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toime panemises. Menetleja oli seisukohal, et J. Allasele ette heidetud väärteod on tõendatud sõiduki ja asitõendi vaatlusprotokollidega, nendele lisatud fotodega, videosalvestisega, tunnistaja ja J. Allase ütlustega. Menetleja märkis, et sõiduki teel liikumise tagajärjel tekitati varaline kahju ning seega esinevad
Otsuse kohaselt pidi J. Allas arvestades liiklusõnnetuse iseloomu ning tunnistaja räägitut piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral aru saama, et toimus liiklusõnnetus ja seega tekkisid J. Allasele
Allas ei täitnud. Menetleja leidis, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine on tahtlik tegu ja ilmse eesmärgiga varjata eelnevalt toime pandud süülist tegu. Kohtuvälise menetleja otsuse alusel: - - karistati J. Allast
lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, mis on 200,00 eurot.
lg 2 järgi kohaldati menetlusalusele isikule lisakaristust ja võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks; karistati J. Allast
lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, mis on 400,00 eurot.
lg 2 alusel kohaldati menetlusalusele isikule lisakaristust ja võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. J. Allasele karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse seda, et liiklusõnnetuse põhjustamisega seatakse ohtu teiste inimeste vara, elu ja tervis. Menetleja märkis, et J. Allase süü on keskmisest suurem. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegude sanktsioonid näevad ette range karistuse ja sellega on riik andnud selge signaali, et hooletu käitumine liikluses ei ole ühiskonnas aktsepteeritav, tegu ei ole vähetähtsatse väärtegudega, milles puudub avalik menetlushuvi. Menetleja viitas, et J. Allast on varem karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, rikkumise eest määratud karistus mõju ei avaldanud ning sel põhjusel oli menetleja seisukohal, et J. Allase suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust. Kohtule esitatud kaebus ja kaebaja seisukoht kohtus: Menetlusalune isik J. Allas esitas kohtule kaebuse, mille järgi ei ole tema süü etteheidetud väärtegudes ei ole tõendatud: toimikus ei ole tõendeid selle kohta, et tema juhitud auto oleks teisega kokku põrganud. Liiklusõnnetuse toimumist ei kinnita fototabel ja video. Fototabelilt on näha, et tema auto kriimustuste kõrgus ei ühti Xxxxil tuvastatud kriimustustega. Kaebaja kinnitusel tema sõidukil kahjustusi ei ole. Liiklusõnnetuse põhimõtteline skeem tegelikkust ei kajasta, sellise skeemiga on kriimustusi võimatu saada. Kaebaja hinnangul oli sõidukite külgmine vahe ohutu, videost on selge, et selline vahe sobis A. V – viimane liikus sama kiirusega ja ei teinud midagi vahe suurendamiseks, tunnistaja sõidukist paremal oli sõidurada tühi. Kaebaja leidis, et kohtuvälise menetleja 01.02.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,20,021354 tuleb tühistada. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuses esitatud taotluse juurde ning oli seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole õige. Kohtulikul arutamisel leidis J. Allas, et videosalvestis moonutab tegelikku olukorda – tegemist oli nn kalasilm-kaameraga, lisaks ei ole salvestiselt näha hetke, kuidas ta riivab tunnistaja autot. Kaebaja taotles väärteoasjas ekspertiisi tegemist. Pärast ekspertiisiakti laekumist oli J. Allas seisukohal, et tegemist ei ole seadusliku tõendiga: kohtu koostatud ekspertiisimääruses oli küsimuse asetus vale, ekspertiisi teinud L. T ei ole riiklikult tunnustatud ekspert ning ekspertiisiasutusel ei ole nõuetekohast akrediteeringut. Kohtuvaidluses märkis kaebaja, et sõiduki vaatlust teinud menetleja palus tal hoida mõõdulinti, kuid see ei ole õige. J. Allas viitas, et videolt kokkupõrke hetk näha ei ole ning tema autol olid varasemad vigastused – tema hoovis on parkimiseks vähe ruumi ning aeg-ajalt juhtub, et sõidukeid kriimustatakse. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustunud ja vaidles sellele vastu. Menetleja oli seisukohal, et kaebaja süü on tõendatud kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega. Ekspertiisiakt on menetleja hinnangul lubatav tõend: L. T töötab riiklikus ekspertiisiasutuses, etteheited EKEI akrediteeringu puudumise kohta on alusetud. Menetleja oli seisukohal, et kaebajale määratud karistused on kohased. Kohtuväline menetleja palus kohtul jätta kaebaja kaebus rahuldamata ja leidis, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 01.02.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,20,021354 tuleb jätta muutmata. Kohtu seisukoht: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus on VtMS § 87 tulenevalt rangelt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega. Kaebajale heidetakse 14.01.2021 koostatud väärteoprotokolli järgi lihtsustatult ette liiklusõnnetuse põhjustamist ja sündmuskohalt lahkumist politseid teavitamata, olukorras kus liiklusõnnetuse läbi kahju saaja ning kahju põhjustaja olid välja selgitamata ja fikseerimata. Kaebaja J. Allas ei vaidlustanud seda, et ta juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas sõidukit xxxx r/n xxxx kuid leidis, et mittemingisugust liiklusõnnetust ei toimunud ja see on tõendamata. Kohus kaebajaga ei nõustu. Xxxxi juht A. V esitas 16.12.2021 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile avalduse. A. V palus politseil võtta menetlusse 15.12.2020 kell 19.04 Endla tn ja Toompuiestee ristmikul toimunud liiklusõnnetus, milles osales tema juhitud ja talle kuuluv sõiduk Xxxx r/n xxxx. Avalduse kohaselt ei informeerinud A. V liiklusõnnetusest politseid sündmuskohal, sest õnnetuse põhjustaja sõitis minema. Avaldaja ei näinud sõiduki numbrit ja sõitis süüdlasele järgi ning helistas kohe politseisse, kui sai teada teise sõiduki registreerimisnumbri. A. V on avalduses märkinud, et tema sõidukil on vigastatud terve vasak(juhipoolne) külg, vigastustest on puutumata üksnes auto vasak küljetiib. Liiklusõnnetuse teine osapool on avalduse kohaselt J. Allas (isikukood 39311233716), kes juhtis sõiduautot xxxx. A. V on avalduses joonistanud liiklusõnnetuse põhimõttelise skeemi, mille järgi kaldus xxxx oma sõidureast tema sõiduritta. Väärteoasjas 16.12.2020 koostatud liiklusõnnetuse akti nr xxxx järgi toimus 15.12.2020 kell 19.03 Harjumaal Tallinnas Kaarli pst (suund Vabaduse väljakule) Toompea 10 kõrval liiklusõnnetus, milles osalesid J. Allase juhitud xxxx r/n xxxx (sõiduki omanik J. Allas) ja A. V juhitud Xxxx r/n iduki omanik A. V). Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada XXXX parempoolne külg ja Xxxxi vasakpoolne külg. Väärteoasjas vaadeldi ja pildistati A. V sõidukit, vaatluse käigu kohta koostati 16.12.2020 sõiduki vaatlusprotokoll ning sellele lisati fototabel. Vaatlusprotokollis märgitu järgi tuvastati Xxxxi /r/n xxxx juhiuksel, vasakpoolsel esitiival ja vasakpoolse peegli korpusel värvikahjustused. Toimikus on pildid J. Allase sõidukist: xxxx r/n xxxx parempoolse külje tagaosas, rattakoopa juures on värvikahjustused. Kohtus vaadati videosalvestist ja avaldati 07.01.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on menetleja kajastanud videosalvestise vaatluse käigu. Kohtus vaadatud videosalvestisel on Tallinna linna linnakaamerad jäädvustanud selle, kuidas 15.12.2020 kell 19.03 kaldub hõbedane maastur (vt siinkohal J. Allase sõidukist tehtud fotod, millelt on näha, et xxxx on hõbehalli värvi) temast paremal sõidurajal sõitva tumeda sõiduki poole (vt siinkohal A. V sõidukist tehtud fotod, millelt on näha, et Xxxx on tumedat värvi). Kohus märgib, et Xxxx sõidab oma reas, kuid XXXX on ilmselgelt ületanud sõiduridu eraldava joone ja sõidab nö kahes reas. Seejärel jätkavad autod liikumist nö külg-külje kõrval ning siis liigub tumedam sõiduk veidi paremale. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kaamerapilt ei vasta tegelikkusele. Kaebaja viitas kohtus nn kalasilma efektile, viimase kasutamisega kaasneb oluline perspektiivimoonutus: vaade nö koolutatakse 180 kraadi ulatuses ringikujulisesse alasse. Kohtu hinnangul on tänava kohal paiknenud linnakaamerad talletanud vaidlusaluse liiklusõnnetuse täiesti harilikul ja tavapärasel viisil, so ilma silmnähtavate moonutusteta. Kohus on seisukohal, et kaamerad on 15.12.2020 kell 19.03 salvestanud hetke, mil sõidukite külgvahe on sisuliselt olematu ning sellel hetkel ei saa autode omavahelist kokkupõrget välistada. Selle kohta, et sõidukid olid omavahel puutumuses, andis kohtus ütlusi tunnistaja A. V. Tunnistaja selgitas kohtus, et 15.12.2020 õhtusel ajal sõitis ta oma xxxx Kaarli pst ja Toompuiestee ristmikul, Kristiine keskusest linna s.o Estonia pst poole. Ta tundis, et midagi on valesti: XXXX kaldus tema sõiduritta ja toimus avarii. Ta tajus pauku, tundis sõiduki kerega, et mingi avarii on juhtunud, auto küljepeegel läks teise autoga kokku. Tunnistaja nentis, et ta märkas XXXX-d väga hilja, sellel ristmikul rajad kalduvad imelikult ja võimalik, et XXXX juht kaldus tema ritta, aga kuidas see juhtus ta ei tea. Kaebaja taotles väärteoasjas ekspertiisi tegemist, pidades selle tegematajätmist oluliseks menetlejapoolseks minetuseks. Pärast ekspertiisiakti laekumist asus kaebaja seisukohale, et tegemist ei ole lubatava tõendiga. Esmalt märkis kaebaja, et eksperdile esitati väär küsimus. Teiseks oli kaebaja seisukohal, et ekspert L. T ei ole riiklikult tunnustatud ekspert ja seega ei olnud L. T pädev ekspertiisi tegema. Kolmandaks leidis kaebaja, et ekspertiisi teinud asutus – EKEI – ei ole akrediteeritud. Kaebaja tugines teise ja kolmanda vastuväite puhul riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjale, kuhu ei ole kantud L. T ning EKEI 12.05.2021 e-kirjale, millega vastati tema päringule. Kohtu hinnangul on ekspertiisiakt lubatav tõend. Vastuseks kaebaja esimesele etteheitele märgib kohus, et pärast kaebaja taotluse rahuldamist tegi kohus kaebajale ja kohtuvälisele menetlejale ettepaneku küsimuste vormistamiseks ja andis selleks pooltele tähtaja. Kohtu määratud tähtajaks laekus küsimus kohtuväliselt menetlejalt, kaebaja kohtu kaudu eksperdile küsimusi ei edastanud. Kohus nendib, et eksperdile esitatud küsimuse asetus (lihtsustatult kas Xxxxi vasakpoolsel küljel tuvastatud vigastused võisid olla tekitatud XXXX parempoolse külje detailidega) eksperdile midagi ette kirjutaks või saadud tulemust mingilgi moel mõjutaks. Teiseks on kooskõlas kohtupraktikaga tõendina lubatav ka tõenäolik eksperdiarvamus ning arvestades kohtupraktikas omaksvõetut ei ole paslik esitada eksperdile küsimust, millele viimane saab vastata üksnes kategoorilises vormis. Kaebaja väide selle kohta, et L. T ei ole eksperdina pädev, sest ta ei ole riiklikult tunnustatud ekspert, ei ole õige. Kaebaja on ekslikult samastanud kohtueksperdi ja riiklikult tunnustatud eksperdi. Kooskõlas KES § 4 lg 2 võib eksperdiks olla kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või menetleja määratud muu isik. Vastavalt KES § 5 on kohtuekspert riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik, kelle tööülesanne on teha ekspertiise ja KES § 10 järgi on riiklikult tunnustatud ekspert isik, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Mõisted kohtuekspert ja riiklikult tunnustatud ekspert ei kattu: esimene töötab riiklikus ekspertiisiasutuses ja teine seal ei tööta. Ekspert L. T töötab EKEI-s eksperdina (xxxx) ja on seega kohtuekspert KES § 4 lg 2 mõttes ning oli pädev tegema väärteoasjas määratud ekspertiisi. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et ekspertiisakt on lubamatu sel põhjusel, et EKEI liiklusekspertiisivaldkond ei ole akrediteeritud (vt EKEI 12.05.2021 e-kiri kaebajale). Akrediteerimisel hinnatakse ekspertiisiasutuse kompetentsi ja vastavust rahvusvahelistele standarditele ning see on vabatahtlik v.a juhul kui see on õigusaktides seatud teatud tegevusalal tegutsemise eelduseks. EKEI liiklusekspertiisivaldkonnal (mis teeb eelduslikult valdavalt siseriiklikke ekspertiise) kirjeldatud kohustuslikku eeldust õigusaktidest tulenevalt ei ole. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ekspertiisiakt on asjas lubatav tõend ning eksperdi arvamusega 12.05.2021 liiklus(trassoloogia)ekspertiisiaktis nr xxxx on tõendatud, et vastavalt akti uurimuslikule osale on alust arvata, et Xxxxi r/n xxxx juhiuksel, vasakpoolsel esitiival ja vasakpoolse peegli korpusel tuvastatud vigastused on tekitatud sõiduauto XXXX r/n xxxx parempoolse tagatiiva koopa serva piirkonna ja tagauksega. Sõidukite omavahelist kokkupõrget tõendavad seega A. V ütlused, videosalvestis ja eksperdi arvamus.
p 32 järgi on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Väärteoasjas on tunnistaja A. V ütlustega tõendatud, et tema auto oli enne kokkupõrget korras, mittemingisuguseid varasemaid kahjustusi seal ei olnud. A. V sõidukil olnud vigastusi pildistati ning ekspert on viidatud vigastused ekspertiisiaktis seostanud XXXX-ga toimunud kokkupõrkega. Ekspert ei käsitle seda, et mingisugused vigastused võivad olla tekitatud varasemalt põhjusel, et neid ei ole võimalik ühitada XXXX-t tuvastatud kahjustustega. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul usaldusväärne kaebaja selgitus selle kohta, et tema sõidukil olid kahjustused varem ja need olid tekkinud koduõue kitsavõitu parkimistingimuste tõttu. Kohtu hinnangul on tunnistaja A. V ütlustega, videosalvestise ja selle vaatluse protokolliga, sõiduki Xxxx vaatlusprotokolli ja sellele lisatud piltidega, sõiduki XXXX X5 piltidega ning eksperdi arvamusega tõendatud, et 15.12.2020 toimus liiklusõnnetus, milles osalesid J. Allase juhitud XXXX X5 r/n xxxx (sõiduki omanik J. Allas) ja A. V juhitud Xxxx r/n xxxx (sõiduki omanik A. V). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et antud juhul põhjustas liiklusõnnetuse kaebaja. Videosalvestisega ja A. V ütlustega on tõendatud lihtne fakt: A. V hoidis oma juhitud sõidukiga nõuetekohaselt oma sõidurada, tema kõrval liikunud kaebaja kaldus jõuliselt tunnistaja sõiduritta ning nö rammis tunnistaja sõidukit. Videosalvestisega on tõendatud, et sõiduread sündmuskohal on nähtavalt märgistatud, teekattemärgistus ei ole kulunud. J. Allas rikkus
lg 1, mille järgi peab liikleja mh oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib kahjustada vara;
lg 2 p 8, mille järgi peab juht enne paigalt liikuma hakkamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning
Käesoleval juhul jääb kohtule täielikult arusaamatuks, miks kaebaja ei püsinud oma sõidureas, vajus kõrvale ja siis täielikult ignoreeris kõrval sõitvat sõidukit (mis ei saanud kaebajale jääda märkamatuks) hoidmata ohutut külgvahet. Käesoleval juhul on videosalvestisega tõendatud, et A. V vähemalt üritas omalt poolt midagi teha – tema sõiduk kaldub pisut paremale, so juht muutis liikumissuunda. Kaebaja sõidutrajektoor seevastu ei muutu – J. Allas oleks justkui veendunud oma õiguses. Kohus leiab, et J. Allase tegu on õigesti kvalifitseeritud
Norm näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhile liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Arvestades seda, kui hästi on teekate sündmuskohal märgistatud ning liikluses elementaarset nõuet – jälgida teekattemärgistust ja hoida oma sõidurada ei saa kohus välistada, et J. Allas pani teo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Kohtu hinnangul on valed kaebaja väited selle kohta, et ta ei saanud aru, et sõidukite vahel toimus kontakt. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et see mida märkas üks juht jäi täiesti märkamatuks teisele juhile. Tunnistaja A. V ütlustega on tõendatud, et sõidukite kontaktiga kaasnes heli – tunnistaja sõnul oli päris kõva pauk ja tema auto küljepeegel läks teise autoga kokku – juba viimane riive peab olema tuntav ka teisele juhile. Tunnistaja märkis, et ta jäi kohe peale avariid seisma. Kohus nendib, et selleks puudunuks vajadus, kui A. V mitte midagi ei tajunud. Tunnistaja sõnu kinnitab videosalvestis, millelt on näha, kuidas peale nö külg-külje kõrval liikumist tume auto lülitab sisse ohutuled ja aeglustab, so juht sai aru, et midagi on valesti. Tunnistaja A. V ütlustega ja videosalvestisega on tõendatud, et J. Allas lahkus sündmuskohalt: salvestiselt on näha, kuidas XXXX jätkab sõitu, tunnistaja selgitas, et ta pidi XXXX-le selle registreerimisnumbri fikseerimiseks järgi sõitma. Kaebaja naases sündmuskohale alles siis, kui politsei temaga ühendust võttis. Kohus leiab, et J. Allase tegu on õigesti kvalifitseeritud
Norm näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Kooskõlas
lg 4 ei ole liiklusõnnetusest politseile teatamine mh kohustuslik, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on eelnevalt loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Tunnistaja A. V ütlustega on tõendatud, et sündmuskohal peale liiklusõnnetuse toimumist
Allas lahkus sündmuskohalt. Kohtu hinnangul pani J. Allas teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Juhi kohustused sh see, kuidas käituda liiklusõnnetuse korral, peavad olema kaebajale teada ning kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et arvestades kaebaja käitumist sündmuskohal (s.o peatumata minema sõitmine) on selge, et J. Allas soovis vabaneda vastutusest. Eeltoodu tõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja asjas väärteomenetluse lõpetamiseks sel põhjusel, et tema süü on tõendamata. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kirjeldatud põhimõtet on kohtupraktikas korduvalt rõhutatud (vt nt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-13). Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks on RKKKo oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse ära võtmine kuni 6 kuuni.
lg 2 alusel võib menetleja kohaldada
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1-3 kuuni.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse ära võtmine kuni 12 kuuni.
lg 2 alusel võib menetleja kohaldada
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuni. Kohtuväline menetleja on J. Allasele karistuse mõistmisel korrektselt lähtunud KarS § 63 lg 3 sätestatust, so juhul kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Liiklusõnnetuse põhjustamine ja sündmuskohalt lahkumine on kaks eraldiseisvat tegu, mis on kantud eri tahtlustest. Kohus nõustub menetlejaga selles, et J. Allase puhul puuduvad nii
lg 1 kui ka
lg 1 järgi kvalifitseeritavates tegudes karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja on mõlema teo eest põhikaristuseks määranud rahatrahvi, mis jääb mõlemal juhul sanktsiooni alumisse kolmandikku ning arvestades kohtupraktikas omaksvõetud arusaamu ei näe kohus võimalust ja vajadust põhikaristuste revideerimiseks. Kohus märgib täiendavalt seda, et liiklusõnnetuse puhul on iseenesest võimalik rääkida sellest, et halvad asjaolud langesid kokku, hetkeline tähelepanematus maksab valusalt kätte, õnnetus võib juhtuda sisuliselt iga liiklejaga ning reeglina keegi ei soovi seda, et liiklusõnnetuses saaks ka tema isiklik vara, tervis jms saaks kahjustatud. Samas sündmuskohalt lahkumine pärast liiklusõnnetuse toimumist ilma politseid teavitamata on alati tahtlik tegu ning selles osas on kaebaja süü kohtu arvates keskmisest suurem. Liiklusõnnetuse toimumise korral tuleb jääda sündmuskohale, see on õnnetuse puhul kõige olulisem juhi kohustus (sh ka inimlikus plaanis) ja süü korral tuleb võtta vastutus. Eeltoodud põhjustel ei pea kohus erinevalt kohtuvälisest menetlejast kohaldada kaebajale lisakaristust
Lisakaristuse kohaldamine on aga vältimatult vajalik
Kohtuväline menetleja on korrektselt viidanud, et J. Allasel on kehtiv karistus kiiruse ületamise eest (vt karistusregistri õiend). Arvestades kaebaja suhtumist ja varasemat karistust ei ole kohus veendunud, et J. Allas on täiel määral juhi kohustustest teadlik ja nendega kursis. Kohus leiab erinevalt kohtuvälisest menetlejast, et kaebajat on võimalik mõjutada lisakaristusega, mis on veidi väiksem. Kohus on seisukohal, et J. Allaselt tuleb kooskõlas
lg 2 ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.
kohaselt tuleb kaebajal oma juhiluba viia hoiule Transpordiametisse 5 tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kooskõlas KarS § 66 lg 2 võib J. Allas talle määratud rahatrahvid tasuda ositi: tegemist on suure summaga ning kaebaja on noor inimene, kellel tõenäoliselt ei ole võimalik säästude ja sissetuleku arvelt korraga 600,00 euro suurust summat tasuda. Kohus leiab, et J. Allas võib rahatrahvid tasuda 12 kuu jooksul, arvates otsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on sellisel juhul 50,00 eurot. Kohus märgib, et kooskõlas VtMS § 38 lg 1 kohaldatakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Väärteoasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiisikulu 413,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulude hüvitamine on võimalik üksnes õigeksmõistva lahendi või väärteomenetluse lõpetamise korral (vt KrMS §-d 181, 183). Käesolevas asjas jättis kohus kaebuse rahuldamata ning seega jäävad kulud kaebaja kanda. Arvestades summa suurust on kohtu hinnangul mõistlik võimaldada see kaebajal tasuda KrMS § 180 lg 3 järgi ositi 7 kuu jooksul. Igakuise makse suurus sellisel juhul on mitte vähem, kui 59,00 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.