← Eesti

1-21-853/31

Obsah (9)§ 424§ 120§ 65§ 68§ 69§ 75§ 64§ 16§ 56

1-21-853 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-853 (19233001273) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi

§ 424

lg 2 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Süüdistatav Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Alan Rüütel Andrei Anfilov elukoht xxx, isikukood 38712252214, määratlemata kodakondsus, xxx, emakeel - vene keel, töökoht xxx Varasem karistatus: varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud, viimati: - 12.02.2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2,3, § 157-3 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud,

§ 65

lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 8 kuud ja 18 päeva,

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva,

§ 69

lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 444 tunni ulatuses täitmise tähtajaga 2 aastat. Tõkendit pole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil Kohtuistungi toimumise aeg 10.05.2021 1 1-21-853 RESOLUTSIOON Tunnistada Andrei Anfilov süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.02.2020 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust ning mõista Andrei Anfilovile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Arvata liitkaristusest maha Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.02.2020 kohtuotsuse alusel ärakantud karistus – 9 (üheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust ehk 280 tundi üldkasulikku tööd ning mõista Andrei Anfilovile lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust.

§ 65

lg 3, § 69 lg 1 alusel asendada Andrei Anfilovile mõistetud karistus, 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust, üldkasuliku tööga 434 (neljasaja kolmekümne nelja) tunni ulatuses.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel allutada Andrei Anfilov üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

järgi käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima

§ 75lg 1 p-des 1 - 6 ettenähtud kontrollnõudeid.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on Andrei Anfilov kohustatud: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Andrei Anfilovile

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.02.2020 otsusega nr 1-19-8594 kohaldatud lähenemiskeeld kuulub täitmisele Harju Maakohtu 12.02.2020 otsuses märgitud tähtajal ja tingimustel. Mõista Andrei Anfilovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - joobe tuvastamisega seotud kulud summas 37 (kolmkümmend seitse) eurot 71 senti; 2 1-21-853 - kaitsja v.adv. Leelo Viili poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti; kaitsja v.adv. Leelo Viili poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 886 (kaheksasada kaheksakümmend kuus) eurot 20 senti. Vabastada Andrei Anfilov sundraha 876 eurot tasumisest täies ulatuses, kuna tegemist on liitkaristusega

§ 65lg 1 alusel. Kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata, et Andrei Anfilovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 1021,11 eurot ühe

(1)aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB PANK pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700021576 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Andrei Anfilov, kriminaalasja number - 1-21-853, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  1. maist
  2. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  3. maist
  4. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Andrei Anfilovit süüdistatakse selles, et tema olles karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 31.01.2018 otsusega nr 1-18-805

§ 424

lg 1 järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, 22.09.2019 kella 22:23 paiku Sillamäel V. Tškalovi tänaval mootorsõidukit Renault Trafic registreerimismärgiga XXX , olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 1,99 mg/g), rikkudes seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 3 1-21-853 KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove, 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Andrei Anfilov toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

II Kohtuistung Kohtuistungil süüdistatav Andrei Anfilov tunnistas oma süüd temale esitatud süüdistuses. Prokurör leidis, et Andrei Anfilovi süü on kohtus esitatud tõenditega tõendamist leidnud. A. Anfilov tuleb süüdi mõista ja karistada. Karistuse mõistmisel palub prokurör arvestada järgnevaid asjaolusid: A. Anfilovil tuvastati joove 1,99 mg/g kohta, seega tegemist on keskmisest tunduvalt suurema joobega; A. Anfilovil pole juhtimisõigust ja ta pole kunagi juhtimisõigust omanud; ta on varasemalt joobes juhtimise eest karistatud; tema suhtes tuli politseil rakendada sundi, sest ta ei allunud politsei korraldustele. Arvestades süüdistatava tausta, tema varasemaid karistusi, tema käitumist kinnipidamisel, samuti kriminaalhooldaja poolt tehtud iseloomustust, palub prokurör karistada süüdistatavat reaalse vangistusega. Prokurör palub mõista Andrei Anfilovi süüdi

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning karistada teda vangistusega 1 aasta 9 kuud.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.02.2020 otsusega nr 1-19-8594 mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva ning mõista liitkaristuseks 3 aastat 24 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistus 9 kuud ja 10 päeva vangistust, seega jääb lõplikuks karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 14 päeva vangitust, mis kuulub täielikult ära kandmisele alates kohtuotsuse jõustumisest. Jätta Harju Maakohtu 12.02.2020 otsusega kohaldatud lähenemiskeeld kehtivaks iseseisvalt. Samuti välja mõista menetluskulud koos sundrahaga süüdistavalt. Kaitsja ei ole nõus prokuröri seisukohtadega. Kaitsja hinnangul annab isiku süü suurust aluse keskmisest määrast allapoole jääva karistuse mõistmiseks, kuna pani A. Anfilov toime ühe joobes juhtimise episoodi, tegemist ei olnud väga suure joobega ning tema teoga ei põhjustatud avariid ega ka mingisuguseid muid raskeid tagajärgi. Karistuse mõistmisel tuleb kindlasti arvestada ka seda, et A. Anfilov on esimesest hetkest kinnipidamisest alates oma süüd tunnistanud, kahetsenud ja ei ole kuidagi moodi üritanud vastutusest kõrvale hoiduda. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Samuti on kaitsja seisukohal, et kriminaalmenetlus on toimunud A. Anfilovi õigusi riivates. Kaitsja palub mõista Andrei Anfilovile leebem karistus, kui prokurör taotles. Lugeda see suuremas osas või täielikult kaetuks Harju Maakohtu

  1. veebruari
  2. aasta kohtuotsusega mõistetud karistusega kriminaalasjas nr 119-
  3. Isikut sundraha mitte välja mõista ja menetluskulude tasumiseks anda maksimaalne tähtaeg. Kohtuistungil toimus süüdistatava Andrei Anfilovi, tunnistajate E T , A S ülekuulamine. Kohus võttis vastu ja avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: 23.09.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (kd 2, lk 1); Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (kd 2, lk 2-4); 10.10.2019 tõend (kd 2, lk 5-6); Harju Maakohtu 31.01.2018 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-805 (kd 2, lk 7-9); Harju Maakohtu 12.02.2020 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-8594 (kd 2, lk 10-17); 4 1-21-853 Karistusregistri väljavõtte (kd 2, lk 18-19); Viru Vangla 30.07.2020 kohtueelne ettekanne koos lisadega (kd 2, lk 20-23); Tallinna Vangla 10.12.2020 ettekanne (kd 2, lk 24-25); Tõend isiku maksustatava tulu kohta (kd 2, lk 26); Taotlus riigiõigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (kd 2, lk 27); Viru Ringkonnaprokuratuuri 21.09.2020 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus (kd 2, lk 28-29); Taotlus riigiõigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (kd 2, lk 30-31); Anfilovi iseloomustused (kd 2, lk 32-36); Tallinna Vangla 07.05.2021 vastus päringule (kd 2, lk 37-39). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatavale Andrei Anfilovile on esitatud süüdistus

§ 424

lg 2 järgi, mille kohaselt karistatakse korduva joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse kuriteokoosseisuga. Vältav delikt (RKKK 3-1-1-13-08; 3-1-1-120-06). Ühtlasi on süütegu käsitatav ka abstraktse ohudeliktina. Joobeseisundi kui tunnuse osas on käesolev kuriteokoosseis blanketne. Koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimises joobeseisundis. Süüteo subjekt saab olla vaid erilise isikutunnusega isik § 24 lg 2 mõttes, s.o isik, kes on joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund. Liiklusseaduse (edaspidi tekstis LS) § 69 lg 1 alusel juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi tekstis KorS) § 36 lg 1 alusel joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 5 1-21-853 KorS § 36 lg 4 p 1, 2 alusel joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove, 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajate, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Andrei Anfilovi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises

§ 424lg 2 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud.

Antud asjas ei olnud vaidlust selles, et süüdistatav Andrei Anfilov on viibinud süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 22.09.2019 kella 22.23 paiku Sillamäel V. Tškalovi tänaval ning juhtis mootorsõidukit Renault Trafic, reg-märgiga XXX . Vaidlust ei olnud ka selles, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit ilma juhiloata ning alkoholijoobe seisundis. Süüdistatav Andrei Anfilovi tunnistas oma süüd mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes ning andis järgmiseid ütlusi. Tema ütluste kohaselt 21.09.2019 õhtul jõi ta umbes liiter viskit ja 3-4 pudelit õlut. 22.09.2019 kella 09.00 paiku ta ärkas, tema juurde tuli sõber, et rehve pumbata. Kuna ta tundis, et ta on purjus, siis palus sõpra. Ise läks jälle magama. Magas kuni kella 21.

  1. Ta ärkas ja tundis end hästi, kainena. A. Anfilov läks tänavale suitsetama ja siis nägi, et rehv on jälle tühi, helistas sõbrale. Sõber ei vastanud. Ta otsustas minna ja panna rehvi täis ning jätta sõiduk bussipeatusse. Ta juhtis sõidukit, kuid politsei peatas ta. Ta peatus, avas akna. Politseinikud tundsid alkoholi lõhna ja palusid puhuda alkomeetrisse. Alkomeetri näit oli null. Politseinik ei olnud sellega nõus ja pakkus, et nad läheksid haiglasse ülevaatusele. Ta oskab autot juhtida. Ta lõpetas autokooli, eksamit ei teinud. Andrei Anfilovi poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kinnitavad tunnistaja E T ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad teiste kogutud tõenditega ning mille kohaselt 22.09.2019 ta töötas PPA Ida prefektuuris praktikandina. Kella 00.00 paiku Sillamäe linnas oli peatatud mootorsõiduk, kuna mootorsõiduk vingerdas. Tegemist oli mikrobussiga. Rooli taga oli süüdistatav. Ta oli autos üksinda. Juht oli kontrollitud indikaatorvahendiga passiivse režiimi peal, mis näitas positiivset tulemust. Isikule oli ka pakutud teha aktiivse režiimi peal seda testi. Isik keeldus sellest ja ütles, et test on juba tehtud ja sellest piisab. Samuti olid kontrollitud visuaalsed alkoholijoobele viitavad tunnused. Isiku kõne oli aeglane, silmapupillid olid punased. Samuti olid kerged koordinatsiooni häired. Isik selgitas, et tarvitas õlu. Isiku käitumine oli normaalne. Pärast seda, kui isikule selgitati, et võib teha tõendusliku alkomeetri peal testi ja keeldumise korral on vaja sõita vereproovi uuringule, siis isiku käitumine muutus agressiivsemaks. Ta keeldus autost välja tulemast, hakkas liikuma kõrvalistme peale. Kuna tööd Sillamäe linnas oli palju, siis kohale oli kutsutud teine patrull Narvast, kes võttis isiku enda autosse ja nad liikusid Narva linna. Süüdistatava toimetamist haiglasse joobeseisundi tuvastamiseks kinnitavad tunnistaja A S ütlused. Tema ütluste kohaselt 22.09.2019 oli ta patrullis koos patrullpolitseinik A M ja patrullpolitseinik M K . Sillamäe patrull palus kohale tulla Sillamäele Narvast seoses joobeseisundis inimesega, kes oli agressiivne, loobus puhumast tõenduslikku alkomeetrisse ja teda tuli toimetada Narva haiglasse. Appi kutsus E T ja tema paarimees. Nad kohtusid Sillamäe patrulliga poolel teel Sillamäele, võtsid isiku oma autosse ja viisid tema Narva haiglasse, et võtta vereproovi. Algselt oli isik väga rahulik. Ta rahulikult läks autost haiglasse ja juba haiglas, kui medõde proovis võtta temalt vereproovi, muutus ta jälle agressiivseks ning politseinikud olid sunnitud kasutama sundvahendeid. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna need haakuvad omavahel ning teiste kogutud tõenditega. 6 1-21-853 Süüdistatava A. Anfilovi alkoholijoove seisundit tõendab 26.09.2019 EKEI uuringuakt nr 1395T (kd 2, lk 2-4), mille kohaselt oli A. Anfilovi veres alkoholisisaldus 1,99 mg/g (2,05+/0,06 mg/g). Seda, et A. Anfilov oli süüdistusaktis märgitud ajal ja kohal alkoholijoobes, tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll koos joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga (kd 2, lk 1). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 23.09.2019 kella 22.24 aadressil Tškalovi tn. 29, Sillamäe kontrolliti Andrei Anflovi indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020plus nr A
  2. Indikaatorvahend näitas, et Andrei Anfilovi väljahingatavas õhus oli alkohol, kuna näit oli punane ning kontrolli tulemus oli positiivne. A. Anfilov keeldus protokolli allkirjastamisest. Samuti kirjeldatakse joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis A. Anfilovi joobeseisundile viitavaid tunnuseid – silmade punetus, silma pupillid on väikesed, reaktsiooni kiirus on häiritud, kõne on segane, alkoholi lõhn suust, koordinatsioon on kerge häirega, käitumine on ärritumine, apaatsus, omamehelik käitumine, ründav käitumine. Isik keeldus allkirjastamisest. Kogutud kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 22.09.2019 kella 22.23 juhtis süüdistatav Andrei Anfilov mootorsõidukit Sillamäe linnas, V. Tškalovi tänaval, alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema veres oli 1,99 mg/g. Seda, et Andrei Anfilovil puudub kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus tõendab 10.10.2019 tõend (kd 2, lk 5-6). Karistusregistri andmetel omab Andrei Anfilov kaht kehtivat kriminaalkaristust (kd 2, lk 1819). Harju Maakohtu 31.01.2018 kohtuotsusega nr 1-18-805 tunnistati Andrei Anfilov süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja karistati tingimisi vangistusega 2 kuud 18 päeva katseajaga 1 aasta 6 kuud

§ 68lg 1, § 73 lg 1,3 alusel.

Otsus jõustus 08.02.2018. Harju Maakohtu 12.02.2020 kohtuotsusega nr 1-19-8594 tunnistati Andrei Anfilov süüdi

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2,3, § 157-3 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati A.

Anfilovile mõistetud karistust eelmise Harju Maakohtu 31.01.2018 otsuse alusel mõistetud ja ära kandmata 2 kuu ja 18 päeva pikkuse vangistuse võrra ning A. Anfilovile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 8 kuu ja 18 päeva pikkune vangistus.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Anfilovi eelvangistus 4 kuud ja 24 päeva karistusaja hulka. Kandmisele jääb 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 444 tunni ulatuses ning kohustati teda järgima

§ 75lg-tes 1 ja 2 ja p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid.

Otsus jõustus 28.02.2020. Kuna süüdistatav Andrei Anfilov on varasemalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, karistus on kehtiv, siis tema teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 2 järgi.

Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Andrei Anfilov on toime pannud talle süüdistuses süüks arvatud teo, nimelt 22.09.2019 kella 22.23 paiku Sillamäe linnas, V. Tškalovi tänaval juhtis A. Anfilov isikuna, kes on Harju Maakohtu 31.01.2018 otsusega karistatud

§ 424lg 1 järgi, mootorsõidukit Renault Trafic, reg-märgiga XXX , alkoholijoobes.

Seega täitis Andrei Anfilov enda tegevusega joobeseisundis korduva mootorsõiduki juhtimise objektiivse koosseisu. 7 1-21-853 Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis.

§ 16

lg 4 alusel isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kuritegu on kohtu arvates kogutud tõenditest tulenevalt toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest A. Anfilov pidi vähemalt võimalikuks pidama, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. A. Anfilovi ütluste kohaselt tarvitas ohtralt alkoholi 21.09.2019, 22.09.2019 alkoholi ei tarvitanud, magas õhtuni, ehk kellani 21.00. Ta ärkas, tundis ennast kainena. Kui tekkis vajadus, siis asus ta autot juhtima. Seega on süüdistatav Andrei Anfilov oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti kohtu seisukohal pani Andrei Anfilov talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. IV Karistus

§ 424

lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette kuni neljaaastase vangistuse.

§ 56lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, saab asuda seisukohale, et isiku süü ei ole keskmisest suurem. Andrei Anfilov pani teise raskusastme kuriteo toime. A. Anfilov on teo toime pannud kaudse tahtlusega, ta on rikkunud kahte liiklusseaduse normi – juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ning tal ei olnud juhtimisõigust. A. Anfilovi joove oli kriminaalse joobe keskmises määras. A. Anfilov tunnistas end kohtus kuriteo toimepanemises süüdi, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andrei Anfilov on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud: - Harju Maakohtu 31.01.2018 kohtuotsusega nr 1-18-805 tunnistati Andrei Anfilov süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja karistati tingimisi vangistusega 2 kuud 18 päeva katseajaga 1 aasta 6 kuud

§ 68lg 1, § 73 lg 1,3 alusel.

- Harju Maakohtu 12.02.2020 kohtuotsusega nr 1-19-8594 tunnistati Andrei Anfilov süüdi

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2,3, § 157-3 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati A.

Anfilovile mõistetud karistust eelmise Harju Maakohtu 31.01.2018 otsuse alusel mõistetud ja ära kandmata 2 kuu ja 18 päeva pikkuse vangistuse 8 1-21-853 võrra ning A. Anfilovile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 8 kuu ja 18 päeva pikkune vangistus.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Anfilovi eelvangistus 4 kuud ja 24 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 444 tunni ulatuses ning kohustati teda järgima

§ 75lg-tes 1 ja 2 ja p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid.

Kuna sündmus leidis aset 22.09.2019, st enne Harju Maakohtu 12.02.2020 kohtuotsust, siis peab kohus moodustama liitkaristus

§ 65lg 1 alusel.

Andrei Anfilovi kohta on kriminaalhooldaja koostanud kohtueelse ettekande (kd 2, lk 20-22). Kriminaalhooldusametnik peab sobivaks karistusliigiks vangistust. Tallinna Vangla 10.12.2020 ettekandest nähtuvalt (kd 2, lk 24) oli katseaja jooksul A. Anfilovi koostatud üks kirjalik hoiatus. Tallinna Vangla 07.05.2021 vastusest nähtub, et Andrei Anfilov on seisuga 07.05.2021 sooritanud 280 tundi ja sooritamata 164 üldkasuliku töö tundi. U C OÜ projektijuht (kd 2, lk 32) iseloomustas A. Anfilovit kohusetundlikuna ja korrektse töötajana, kes suhtleb kaastöötajatega hästi. Temapoolne panus on alati tulemuslik. Ta järgib alati ehitustel olevaid ohutusnõudeid. Toimikus on ka R E OÜ iseloomustus A. Anfilovi suhtes (kd 2, lk 35). R E OÜ juhatuse liige A V palub mitte rakendada A. Anfilovile reaalset vanglakaristust. A. Anfilov on väga korralik ja vastutustundeline töötaja. Tegeleb ettevõtte arendamisega. Ta on aus ja töökas. Teeb tööd korralikult, ei hiline. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab, et eelmine kriminaalkaristus on avaldanud Andrei Anfilovile mõju ning tema vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga ning panna kohustusena mitte tarvitada alkoholi. Arvestades toimepandud süüteo tehiolusid ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, asub kohus seisukohale, et Andrei Anfilov väärib karistust, mis on

§ 424lg 2 ettenähtud sanktsiooni alla keskmises määras.

Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liidab kohus käesoleva otsusega mõistetud karistuse Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.02.2020 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust ning mõistab Andrei Anfilovile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Kohus arvab liitkaristusest maha Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.02.2020 kohtuotsuse alusel ärakantud karistuse – 9 (üheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust ehk 280 tundi üldkasulikku tööd ning mõistab Andrei Anfilovile lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust.

§ 65

lg 3 alusel kui mõni käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kogumit moodustav karistus on asendatud või süüdlane sellest tingimisi vabastatud, määrab kohus pärast liitkaristuse moodustamist uuesti selle täideviimise korra kas seda asendades, süüdlast sellest tingimisi vabastades või liitkaristust täitmisele pöörates, järgides käesoleva seadustiku §-s 56 sätestatut. Kui üks kogumit moodustavatest karistustest on ärakandmata reaalne vangistus, mõistetakse liitkaristuseks reaalne vangistus.

§ 65

lg 3, § 69 lg 1 alusel asendab kohus Andrei Anfilovile mõistetud karistuse, 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust, üldkasuliku tööga 434 (neljasaja kolmekümne nelja) tunni ulatuses, määrates

§ 69

lg 3,4 alusel üldkasuliku töö tegemise 9 1-21-853 tähtajaks 2 (kaks) aastat ning allutades teda

§ 75

järgi käitumiskontrollile ja kohustades teda järgima

§ 75lg 1 p-des 1 – 6, § 75 lg 2 p-s 2 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustust.

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.02.2020 otsusega nr 1-19-8594 kohaldatud lähenemiskeeld kuulub täitmisele Harju Maakohtu 12.02.2020 otsuses märgitud tähtajal ja tingimustel. V. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisi kulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Andrei Anfilovilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 876 eurot, kuna tegemist on teise raskusastme kuriteoga.

§ 65lg 1 alusel vabastab kohus Andrei Anfilovit sundraha 876 eurot tasumisest täies ulatuses. Lisaks tuleb Kr

MS § 175 lg 1 p-st 4 lähtudes mõista Andrei Anfilovilt välja määratud kaitsja Leelo Viili poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 97,20 eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 886,20 eurot. Kohus peab tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 3 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka joobe tuvastamisega seotud kulud summas 37,71 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud summas 1021,11 eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.