← Eesti

1-21-1532/36

Obsah (8)§ 180§ 310§ 381§ 173§ 175§ 179§ 105§ 313

1-21-1532 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-1532 (kohtueelses menetluses 202315023

§ 180

lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Maksim Arikult välja riigituludesse menetluskuludena: • määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 1236 eurot; • ekspertiisi (akt nr 7.1-3/695) teostamise kulu summas 765 eurot ja • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, • tunnistaja K V. sõidukulud summas 22,50 eur ja saamata jäänud töötasu 04.05.2021 eest summas 49,74 eur. • tunnistaja D. D.i sõidukulud summas 24 eurot ja saamata jäänud töötasu 04.05.2021 eest summas 41,19 eur. s.t kokku 3014,43 eurot. 7. Võttes aluseks

§ 180

lg 3 tuleb Maksim Arikul tasuda menetluskulud kokku summas 3014,43 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.t esimesel üheteistkümnel kuul tuleb maksta 251,21 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 251,12 eurot.

  1. Asitõendid: Paberkott tsellofaankottide proovidega hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. M. Ariku saapad ja sõrmkindad tagastada M. Arikule peale kohtuotsuse jõustumist. DVD-plaat videosalvestisega xxxx, toimunud sõiduki põlengust; DVD-plaat patrullpolitseiniku vormikaamera salvestisega jätta toimiku materjalide juurde. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks

§-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. 2

(12)1-21-1532 TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Xxxx reg xxxx episood
  1. 01.09.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolli ja teisaldamise aktiga (tl 106-126, 127) on tõendamist leidnud see, et samal päeval on xxxxx asuva mahajäetud hoone asfalteeritud platisilt leitud täielikult põlenud/hävinud xxxx sõiduk (mikrobuss) reg nr-ga xxxx. Liiklusregistri andmete kohaselt on 2013 aasta väljalastud sõiduki omanik 07.09.2020 seisuga S AS ja kasutaja OÜ F (tl 142). Sõiduki juhtumieelne väärtus oli kindlustusfirma andmetel 11 000 eur (tl 153).
  2. Tunnistajate OÜ F töötajate D. D.i ja K. V. ütlustega (K, tl 36-41) on tõendatud, et nimetatud sõiduk oli kuni 01.09.2020 täielikult sõidukorras ning seda kasutati igapäevaselt 4-5 liikmelise brigaadi poolt tööülesannete täitmiseks, milleks oli raudteede remont ja ehitus. Selle sõidukiga transporditi objektile nii töötajaid kui ka tööriistu. Mõlema tunnistaja ütlustega on samuti tõendatud see, et sama sõidukit kasutanud brigaadi bussijuht/tööline oli Maksim Arik, kes töötas firmas alates 2020 augustist.
  3. Samuti on tunnistajate D. D.i ja K V. ütlustega tõendatud see, et 2020 augustis põhjustas M. Ariku Tartus sama sõidukiga liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kahjustada tagumise pampri plastik (tl 103). Sellest tulenevalt soovis firma juht K V., et M. Arik hüvitaks osaliselt kaskokindlustuse omavastutuse (maksimaalselt 200 eur). M. Arik sellega aga kategooriliselt ei nõustunud. 01.09.2020 hommikul kui D. D. ootas M. Arikut, et koos objektile sõita, helistas M. Arik nii D. D.ile kui K V.le ja ütles, et pani sõiduki põlema.
  4. M. Arik kohtus ütlusi anda ei soovinud, seetõttu avaldati prokuröri taotlusel tema eeluurimisel antud ütlused (tl 217-221). M. Arik tunnistas avaldatud ütluste kohaselt oma süüd, ütles, et 01.09.2020 hommikul kella 7 paiku pani sõiduki tahtlikult põlema kättemaksuks firma juhi K V. ebaõiglase otsuse peale seonduvalt kaskokindlustuse omavastutusega. Sõiduki süütas ta kõrvalises asukohas bensiiniga, kallates sellega üle nii kabiini kui pakiruumi osa, milles olid tööriistad. Bensiin kanistriga oli sõidukis juba varasemalt olemas ja seda kasutati objektil tööriistade (generaatori) jaoks.
  5. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest on M. Ariku poolt tegu toime pandud tahtlikult ja seda kavatsetuse ehk tahtluse kõige raskeimas vormis. KarS § 16 lg 2 mõttes isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. M. Arik süütas kättemaksu motiivil sõiduki põlema eesmärgiga see täielikult hävitada. Seda kinnitavad asjaolud, et sõiduki süütas ta põlema varahommikusel ajal (kella 7 paiku) ja kõrvalises kohas ning seetõttu ei olnud ka väga suur tõenäosus, et keegi kõrvaline isik kiiresti abi kutsub, mis võiks välistada eesmärgi saavutamist. Samuti viitab kavatusele ka see, et ta kasutas sõiduki süütamiseks bensiini, valades seda enne süütamist nii salongi kui pakiruumi. Bensiin on üldteada asjaoluna ülipõlev ja kergesti süttiv aine. Vaatlusprotokolli fotodelt (tl 106-126) nähtub, et sõiduk hävines täielikult, säilinud on ainult sõiduki ja seal sees olnud tööriistade mittepõlevad metallosad. KarS § 203 lg 1 mõistes loetakse asi hävinenuks siis kui tema substants on muutunud selliseks, mis välistab asja edasise eesmärgipärse tarvitamise. Kohus on veendunud, et antud juhul on see nõue täidetud nii sõiduki kui tööriistade osas.
  6. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. M. Arikule on teostatud kohtupsühhiaatriline ambulatoorne ekspertiis (tl 70-79), mille kohaselt. M. Arik oli teo toimepanemise ajal süüdiv.
  7. Seega on M. Arik KarS § 203 lg 1 järgi süüdi võõra vallasasja, so sõiduki xxxx reg xxxx tahtlikus hävitamises. 3
(12)1-21-1532 Xxxx reg xxxx episood
  1. 20.11.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 1-18) on tõendamist leidnud see, et xxxx autokeskuse platisilt on leitud täielikult põlenud/hävinud xxxx sõiduk reg nr-ga xxxx.
  2. 20.11.2020 asitõendi- valvekaamera salvestis- vaatlusprotkollist nähtub, et 19.11.2020 kella 21:20 paiku siseneb tumedalt riietatud meesterahvas sõidukisse, peale mida natukese aja pärast sõiduki salongist on näha valgussähvatust ja suitsu (tl 47).
  3. E AS esindaja A. T. ütluste kohaselt kuulus nimetatud sõiduk E AS-le ja seda kasutas M AS (K, tl 56 ). Sõiduk oli kindlustatud.
  4. Prokurör ei ole kohtuliku uurimise käigus esitanud mitte ühtegi tõendit sõiduki reg nr-ga xxxx turuväärtuse kohta. KarS § 203 lg 1 kontekstis on oluline kahju (vähemalt 4000 eur) tõendamiseseme asjaoluks, mida prokuratuur peaks tõendama. Kui tegemist oleks vana ja amortiseerunud sõidukiga, siis tuleks seda asjaolu tõlgendada in dubio pro reo süüdistatava kasuks ja ta õigeks mõista. Antud juhul aga kohus seda ei tee, sest uuritud sündmuskoha vaatlusprotokollis fotodest nähtuvalt oli tegemist silmnähtavalt uue ja heas korras sõidukiga. Tunnistaja T. V.e (politseiametnik, kes viibis peale väljakutset sündmuskohal) ütluste kohaselt hindas autofirma esindaja sündmuskohal sõiduki väärtuseks umbes 26 000 eurot (K-tl 46). Täpsem turuväärtus, mis ilmselt on ongi kümnetes tuhandetes eurodes, ei ole seega edasiselt ka oluline. Kohus loeb tuvastatuks selle, et hävinud sõiduki turuväärtus oli kindlasti vähemalt 4000 eurot, so KarS § 203 lg 1 koosseisu oluline kahju piirmäär.
  5. Tunnistajate J. A. ja T. V.e ütlustega on tõendatud, et M. Arik pöördus samal õhtul peale sõiduki süütamist Tallinna Vangla kinnipidamiskeskusse aadressil Linnaaru tee 5/1 ja soovis teatada asja tema poolt toimepandud kuriteost- nimelt väitis M. Arik tunnistaja A., et oli süüdatud xxxx sõiduki xxxx laoplatsil. Tunnistaja kontrollis seda infot koheselt Ida-Harju PPA välijuhi käest, kes kinnitas, et selline sündmus on tõepoolest juhtunud. Peale seda peeti M. Arik kinni ja paigutati kinnipidamiskeskuse eelkambrisse. Tunnistaja A. väitel käitus M. Arik rahulikult ja ei osutanud mingit vastupanu.
  6. Kohus loeb ebaseaduslikuks tõendiks Muu teabetalletuse vaatlusprotokolli (so politseiametniku rinnakaamera salvestis (tl 51-53), milles M. Arik arestimajas tunnistab politseiametnikule sõiduki süütamist. Sellises olukorras, kus M. Arik teatas ise toimepandud kuriteost ja ta oli juba politsei poolt kinni peetud ja arestikambrisse paigutatud, tulnuks ta kahtlustatavana ka ametlikult üle kuulata koos temale kahtlustatava õiguste ja kohustuste selgitamisega. Tunnistaja A.i sõnul kontrollis ta enne M. Ariku eelkambrisse paigutamist välijuhilt järgi, et selline kuritegu on tõesti toime pandud, seega tulnuks M. Arik ka korrektselt kriminaalmenetlusele allutada. Rinnakaamera salvestiselt neid toiminguid ei nähtu, nähtub hoopis see, et politseiametnik teadlikult siseneb M. Ariku kambrisse ja hakkab talle esitama küsimusi toimepandud kuriteo kohta (kuidas toimus süütamine, kuhu viskas välgumihkli jne). Seega on tegemist menetlusõiguse rikkumisega ning igasugne sellisel teel saadud ja talletatud info ei ole menetluslikult kasutatav.
  7. M. Arik ei soovinud kohtus ka selle episoodi kohta ütlusi anda, seetõttu avaldati prokuröri taotlusel tema eeluurimisel antud ütlused (tl 225-228). M. Arik tunnistas avaldatud ütluste kohaselt oma süüd sõiduki xxxx süütamises kuid täpsemalt ei soovinud enam menetleja küsimustele vastata.
  8. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest on M. Ariku poolt tegu toime pandud tahtlikult ja seda kavatsetuse ehk tahtluse kõige raskeimas vormis KarS § 16 lg 2 mõttes. M. Ariku motiiv sõiduki süütamisel on jäänud kohtuliku uurimise käigus selgusetuks. Ta loobus kohtus ütluste andmise võimalusest kui ka viimasest sõnast. Kohus leiab, et kuna M. Arik oli varasemalt 01.09.2020 süüdanud xxxx xxxx sõiduki, mis hävines täielikult, siis pidi M. Arik väga hästi ette kujutama 4
(12)1-21-1532 ja aru saama, mida sõiduki salongi süütamine kaasa toob. On üldteada asjaolu, et sõiduki salongis on palju kergesti põlevaid esemeid (istmed, armatuur, tekstiilvooderdus jne). Kuigi täpselt ei ole kindlaks tehtud seda, kuidas M. Arik sõiduki xxxx süütas ja mis abivahendeid selleks kasutas, siis sündmuskoha fotodelt on näha, et sõiduk on põlemise tagajärjel täielikult hävinenud. Kuna võõra vallasasja, so sõiduki substants peale põlemist oli muutunud ning välistas selle sõiduki edaspidise eesmärgipärase kasutamise, siis on asi ka KarS § 203 lg 1 mõttes hävinenud.
  1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. M. Arikule on teostatud kohtupsühhiaatriline ambulatoorne ekspertiis (tl 70-79), mille kohaselt. M. Arik oli teo toimepanemise ajal süüdiv.
  2. Seega on M. Arik KarS § 203 lg 1 järgi süüdi võõra vallasasja, so sõiduki xxxx reg xxxx tahtlikus hävitamises. KARISTUS
  3. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  4. KarS § 203 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus välistab rahalise karistuse kohaldamise võimalikkuse- M. Ariku süü on rahalise karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamiseks liiga suur, samuti ankeetandmete kohaselt puudub tal nii elu kui ka töökoht. Samuti mõistab kohus kannatanute kasuks välja tsiviilhagid tuhandetes eurodes, mis tema rahalist olukorda veelgi keerulisemaks muudab. Seega leiab kohus, et M. Arikule tuleb karistusliigina mõista vangistus.
  5. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mis antud juhul oleks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
  6. Kohus leiab, et M. Ariku süü on üle keskmise suur. Lühikese ajavahemiku jooksul süütas ta kaks sõidukit, millest üks oli peaaegu uus ja teine samuti sõidukorras ning igapäevases kasutuses ning mis mõlemad hävinesid täielikult ja põhjustas sellega kannatanutele suure materiaalse kahju. Lisaks sõidukitele hävinesid M. Ariku teo tulemusena ka xxxx olnud ja OÜle F kuuluvad spetsiifilised raudtee tööriistad, mida firma oma igapäevases majandustegevuses kasutas. Pole vaidlust, et KarS § 203 lg 1 koosseisulise olulise kahju piiri, so 4000 eurot, ületas M. Arik oma tegudega mõlemas episoodis mitmeid kordi. Teod pani ta toime kavatsetult ehk tahtluse raskeimas vormis. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuigi M. Arik on küll mõlemas episoodis oma süüd tunnistanud, siis ei ole ta näidanud üles kahetsust toimunu suhtes ega kannatanute ees vabandanud. Karistust raskendavaks asjaoluks loeb kohus KarS § 58 p 1 alusel muud madalat motiivi xxxx süütamise episoodis. On tuvastatud, et selle sõiduki süütas ta isiklikust vihavaenust firma juhi K V. vastu, kes temalt maksimaalselt 200 eurost kindlustuse omavastutust sisse kavatses nõuda. Kusjuures K V. ütluste kohaselt ei olnud lõplik summa veel otsustatud, 200 eurot oleks olnud M. Ariku maksimaalne vastutus, aga võimalik, et see oleks võinud kujuneda ka väiksemas summas. M. Arik on ise tunnistanud, et selle sõiduki süütaski ta justnimelt kättemaksuks. Riigikohus on isiklikku vihavaenu lugenud madalaks motiiviks KarS § 58 mõttes (3-1-1-70-16 p 15). Kohus leiab, et M. Arikut tuleb toimepandud tegude eest karistada üle keskmise sanktsioonimääras, so 2 aasta ja 9 kuu pikkuse 5
(12)1-21-1532 vangistusega. M. Arikul on üks kehtiv kriminaalkaristus- nimelt on teda 24.05.2016 karistatud KarS § 274 lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega. Seega on ta isikuks, kelle eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Kohus leiab, et nii süü suurus kui ka tema suhtes juba varasemalt reaalse vangistuse kohaldamine ei võimalda kaaluda karistuse osaliselt või täielikult tingimisi kohaldamata jätmist. Seega tuleb mõistetud vangistus ära kanda reaalselt. Üldpreventiivsetest kaalutlustes lähtuvalt on samuti reaalse vangistuse kohaldamine õigustatud, sest ühiskonnaliikmetel peab olema kindlus, et kellegi vara ei hävitata põletamise teel ning selline tegevus on karmilt hukkamõistetav. 22. Karistuse kandmise ajaks lugeda 19.11.2020 kui M. Arik kinni peeti ja vahistati. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. TSIVIILHAGID 23.

§ 310

lg 1 näeb ette, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

§ 381

lg 1 p 1 kohaselt võib kannatanu tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Hageja nõude kriminaalmenetluses läbivaatamise eeldused on täidetud.

§ 381

lg 6 kohaselt

-is reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatust. E AS tsiviilhagi 23. Kannatanu E AS on esitanud varalise kahju tsiviilhagi M. Ariku vastu summas 200 eurot, mille kohus 15.03.2021 määrusega menetlusse võttis. M. Arik võttis kohtuliku uurimise alguses selle tsiviilhagi õigeks.

§ 381

lg 6 kohaselt lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuste lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna süüdistatav tunnistas 04.05.2021 toimunud kohtuistungil kannatanu E AS poolt esitatud tsiviilhagi, tuleb hagi selles märgitud summas täielikult rahuldada ning M. Arikult välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagi sisuliselt. OÜ F tsiviilhagi 24. Kannatanu F OÜ on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes M. Ariku vastu summas 16 895,80 eurot, mille kohus 15.03.2021 määrusega menetlusse võttis. M. Arik ja kaitsja vaidlesid tsiviilhagile vastu ning ei tunnista seda täies ulatuses. 24.1 Kannatanu esitatud tsiviilhagi koosneb varalise kahju nõudest hävinud sõiduki xxxx reg nr xxxx turuväärtuse eest summas 11 000 eurot; 24.2 hävinud sõidukis olnud ja samuti hävinud tööriistade eest summas 2490 eurot ja nimelt - elektrigeneraator SDMO hx7500 summas 500 eurot; liiprite käsitoppijad summas 900 eurot; elektri jaotuskarp summas 100 eurot; multikeeraja airtec summas 500 eurot; 6

(12)1-21-1532 - elektri pikendusjuhe summas 20 eurot; raudteekäru summas 220 eurot; rööpavahe mõõteriist summas 50 eurot; murutrimmer Stihl summas 150 eurot; rööbaste termomeeter summas 50 eurot. 24.3 muude kulude eest, mis on põhjustatud süüdistatava teoga summas 3405,80 eurot ja nimelt - K V. juhataja tööpäev 800 eur; Bussi rent 498 eur; toppijate rent 292,80 eur; toppijate rent 360 eur; uue sõiduki registreerimine 326 eur; Liisinglepingu tasu 200 eur; Toppijad 360 eur; Elektrigeneraatori rent 521 eur; Riigilõiv uue auto registreerimisel 48 eur. 25. Esiteks vaidlevad pooled selle üle, mis oli xxxx turuväärtus selle hävitamise hetkel. Kaitsja leiab, et prokuröri ja kannatanu esitatud tõendid sõiduki turuväärtuse kohta summa 11 000 euro kohta on ebamõistlikult suur ja on esitanud omalt poolt tõendi, et sõiduki turuväärtus võiks olla 7400 eurot (tl 214). Kohus peatubki esmalt sõiduki turuväärtuse ja selle eest väljamõistetava kahjuhüvitisel. Tunnistajate K V. ja D. D.i ütlustega on tõendatud, et sõiduk oli heas seisukorras ning igapäevaselt kasutuses. Liiklusregistri andmed samuti kinnitavad, et tegemist pidi olema tehniliselt korras sõidukiga, kuivõrd ta oli lubatud liikluses osalema- järelikult oli tegemist tehniliselt korras sõidukiga (tl 142). Tagumisel plastik pampril olnud vigastus, millest sõiduki hävitamisega seotud sündmused üldse algasid, on pigem kosmeetilist laadi ja ei mõjuta selle turuväärtust märkimisväärselt. 25.1 19.10.2018 Xxxx sõlmitud liisinglepingu kohaselt oli sel hetkel sõiduki turuväärtus koos käibemaksuga 12500 eurot (tl 166). Kuna on üldteada fakt, et liisinglepingu sõlmimise eelduseks on sõiduki eelnev turuväärtuse hindamine, siis saab järeldada, et 19.10.2018 seisuga oli sõiduki turuväärtus 12500 eurot. 25.2 Prokurör on esitanud kohtule tõendi sõiduki, et sarnase sõiduki, so 2013 aasta xxxx turuhind 03.09.2020 seisuga www.auto24.ee portaalis oli 8300 eu r- 15100 eur (tl 143). Kaitsja vaidles sellele tõendile vastu ja leidis, et sellest tõendist ei nähtu täpsem hinna kujunemise metoodika ega ka see, milliseid sõidukeid täpselt on arvesse võetud turuhinna määramisel. Kohus nõustub selle kriitikaga osaliselt, st et tõendist tõepoolest ei nähtu täpne turuhinna kujunemise metoodika. Samas ei saa seda puudust ette heita menetlejale, sest www.auto24.ee portaali näol ei ole tegemist menetleja enda nö andmebaasiga, vaid Eesti suurima sõidukite ostu-müügi portaaliga ning seal tehtavate päringute detailsust ei saa menetleja ise mõjutada. Samas puudub kohtul alus arvata, et 03.09.2020 seisuga tehtud turuhinna päringut oleks kuidagi menetleja poolt manipuleeritud. Küllaltki suur hinnavahemik (8300-15100 eur) viitab sellele, et sama aastakäigu sõidukite turuväärtus võibki olenevalt konkreetse sõiduki seisukorrast ning lisadest varieeruda. 25.3 Lisaks eeltoodud tõendile arvestab kohus aga sõiduki turuväärtuse puhul ka muid asjas kogutud ja uuritud tõendeid- sh I AS poolt PPA-le 06.10.2020 kirjas nr E42209503C sedastatut, et kindlustusfirma on sõiduki juhtumieelseks väärtuseks hinnanud 11000 eurot. See summa jääb www.auto24.ee turuväärtuse (8300-15100 eur) vahemikku. Samuti on kannatanu esitanud 7
(12)1-21-1532 www.auto24.ee väljatrüki xxxx 2013 a kohta, millest nähtub ühe konkreetse sõiduki turuväärtuseks 12900 eur (tl 201). Samuti on ilmne, et sõidukite puhul, mis amortiseeruvad iga läbitud kilomeetri ja päevaga, ei saagi selle turuhinda euro täpsusega fikseerida, sest iga sõiduk ongi oma omaduste, seisukorra ja lisavarustusega erinev ning see mõjutab ka sõiduki väärtust. Kohus ei pea määravaks ka seda väärtust, mida kannatanu sõiduki väärtuseks märkis 01.09.2020 kuriteoteates PPA-le, seal hindas kannatanu sõiduki väärtuseks 8500 eurot (tl 102). Samas tuleb arvesse võtta seda, et tegemist oli kannatanu esmase hinnanguga tekitatud kahju kohta ning on eluliselt usutav, et hiljem ta korrigeeris sõiduki väärtuse osas oma seisukohta. 25.4 Kaitsja poolt esitatud tõendi puhul, mis on tehtud 17.02.2021 seisuga sarnase sõiduki kohta ja mille väärtus on 7400 eur (soodushind 6400 eur) märgib kohus järgmist. Kui kaitsja heitis prokurörile ette seda, et ta ei ole oma turuväärtuse tõendi puhul esitanud täpsemaid andmeid metoodika ja hinna kujunemise kohta, siis kohus juhib kaitsja tähelepanu sellele, et ta ise on esitanud oma väite kinnituseks ka ainult ühe konkreetse sõiduki müügikuulutuse, mis eeldatavasti pärineb hinnavahemiku alumisest otsast. Loomulikult ei saa kaitsjale seda ette heita, aga samas on ilmne, et ka ainult ühe müügikuulutuse esitamine kohtule ei veena ka kohut selles, et sõiduki turuväärtus just niipalju võibki olla. Sama kehtib tegelikult kannatanu poolt esitatud analoogse turuväärtuse tõendi osas (tl 201), mis võib olla jällegi hinnaskaala ülemise otsa näide. 25.5 VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Seega kuna sõiduki xxxx täpse turuväärtuse määramine tänasel päeval ei ole enam objektiivselt võimalik selle hävinemise tõttu, siis lähtub kohus talle esitatud tõenditest turuväärtuse kohta kogumis ja leiab, et hävinud sõiduki eest tuleb välja mõista kahjuhüvitis summas 10 000 eurot. 26. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas OÜ F haginõue hävinud tööriistade eest ja samuti muude kulude eest, mis on põhjustatud süüdistatava teoga on täies ulatuses põhjendatud või mitte. 26.1 Kannatanu nõuab hävinud sõidukis olnud tööriistade eest varalist hüvitist. Punktis 24.2 märgitud tööriistade kohta esitas kannatanu hävinud seadmete turuväärtuse tõendamiseks kaks arvet, mis mõlemad on väljastatud OÜ-le F nimelt 30.05.2012 Xxxx arve, millest nähtub elektrigeneraatori HX-7500T-C hinnaks ilma km-ta 1437,50 eurot (tl 176). Samuti nähtub K OÜ arvelt 20.07.2015, et raudteekäru maksis 2015 aastal 1668 eurot. Tsiviilhagis nõuab kannatanu elektrigeneraatori eest 500 eurot ja raudteekäru eest 220 eurot, mis on tunduvalt väiksemas ulatuses kui nende soetamismaksumus aastaid tagasi. Kohus leiab, et nende kahe seadme eest küsitud kahjuhüvitis arvestades ka seadmete amortisatsiooni ja spetsiifilisust, samuti võttes arvesse vähemalt samaväärse seadme soetamise kulu, siis hagi summas 770 eur nende kahe seadme eest on põhjendatud ja see tuleb M. Arikult kannatanu kasuks välja mõista. Kuigi kohtul puudub alus kahelda selles, et ka ülejäänud hävinenud seadmed olid põlemise ajal xxxxx sõidukis ja seetõttu ka hävinesid (hävinud tööriistade jäänudes paistavad mh põlenud sõiduki vaatlusprotokollist). Seda on mh kinnitanud ka tunnistaja D. D. oma kohtus antud ütlustes. Samas juhib kohus tähelepanu sellele, et kannatanu pole ülejäänud tööriistade turuväärtuse kohta esitanud ühtegi tõendit. Samas on see kannatanu asi kohtumenetluses hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh turuväärtust, aktiivselt tõendada. Kuna kannatanu seda teinud ei ole ja on ka ise tunnistanud, et ülejäänud tööriistade kohta tal mingeid tõendeid esitada ei ole, siis jätab kohus ülejäänud hävinenud tööriistade eest taotletud hagi rahuldamata. 8
(12)1-21-1532 27. Kannatanu OÜ F on samuti esitanud varalise kahju nõude muude kulude osas summas 3405,80 eurot, mis on tekkinud süüdistatava teo tulemusena. Kannatanu esindaja selgitas kohtuistungil, et M. Ariku teo tulemusena pidi firma peale sõiduki ja tööriistade hävinemist rentima ajutiselt uue sõiduki ja samuti tööriistad, et jätkata oma põhitegevusega, st raudteede remondiga. Kohus peab seda väidet tõendatuks ja ka eluliselt usutavaks. Kui päevapealt on hävinenud igapäevaseks tööks vajalik sõiduk ja tööriistad, siis on loogiline, et need on vajalik kiiresti asendada, et oma põhitegevust jätkata ning lepingupartnerite ees võetud kohustusi täita. Tegevuse jätkamise vajadust kinnitasid samuti tunnistajad D. D. ja K V.. 27.1 Kannatanu on esitanud nõude juhataja K. V. tööpäeva maksumuse summas 800 eurot hüvitamiseks. Kannatanu esindaja selgitas istungil, et „see on firma kahju kui juhataja ei juhi firmat. Kuna terve päev läks temal, ta sõitis xxxx sel kuupäeval ja ta ei suutnud juhtida firmat sel päeval ja firma arvestab seda kahju 800 euro ulatuses. See võib seonduda ka firma ühe päeva tuluga. Ühe päeva firma tulu on 800 eurot“ (K-tl 41). Kohtu hinnangul ei ole paljasõnaline väide tekkinud kahju kohta piisav tsiviilhagi lahendamiseks. Kuigi VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud ilma kahju hüvitamise aluseks oleva asjaolu esinemiseta, ei saa kahju hüvitamise eesmärgiks olla siiski kannatanud isiku rikastumine. Kohus selgitab, et ka kriminaalmenetluses toimub tsiviilhagi lahendamine tsiviilkohtumenetluse põhimõtete kohaselt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjaolu, et tsiviilhagi on esitatud kriminaalmenetluses, ei tähenda, et kannatanul (hagejal) oleks madalam tõendamiskoormis võrreldes tsiviilkohtumenetlusega. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Samuti tuleb hagejal tõendada, et kahju tekitanud isiku käitumine on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga (RKTKo 3-1-1-157-15 p 13). Seega peab saamata jäänud tulu tõendama kahjuhüvitise esitaja, käesolevalt ei ole aga peale tsiviilhagi enda esitatud mitte ühtegi muud tõendit tekkinud kahju tõendamiseks. Kohus möönab, et firma juhataja tööpäeva maksumuse ja seeläbi firma saamata jäänud tulu väljaarvestamine ja tõendamine olekski päris keeruline, kuid põhimõtteliselt siiski võimalik läbi erinevate majandustegevuse ja lepingute mahu ja maksumuse analüüsi. Praegusel juhul seda aga tehtud ei ole ja kohus jätab selles ulatuses nõude rahuldamata. 27.2 Kohus peab põhjendatuks muude kulutuste eest kahjuhüvitise nõudmist. Nimelt on kannatanu esitanud kohtuistungil tõendid kulutuste kohta, mis tal tekkisid seoses kuriteoga ning seoses vajadusega jätkata majandustegevusega. 27.2.1 Kannatanu on esitanud OÜ R arve 11.10.2020 summas 415 eurot, millest nähtub rendibussi maksumus perioodi 02.09-04.09.2020 ja perioodi 07.09-11.09.2020 eest (tl 202). Kannatanu on esitanud OÜ J 18.09.2020 arve xxxx reg xxxx hindamisakti ja tehnoülevaatuse eest kokku summas 111,67 eurot (tl 205) ja riigilõivu eest summas 192 eurot (tl 206); samuti S AS arve 18.09.2020 liisinglepingu sõlmimise tasu eest summas 200 euri (tl 207). Kohus peab neid kulusid seoses asendusbussi rentimisega ning samuti uue bussi soetamisega seotud kulusid põhjendatuks. 27.2.2 Kannatanu on esitanud OÜ C 31.10.2020 arve summas 252,89 eurot, millest elektrigeneraatori rent on 122,40 eur (tl 209); OÜ C arve 15.10.2020 summas 250,20 eurot, millest elektrogeneraatori rent on 218,70 eur (tl 210) ja OÜ C arve 31.10.2020 summas 87,80, millest elektrigeneraatori rent on 32,40 eurot (tl 211). Kohus peab neid kulusid seoses hävinud elektrigeneraatori rentimisega põhjendatuks. 9
(12)1-21-1532 27.2.3 Kannatanu on esitanud OÜ L 31.10.2020 arve toppijate 4 tk rendi eest summas 244 eurot (tl 203). Kannatanu on esitanud OÜ G 13.11.2020 arve käsitopperi komplekti rendi eest summas 300 eurot (tl 204). Samuti on kannatanu esitanud OÜ S 17.09.2020 arve 3tk liipritopperi eest summas 300 euro (tl 208); Kaitsja leidis, et kannatanu on liipritoppijate eest küsinud hüvitist rohkem kui oleks alust küsida, kohus nõustub sellega. Tsiviilhagis oli nimetatud kokku 5 liipritopperi hävinemine põlengu tulemusel, kannatanu esitatud tõenditest nähtub, et 17.09.2020 ostsid nad 3tk liipritopperit (tl 208) ning seejärel 31.10.2020 rentisid 4 tk toppereid (tl 203) ja 13.11.2020 ühe komplekti (2tk) topplereid (tl 204). Kaitsjal on seetõttu õigus kui ta leiab, et 31.10.2020 polnud põhjendatud M. Ariku teo tulemusena rentida 4tk toppijaid, sest 17.09.2020 oli kannatanu juba ostnud endale 3tk toppijaid. Seetõttu loeb kohus põhjendatuks 31.10.2020 Leonhard W OÜ-le tasutud arve hüvitamist 50% ulatuses, ehk 2 tk toppijate rendi summas 122 eurot. 27.3 Kohus leiab, et kõik ülalnimetatud kulud on olnud vajalikud seoses kannatanu igapäevase majandustegevuse jätkamisega, kulud on tekkinud peale 01.09.2020 sündmust ning seega on tekkinud kulu ka põhjuslikus seoses M. Ariku poolt toimepandud kuriteoga. VÕS § 132 lg 4 kohaselt kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. 27.4 Kohus juhib tähelepanus sellele, et kannatanu poolt esitatud kuluarved on koos käibemaksuga 20% ja kannatanu oma hagis nõuab kulutuste hüvitamist koos käibemaksuga. Kohus sellega ei nõustu. Kuna tehingud (so tööriistade rent) on toimunud käibemaksukohustuslaste juriidiliste isikute vahel, siis on selge, et kannatanu saab arvetel näidatud sisendkäibemaksu oma maksuarvestusest maha arvata ning selles ulatuses tal reaalset kahju ei teki, mida M. Arikult nõuda. Seega on põhjendatud kuludokumentide alusel tekkinud kulutuste hüvitamine ilma käibemaksuta.
  1. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.
  2. Tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud sõiduki hävitamisega, mille tulemusel hävinesid ka seal sees olnud tööriistad ja seadmed. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju 10
(12)1-21-1532 tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista otsuse punktides 25-27 märgitud ulatuses M. Arikult kannatanu OÜ F kasuks. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID 30.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 173lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

30.1.

§ 175

lg 1 p 4 alusel on menetluskulud riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 1236 eurot (309,60 + 926,40). 30.2 Menetluskulud on

§ 175lg 1 p 9 tähenduses ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kar

S § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu.

§ 179

lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtib Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määrus nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestatakse alates
  3. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb M. Arikul tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha 876 eurot. 30.3 Ekspertiisi kulu on

§ 175

lg 1 p 3 järgi üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RK nr 3-1-1-120-12). Kohus leiab, et praegusel juhul oli ekspertiisi teostamine vajalik ja põhjendatud ning sellest tekkinud kulu summas 765 eurot jääb M. Ariku kanda. 30.4 Menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p 2 kohaselt tunnistajale § 178 kohaselt makstavad tasud, sh sõidukulud ning saamata jäänud töötasu. Tunnistajad K V. ja D. D. tulid 04.05.2021 kohtuistungile vastavalt xxxx ja xxxx ning esitasid selle kohta ka vormikohase taotluse koos kuludokumentidega. Kohus rahuldas tunnistajate poolt esitatud taotlused nii sõidukulude kui ka saamata jäänud töötasude näol ning mõistab need omakorda välja M. Arikult. 30.5 Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt

§ 180

lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole vangistuses viibimisega tõenäoliselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, samuti mõistis kohus temalt kannatanute kasuks välja suure tsiviilhagi, siis kaasneksid menetluskulude tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. 11

(12)1-21-1532 Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see põhjendamatult süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. 31. Asitõenditest paberkott tsellofaankottide proovidega tuleb hävitada peale kohtuotsuse jõustumist kui väärusetu asi. M. Ariku saapad ja sõrmkindad tuleb tagastada M. Arikule peale kohtuotsuse jõustumist. DVD-plaat videosalvestisega xxxx, toimunud sõiduki põlengust; DVD-plaat patrullpolitseiniku vormikaamera salvestisega jätta toimiku materjalide juurde. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/ 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.