) § 175 lg-le 1. Võlausaldaja kohtutäitur K. V. poolt kohtule edastatud seisukohast nähtub, et võlgnik on tasunud endisele võlausaldajale kogu võlgnevuse summas 19,16 eurot. Võlausaldaja OÜ A ei ole võlgniku kohustustest vabastamisega nõus, kuna võlgnik ei ole võlausaldajale midagi tasunud. Võlausaldaja B AS palub võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata, alternatiivselt menetlust pikendada. Võlgnik ei ole võlausaldajale ühtegi makset teinud. Võlgnik ei ole täitnud
Võlausaldaja kohtutäitur R. S. ei ole kohtule omapoolset seisukohta esitanud. 02.02.2021 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku J. Z. ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik J. Z. esitas kohtule taotluse vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik selgitas, et ta elab sotsiaalkorteris ja viimased neli aastat töötab xxxx, töötasu on 200 eurot kuus. Võlgnik on pidanud xxxx maksma võlgnevust mitu aastat kuni eelmise aastani. Võlgnik ei ole saanud väljamakseid teha, kuna majanduskriisi ajal oli olukord raske, samas natukene maksis. Võlgnikul ei ole kedagi, kes saaks teda majanduslikult aidata. Võlgnik on xxxx ning aegajalt tuleb terviseprobleeme ette. 02.02.2021 andis võlgnik kohtule
Kohtumääruse põhjendused
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku J. Z. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
Kohus kuulas 02.02.2021 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 02.02.2021 andis võlgnik J. Z. kohtule
lg 4 alusel võlgniku vande.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole ning ka võlgniku võlausaldaja kohtutäitur K. V. on avaldanud, et võlgnik on võlgnevuse tasunud, mistõttu ei ole ta vastu võlgniku kohustustest vabastamisele. Võlausaldajad OÜ A ja B AS vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlausaldaja kohtutäitur R. S. ei ole võlgniku kohustustest vabastamise osas omapoolset seisukohta kohtule esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Võlgnik on xxxx, kes elab sotsiaalkorteris ning on ära elamiseks enamuse aja kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud xxxx, kus on saanud töötasuks 200 eurot kuus. Võlgnik on selgitanud, et tal ei ole lähedasi, kes teda majanduslikult toetada saaksid. Samas on võlgnik tasunud ühele võlausaldajale nõude summas 19,16 eurot. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võlgnikul olnud võimalust oma nõudeid vähendada. Kohtu hinnangul on võlgnik andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole oma
§-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku J. Z. majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku J. Z. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb J. Z. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
lg 1).
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt
Z. (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.