) § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna puudutatud isik on jätnud korteriühistu majandamiskulude tasumise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud avaldaja arvete alusel tasumisele kuuluvad summad arvetel märgitud tähtajaks või seniajani, siis tuleb puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks võlgnevus kokku summas 1 518,19 eurot. Puudutatud isik on vastavas ulatuses avaldaja nõuet maksekäsu kiirmenetluses ka tunnustanud. Avaldaja palub lisaks välja mõista viivised 1 176,60 eurot. Alates 2018. a algusest on avaldajal õigus arvestada viivist KrtS § 42 kohaselt
lg 1 sätestatud viivisemääras.
lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja põhikirja punkti 3.3.4 kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist. Maksmise tähtaeg ja viivise suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega (dtl 26-27). On tuvastatud, et avaldaja 31.03.2018 üldkoosolekul otsustati määrata maksmata arvete viiviseks 0,3% päevas ehk 1% aastas (dtl 49-50). Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise 1 176,60 eurot. Vastavalt esitatud viivisearvestusele on avaldaja arvestanud seisuga 10.12.2020 viiviseid alates 13.05.2019.a tasumata arvest 0,3% päevas kogusummas 1 176,60 eurot (dtl 29). Puudutatud isik ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et avaldaja on õigustatult arvestanud viivist. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud arved tähtaegselt ning olles arvete tasumisega viivituses, pidi puudutatud isik arvestama viivise maksmise kohustusega. Viivise suurus 0,3% päevas on kokku lepitud avaldaja 31.03.2018 üldkoosolekul (dtl 49-50). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõude 1 518,19 eurot ja viivise 1 176,60 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või 3 osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatu isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt korteri majandamiskulude arvete tasumata jätmisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 13 ja § 613 lg 1 p-st 1 tuli asi vaadata läbi hagita menetluses. Seetõttu kuulus käesolevalt asjalt vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 5 tasumisele riigilõiv summas 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu 275 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isikult on põhjendatud avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 eurot ehk summas, mis tuli avalduse esitamisel tasuda. Kohus selgitab, et tagastab liigselt tasutud riigilõivu, kui avaldaja esitab kohtule vastava taotluse. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja menetluskuludeks on õigusabiga seotud kulu 240 eurot. Õigusabiteenuse arvelt nähtuvalt kulus avaldaja esindajal käesolevas asjas tehtud toimingutele kokku 3 tundi tunnitasuga 80 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ning esindaja tunnitasu 80 eurot käibemaksuta on mõistlik. Puudutatult isikult kuulub väljamõistmisele avaldaja menetluskulud kokku 290 eurot, so riigilõiv 50 eurot ja esindaja õigusabikulu 240 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.