) § 173 lgte 3 ja 5 kohaselt loovutada mittearestitav osa usaldusisikule, kes võlausaldajatele 2 väljamaksed teeb. Võlgnik on nimetatud kohustust rikkunud. Võttes arvesse nii eeltoodut kui ka kohtu poolt esitatud asjaolusid, leiab Maksu- ja Tolliamet, et esineb
Kohus ei pidanud vajalikuks küsida eraldi seisukohta usaldusisikult. Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse enda vabastamiseks usaldusisiku kohustustest, kuna võlgnik rikub enda kohustusi. Kohtule nähtub usaldusisiku seisukoht esitatud taotlusest.
) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 8.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb
lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud alljärgnevaid pankrotiseadusega talle pandud kohustusi. 10.
lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vaatamata mitmele meeldetuletusele on võlgnikul käesoleva ajani esitamata usaldusisikule vajalikud andmed võlgniku kohustuste täitmise kohta, mistõttu ei ole ka usaldusisik saanud esitada kohtule aruannet võlgniku tegevuse kohta. Kohus pidas sellises olukorras vajalikuks küsida aruannet otse võlgnikult, kuid võlgnikule saadetud kohtunõudele esitada vastav aruanne (s.o võlgniku enda koostatud, mitte usaldusisiku koostatud) nii kohtule kui ka usaldusisikule on võlgnikul jäänud vastamata. Võlgnik on seejuures kinnitanud vähemalt ühe meeldetuletuse kättesaamist. Kohus on samale e-posti aadressile saatnud ka teisi meeldetuletusi. Kohtul ei ole olnud võimalik saada informatsiooni võlgniku kohustuste täitmise kohta ka suuliselt. Võlgnik ei ole kohtu määratud ärakuulamisele (10.05.2021) ega ka kooskõlas võlgnikuga määratud ärakuulamisele (17.05.2021) ilmunud. Kohus märgib seejuures, et toimingud olid 3 määratud läbiviidavana virtuaalselt, mistõttu võlgniku füüsiline kohalolek kohtumajas ei olnud vajalik. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule ning usaldusisikule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 11. Asjaolu, et võlgnik ei ole esitanud teavet oma tegevuse, vara, ning tulude kohta, puudub kohtul ka ülevaade võlgniku poolt oma teiste kohustuste täitmisest. Kohus saab teadaolevatest asjaoludest järeldada ainult seda, et võlgnik ei ole täitnud ka teisi kohustusi. Maksu- ja Tolliameti vastusest selgub, et võlgnik on saanud sissetulekut määras, mis ületab
lg.3, lg.5 järgi mittearestitavat tuluosa, kuid võlgnik ei ole seda tuluosa usaldusisikule üle andnud. Sellega on võlgnik rikkunud
12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Arvestades asjaolu, et võlgnik on teadlik sellest, et tal on vaja esitada usaldusisikule ja kohtule aruanne ning et ta on kinnitanud aruande esitamise meeldetuletuse kätte saamist eraldi e-postiga, kuhu kohus on saatnud korduvalt meeldetuletusi, on võlgnik rikkunud oma kohustusi tahtlikult jättes sihipäraselt kohtule ning usaldusisikule vastamata. Eelnev rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole olnud kättesaadav, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub võlausaldajate nõuete rahuldamine. 13.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus on ka küsinud seisukohti võlausaldajatelt. Kohtule on esitanud oma seisukoha üks võlausaldaja, kes leiab, et arvestades võlgniku käitumist, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning võlgnik jätta vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 14. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt
lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult ning rikkunud sellega võlausaldajate huvisid. Kohus märgib täiendavalt, et käesoleva menetluse eripäraks oli asjaolu, et võlgnikul oli täita kohustusi võlausaldajate ees, mis tulenesid kriminaalasjas nr. 1-17-11822 tehtud kohtuotsusest, millega on temalt välja mõistetud hüvitised õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamiseks 28 isikule. Nende isikute kasuks välja mõistetud summad ei ole hõlmatud 4 jaotusettepanekusse ega võlausaldajate hulka, kes ei ole raha saanud, kuna
lg.2 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kohtuotsusega on tsiviilhagide rahuldamiseks välja mõistetud Vxxxx Vxxxxxxxx 4618.99 eurot. Nende nõuete tasumise kohustus on võlgnikul ka pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Vxxxx Vxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Vxxxx Vxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab VxxxxxVxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Mxxx Kxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.