← Eesti

1-21-3523/13

Obsah (8)§ 121§ 214§ 63§ 266§ 65§ 424§ 64§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuli 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3523 (20284000325) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekre

§ 121

lg 2 p 3, § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Maiken Mardim Süüdistatav Janis Zirk (isikukood: 38202196031; elukoht: xxxxxxxxx xxx x-x xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx ; töökoht: xxxxxx ; karistatus: 1) Pärnu Maakohtu 10.08.2018 otsusega

§ 214

lg 1, § 121 lg 2 p 3 järgi,

§ 63

lg 2, § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 74 lg 1-3 järgi lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva, milles 4 kuud vangistust kuulus kohesele ärakandmisele, ülejäänud 1 aasta 7 kuud 27 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata, katseaeg 1 aasta 10 kuud; 2) Pärnu Maakohtu 10.09.2020 otsusega

§ 266

lg 2 p 1 järgi,

§ 65

lg 2 alusel lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta 10 kuud 25 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 685 tundi, töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul; tõkend: ei ole kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Janis Zirk süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Tunnistada Janis Zirk süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Janis Zirgile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 16.-17.09.2020, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ning Janis Zirgil lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 10.09.2020 otsusega Janis Zirgile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – seisuga 09.07.2021 on Janis Zirgil kohtuotsusega mõistetud 685 üldkasuliku töö tunnist tegemata 428 (nelisada kakskümmend kaheksa) tundi, sellele vastab 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 8 (kaheksa) päeva vangistust ning mõista Janis Zirgile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 6 (kuus) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Janis Zirgile kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS §

  1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Janis Zirgilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, riigi õigusabi tasu 140 (ükssada nelikümmend) eurot 40 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1016 (üks tuhat kuusteist) eurot 40 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 84 (kaheksakümmend neli) eurot 70 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
  2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700029837 ning selgituse “Janis Zirk, otsus nr 1-21-3523, menetluskulu“. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Sikuti Advokaadibüroo kaudu riigi õigusabi tasu 32,40 eurot (s.h käibemaks 5,40 eurot) vandeadvokaat Mart Sikutile tema poolt Janis Zirgile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. 2 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Janis Zirk toime pannud kuritegudena: 1) kehalise väärkohtlemise ehk teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud korduvalt

§ 121

lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem karistatud 10.08.2018 Pärnu MK poolt

§ 121

lg 2 p 2 järgi, olles alkoholijoobes, lõi 15.09.2020 ajavahemikus kella 23:00-23:30 xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx V.T rusikaga näo piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tema tervist 2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 16.09.2020 kell 01:04 Viljandis maakonnas Mulgi vallas Abja-Paluoja linnas Nuia tee 2 maja juures mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundis - tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0026 näit lõpliku mõõtetulemusena 0,78 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Janis Zirk kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.-17.09.2020, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 11 kuud 28 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 10.09.2020 mõistetud ärakandmata karistuse – seisuga 09.07.2021 on Janis Zirgil kohtuotsusega mõistetud 685 üldkasuliku töö tunnist tegemata 428 tundi; sellele vastab 1 aasta 2 kuud 8 päeva vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 6 päeva vangistust. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 424

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 121

lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3 Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Janis Zirgi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 108 eurot. Süüdistatava Janis Zirgi kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 32,40 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1016,40 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 140,40 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Janis Zirk on kahtlustatavana kinni peetud 16.-17.09.2020, seega on Janis Zirk viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.