lg.2 alusel Elva vallas Jõhvi -Tartu -Valga maantee 162 km-l lubatud sõidukiiruse( 90 km/h) ületamise eest mitte vähem kui 32 km/h. Karistuseks määrati 240 € rahatrahv ja lisakarisusena võeti temalt ära
5 p. 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus üheks kuuks( tl. 6-8). Reigo Hurt on esitanud Tartu Maakohtule kaebuse PPA Lõuna prefektuuri 14.04.2021 otsusele väärteoasjas 2780,21,002861.(tl. 2-4). Reigo Hurt on kaebuses pidanud temale määratud karistust ülemääraselt rangeks. Ta on osundanud mitmele Riigikohtu lahendile ning osundanud Riigikohtu seisukohta , et isegi korduvalt rikkumise toime pannud isikutele ei saa lisakaristust kohaldada automaatselt , vaid seda tuleb kaaluda ja põhistada. Tema poolt avaldatud kahetust kergendava asjaoluna ei ole karistuse määramisel arvestatud. PPA Lõuna prefektuur vastuses kaebusele( tl. 15-17) on seisukohal, et kaebus tuleks jätta rahuldamata ja Reigo Hurdale(Hurt) määratud karistus jätta muutmata. Reigo Hurt esmase juhina on toime pannud juba kaks kiiruseületamist aasat jooksul ning rikkujate leebe kohtlemine ei ole põhjendatud. Kaebusesse põimitud Riigikohtu suunav praktika ei kohaldu käesolevasse kaasusesse. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on suunatud isikute mõjutamisele, et nad ei jätkaks rikkumisi, nende isikute hoiakute muutmisele. Kaebuses räägitakse veoautost möödasõidust tulenevast sõidukiiruse ületamisest, tõendid aga kinnitavad, et see nii ei olnud . Reigo Hurt on kirjutanud väärteoprotokolli, et suundus koju ning kiirustas. PPA-le esitatud vastulauses Reigo Hurt selgitas , et kiirustas tööle. PPA Lõuna prefektuuri hinngul on Reigo Hurda poolt esitatud vastulauses vasturääkivused ning jääb mulje, et kogu selgitus selles sisalduva kahetsusega on väljamõeldis , mis on vormistatud eesmärgiga vältida temale mootorsõiduki juhtimise äravõtmist. PPA Lõuna prefektuur märgib, et oma eelmist kiiruseületamist on Reigo Hurt kahetsenud, kuid vaatamata kahjutundele on jätkanud samalaadsete tahtlike rikkumiste toimepanekut ning jagab eluliselt mitteusutavaid selgitusi. PPA Lõuna prefektuur on karistuse kohaldamisel arvestanud Reigo Hurda varasemaid õigusrikkumisi ning on seisukohal, et alaelisena ja varatäiskasvanuna alkoholi liigtarvitav ja vägivaldsele käitumisel kalduv( tl.27-31) ning sõidukiirust ületav isik ei ole teeliiklusesse oodatud ning ei ole sobiv mootorsõidukijuht. Reigo Hurda kahetsus ei ole usutav ning ta soovib sellega pehmendada temale määratavat karistust. Kohtu põhjendid VTMS § 120 kohaselt kohus saab kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetlsues, kui mõlemad menetluspooled on sellekohast soovi avaldanud. Kaebuse esitanud isik Reigo Hurt ja ka PPA Lõuna prefektuur on kohtule avaldanud, et on nõus asjas kirjaliku mentelusega. Kohus on kohtuinfosüsteemis kõik menetlusdokumendid menetlusosalistele nähtavaks teinud ning menetluspooltel on olnud võimalus nendega tutvuda. Kohus vaatab väärteoasjas esiatud kaebuse läbi kogu väärteasja ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest. Väärteprotokoll (tl. 21)on vormistaud tulenevalt menetluslikest nõuetest. Väärteomenetlus on viidud läbi pädevate ametiisikute poolt. Süüteokirjeldus on selge ning arusaadav. Menetluslausele isikule on tutvustatud VTMS § 19 toodud õigusi ning need on olnud Reigo Hurdale (Hurt) arusaadavad. Väärteoprotokolli on Reigo Hurt kirjutanud, et ületas kiirust Vaide motelli juures, kiirustades koju suunaga xxxx. Väärteootsuses( tl. 6-8) on väärteokirjeldus vastavuses väärteoprotokolliga ning arusaadav. Otsuses on kirjeldatud tõendeid, ms kinnitavad Reigo Hurda(Hurt) poolt sõidukiiruse ületamist
1 /
Otsuses on põhjendatud miks kohaldatakse esmasele juhile Reigo Hurdale minimaalses määras lisakaristust- aasta jooksul teistkordne piirkiiruse ületamise eest. Kohus vaadates läbi kaebust , lähtub asjas olevatest tõenditest süüteo asjaolude kohta, samuti süüteo toime pannud isikut iseloomustavatest andmetest. Kiirusemõõturi kasutamise protokoll ( tl. 22) tõendab Reigo Hurda poolt lubatud sõidukiiruse ületamist 16.03.2021 Jõhvi-Tartu-Valga mnt, 162 km-l ; kiirusmõõturi lugem 130 km/h , arvestades laiendmääramatust mõõtetulemus 122 km/h. Metrosert labori poolt välja antud taatlustunnistus( tl. 24) tõendab , et kiirusemõõtmist on 2 teostatud taadeldud mõõtevahendiga. PP Lõuna prefektuuri teatis 3.08.2018 (tl. 25) kinnitab, et PPA Lõuna prefektuuri liikluspolitseinik T.S.on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Kiirusemõõmise kohta vormistatud videosalvestus( tl. 32 toimiku kaane küljes ) kinnitab kiirusemõõtmise protokollis avaldatut. Videosalvestis lükkab ümber Reigo Hurda selgituse vajadusega veoautost mööda sõita. Reigo Hurda järel sõitis piirkiirusega sõiduauto Wolkswagen ning Reigo Hurda juhitud sõidukist oli ta juba palju maad tahapoole jäänud. Seega Reigo Hurda poolt kaebuses avaldatu kiiruseületamine vajadusega veoautost mööda sõita ei ole tõene, on nii politseile k ui ka kohtule valeväidete esitamine. Reigo Hurt oma protokolli kirjutatud selgituses kui ka 21.04.2021 avalduses politseile ka pärast 14.04.2021 PPA Lõuna prefektuuri poolt väärteootsuse tegemist ( tl. 9) tunnistanud kiiruseületamist 16.03.2021 kell 17:47 Jõhvi -Tartu-Valga mnt. 162 km-l. Eeltoodud tõendid kinnitavad Reigo Hurda poolt Tartumaal Elva vallas, Jõhvi -Tartu -Valga maantee 162 km-l lubatud sõidukiiruse( 90 km/h) ületamist mitte vähem kui 32 km/h -seega Reigo Hurda poolt
lg.1 p,1 /
S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Reigo Hurt on KrS § 33 mõistes süüvõimeline ning puuduvad tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud ning teda tuli toimepandud väärteo eest karistada. Karistusseadustik § 56 alusel karistuse kohaldamisel arvestakse kõigepealt isiku süü suurust, seejärel süü vormi – kas süütegu on toime panud tahtlusega või ettevaatamatusest, samuti arvestakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut. Kohtu hinnangul Reigo Hurt pani kiiruseületamise toime otsese tahtlusega. 130 km/h sõidukiiruseni saab sõidukit kiirendada vaid tahtlikult. Ei ole määrav see kas sõidukijuht teeb möödasõitu või mitte.
lg.1 p.1 alusel 90 km/h kehtestatud piirkiirus oli üheselt mõistetav ka Reigo Hurdale. Sõidukiiruse ületamine Reigo Hurda poolt on toimunud sõltumata selle kestusest. Nagu eelpool öeldud -kiirusemõõtmise kohta vormistatud videosalvestis kinnitab, et Reigo Hurt sõitis 130 km/h tunnikiirusega mitte möödasõidul( nagu öeldud ,ka see ei ole vabandatav), vaid ka pärast seda. Seega on Reigo Hurt kaebuses avaldanud ebatõest informatsiooni oma rikkumise kohta. Seega on ta 21.04.2021 avalduses politseile ja kaebuses kohtuele kirjeldanud asjaolusid teisiti kui tõendid ( videosalvestis ) kinnitavad. Seda on eelpool juba kohus on selgitanud. Reigo Hurda (Hurt) poolt kaebuses viidatud kahetsuskirja 21.04.2021 (tl.9) ei saa küll kahetsusena tõlgendada, sest selles toodud informatsioon rikkumise asjaoludest ei ole tõene. Ta räägib tööle ruttamisest, kuid see on vastuolus protokollis antud selgitusega kojusõitmisest. Kahetsusena ei saa käsitleda tunnistust mis on ebatõene, pigem on tegemist kavaldamisega. Põhjendatud on ka PPA Lõuna prefektuuri seisukoht selles , et Reigo Hurt on varem kahetsust sellise teo osas avaldanud, kuid see ei ole takistanud tal uut samalaadset rikkumist toime panna. Seega kergendavaid asjaolusid kohus karistuse kohaldamisel ei ole tuvastanud. Raskendavad asjaolud karistuse kohaldamisel puuduvad. 3 Kohtu hinnangul on Reigo Hurda poolt süü suurus keskmine. Ta ületas tahtlikult lubatud sõidukiirust olulisel määral ning tehes seda esmase juhina teistkordselt aasta jooksul.
2 näeb karistusraamidena ette rahatrahvi kuni 400 € või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuud. Sama paragrahvi lg. 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja paragrahvi lg. 2 toodud süüteo (
2) eest juhtimisõiguse ära võtta ühest kuust kuni kolme kuuni. Arvestades asjaolu , et Reigo Hurt on esmase juhtimisõigusega isik ning ta on aasta jooksul toime pannud juba teise sõidukiiruse ületamise, on igati loomulik, et teda tuleb karistada keskmises sanktsiooni määras st . vähemalt 200 € rahatrahviga ja võtta
5 alusel ära ka mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohtu hinnangul on PPA Lõuna prefektuur karistuse määranud vastavuses Reigo Hurda(Hurt) süüga ning KarS § 56 tooduga. Igati on põhjendatud esmase juhtimisõigusega ning korduvalt rikkujalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. PPA Lõuna prefektuuri poolt Reigo Hurdale lisaks 240 € rahatrahvi määramisele ka temalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise üheks kuuks igati vastavuses Reigo Hurda poolt toime pandud rikkumisele ja Reigo Hurda isikule. Karistusregister näitab, et Reigo Hurt esmase juhtimisõigusega isikuna on viimase jooksva aasta jooksul toime pannud samasuguse rikkumise( tl.23) Karistusseadustiku § 56 näeb ette, et karistus peab mõjutama õigusrikkujat edaspidi õigurikkumistest hoiduma. Järelikult peab karistus olema mõjus. Reigo Hurdale samalaadse rikkumise eest määratud rahatarahv ei ole mõju andnud. Seepärast oli põhjendatud PPA Lõuna prefektuuril kohaldada ka lisakaristust ja võtta Reigo Hurdalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks kuuks. Reigo Hurt ei ole isik, kes on KarS § 50 l g. 2 nimetatud invaliid, kellelt ei tohi mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta. Mootorsõiduki juhtimisõigus on iskutele , kes on viisakad liiklejad ning täidavad liiklusseaduse nõudeid; tegemist ei ole isiku sünnipärase õigusega. Õigusrikkuja peab arvestama sellega, et karistus ei saagi olla meeldiv, eriti veel tahtliku süüteo toime pannud isik Reigo Hurt. Elukohast xxxx saab Reigo Hurt sõita ühistranspordiga ühe kuu jooksul mitmetesse suundadesse ning ei ole takistatud tema tööelu ega eraelu. Tõsi, vajadusel peab transporditeenust ostma. Sellega pidi Reigo Hurt aga arvestama kui maanteel tahtlikult ning teadlikult sõidukiirust ületas. Reigo Hurda poolt kaebuses osundatud Riigikohtu lahendid on kohtupraktika osas suunavad. Küll on aga Riigikohtu lahend 3-1-1-122-13 käesoleva kaasusesse sobimatu, sest PPA Lõuna prefektuur on kaalutletult ja põhistatult kohaldanud Reigo Hurdale karistust. Samuti ei kohaldu käesolevasse kaasusesse Reigo Hurda poolt kaebuses osundatud teised Riigikohtu lahendid. PPA Lõuna prefektuur on arvestanud karistuse kohaldamisel isiku süü suurust, lisakaristuse kohaldamist on põhjendatud. Reigo Hurda poolt etteheide PPA Lõuna prefektuurile tema kohta ebakohaste väärtushinngute avaldamises väärteootsuses ei ole küll asjaomane. PPA on õigustatud karistuse kohaldamisel kasutama õigusrikkuja kohta nende valduses olevaid andmeid. Vastasel korral jääks täitmata nõue karistuse eripreventiivse mõju arvestamiseks. Samuti on nende andmete arvestamisel võimalik kohane karistus rikkumise eest määrata , kaitsetes teeliiklust, tagades selle korra, eemaldades mõneks ajaks teeliiklusest ohtlikud juhid. Sellega oleks tagatud kaasliiklejate 4 turvalisus. Samuti on tagatud karistuse kohaldamisega ka rikkujale määratava mõjusa sanktsiooniga karistuse üldpreventiivne mõju. Lähtudes eeltoodust jätta rahuldamata Reigo Hurt` kaebus PPA Lõuna prefektuuri 14.04.2021 otsusele väärteoasjas 2780,21,002861. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.