← Eesti

1-20-1224/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-1224 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. mai
  3. a määrus Artjom Gavriliku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Artjom Gavriliku (ik 37902173720) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. mai
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaat Irina Žurina poolt Artjom Gavrilikule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 194,40 eurot (sh käibemaks 32,40 eurot).
  8. Mõista Artjom Gavrilikult menetluskuluna välja 194,40 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
  9. Artjom Gavrilikul tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Viru Maakohtu
  11. veebruari
  12. a otsusega tunnistati Artjom Gavrilik süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati ühe kuu pikkuse vangistusega. Seda karistust suurendati Viru Maakohu
  13. mai
  14. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja A. Gavrilikule mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 27 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 24 päeva vangistust, mis omakorda asendati 384 üldkasuliku töö tunniga, mille tegemise tähtajaks määrati üks aasta. Viru Maakohtu
  15. oktoobri
  16. a määrusega pöörati A. Gavriliku kandmata karistus täitmisele. A. Gavriliku karistusaeg algas
  17. oktoobril
  18. a ja lõppeb
  19. novembril
  20. a.
  21. Viru Vangla esitas
  22. aprillil
  23. a Viru Maakohtule materjalid A. Gavriliku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
  24. Viru Maakohtu
  25. mai
  26. a määrusega jäeti A. Gavrilik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  27. A. Gavriliku käitumine karistuse kandmise ajal on olnud õiguskuulekas ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis, omandab riigikeelt ja täidab töökohustust. Vabanemise korral soovib ta asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Samas ei too see kaasa tema ennetähtaegset vabastamist. Praegust karistust kannab A. Gavrilik süstemaatiliste varguste toime panemise eest. Enne seda mõisteti talle karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid A. Gavrilik ei osanud seda võimalust ära kasutada ja pani katseajal toime uue kuriteo. Ta ei jõudnud sooritada mitte ühtegi üldkasuliku töö tundi. Ühtlasi rikkus ta ka käitumiskontrolli tingimusi. Kokku omab A. Gavrilik kolme kehtivat karistust ja ta on toime pannud eriliigilisi kuritegusid. Vabanemise korral puudub tal kindel elukoht. Ennetähtaegse vabanemise korral sooviks ta elama asuda Viljandi Haigla Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse. Samas haigla hinnangul tal rehabilitatsioonile allumiseks motivatsioon puudub. Samuti saaks ta elama asuda MTÜ Uus Võimalus poolt pakutavale elamispinnale. Kuritegude toime panemist on soodustanud alkohol. A. Gavrilik on alkoholivaba elu elanud vaid karistuse kandmise ajal. Maakohus ei ole veendunud, et seniseks kantud karistus on A. Gavriliku harjumusi sellisel määral muutnud, et ta enam alkoholi ei kuritarvitaks. Lisaks on A. Gavrilik ka pikaajaline narkootikumide tarvitaja, mis on soodustanud tema poolt kuritegude toime panemist. Harjumus tarvitada narkootikume ühes kindla töökoha puudumisega võib viia uute kuritegudeni. On üldteada, et aine omandamiseks on vaja raha. Selleks on ta varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Ühtlasi on tal võlgnevusi kokku 11 000 euro ulatuses. Tema edasine kesine majanduslik toimetulek tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Tal puuduvad ka toetavad lähedased, kelle poole raskuste ilmnemisel pöörduda. A. Gavrilikul oleks vabanemise korral küll tugi kriminaalhooldusametniku näol, kuid varasemalt puudus tal huvi teha ametnikuga koostööd ja ta ei olnud talle üleüldse kättesaadav. Maakohus ei ole veendunud, et seniseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja A. Gavrilik ei paneks vabanemise korral toime uusi kuritegusid. A. Gavrilik peaks enne ennetähtaegset vabanemist viibima avavanglas, mis aitaks tal paremini taasühiskonnastuda. MÄÄRUSKAEBUS
  28. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Gavriliku kaitsja vandeadvokaat I. Žurina, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  29. Maakohus jättis A. Gavriliku ennetähtaegselt vabastamata üksnes seetõttu, et teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Vangla koostatud iseloomustus on subjektiivne ja seal 2 avaldatu ei ole kooskõlas kohtule esitatud dokumentideta. SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse juht on vastupidiselt iseloomustuses märgitule avaldanud, et A. Gavrilik on motiveeritud ravi läbima. Vastuolulised on ka maakohtu põhjendused elukoha puudumisest. Maakohus ju nendib, et A. Gavrilik saab elama asuda MTÜ Uus Võimalus pakutavale elamispinnale. A. Gavrilik soovib pärast vabanemist kõigepealt läbida MTÜ Uus Võimalus poolt pakutava programmi, kuniks ta saab endale koha SA-s Viljandi Haigla rehabilitatsioonikeskuses. A. Gavrilikul on sõltuvusprobleemid, kuid just sellepärast ta soovibki läbida sõltuvusrehabilitatsiooni. Vabaduses saaks teda toetada MTÜ Uus Võimalus juhatuse esimees ja tal on alaealine laps, kelle suhtes ta ei ole ükskõikne. Karistuse kandmise ajal on A. Gavrilik ennast seaduskuulekalt üleval pidanud. Kuigi A. Gavrilikul puudub kindel töökoht, saaks ta rehabilitatsioonikeskuses teatud töid teha ja oleks seega tööga hõivatud. Vangla iseloomustuses viidatakse A. Gavriliku arhiveeritud karistustele, mis ei ole lubatud. Prokuröri seisukoht on vaid paar lauset pikk ja seda ei saa arvestada. Arvesse ei saa võtta ka vangla riskihinnangut. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
  30. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Gavrilikult vangistusest tingimisi enne tähtaega.
  31. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole A. Gavrilikut tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus on A. Gavrilikut iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et tema varasemast elukäigust tulenev risk, mis väljendub uute kuritegude ohus, välistab tema ennetähtaegse vabastamise. Ja seda isegi hoolimata teda positiivselt iseloomustavatest asjaoludest.
  32. A. Gavrilikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust kehalise väärkohtlemise ja varguste toime panemise eest. Seega on A. Gavrilik toime pannud nii vara- kui ka isikuvastaseid kuritegusid. Kõik kuriteod on toime pannud alkoholijoobes. Samuti majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seda ka isikuvastane kuritegu, s.o A. Gavrilik lõi väidetavalt naisterahvast kannatanut kiviga pähe, sest viimane oli temalt raha varastanud. Enne vangistust A. Gavrilik ei töötanud (olemasolevate andmete kohaselt töötas enne vangistust kokku üksnes 12 päeva ja elu jooksul töötanud ametlikult kokku 1,5 aastat). Pikaajalist töökogemust- ja harjumust ta ei oma. Seega ei olnud A. Gavriliku vaba aeg enne vangistust sisustatud mõtestatud tegevusega, mis viis lisaks alkoholi kuritarvitamisele ka eespool märgitud kuritegudeni. Tal puudus isegi kindel elukoht ja ta ööbis juhututtavate juures ja varjupaigas, kus tutvus muuhulgas ka kriminaalkorras karistatud isikutega. Tal puudub vabanemise korral kindel töökoht, mis on seotud sooviga asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Küsitavusi tekitab tema poolt pärast programmi läbimist ametliku töökoha leidmine ja selle säilitamine. Seda eriti olukorras, kus esiteks tal puudub pikaajaline töökogemus- ja harjumus ning teiseks, tema võlgnevused on tõepoolest väga suured ja ei ole välistatud, et rahanappuse korral valib ta taaskord selle hankimiseks kuritegeliku tee.
  33. Nagu öeldud, A. Gavriliku kuritegusid on igal juhul soodustanud alkohol. Seda ta ise aga probleemiks ei pea. See tekitab omakordi küsitavusi tema soovis läbida sõltuvusteemaline rehabilitatsiooniprogramm. Ta viibis ka enne vangistust alates
  34. juulist
  35. a rehabilitatsioonikeskuses, kuid lahkuks sealt juba
  36. augustil
  37. a, kuna tung alkoholi järele oli suur. Ka
  38. a alguses läks rehabilitatsioonikeskusesse, et kõrvale hoida üldkasuliku töö 3 kohustusest, kuid lahkus ka sealt peagi. Seega ei ole A. Gavrilikul isegi mitte tahet enda sõltuvuskäitumine kontrolli alla saada. Suure tõenäosusega ei olekski ta selleks suuteline, kuna alkohol (ja narkootikumid) on pikalt olnud tema jaoks n-ö igapäevaelu üks osa. Ilmselt vajab alkoholist ja nn halbadest tuttavatest hoidumine pikemaajalist tööd enda mõtete ja hoiakutega, et edaspidiselt teha ühiskondlikult aktsepteeritavaid valikuid. On üpriski kindel, et vabaduses võib tal ette tulla raskemaid perioode ja ei ole kuidagi välistatud, et ta siis enam n-ö „alkoholi järele ei haara“. Ja seda isegi hoolimata rehabilitatsioonikeskusesse asumisest. Nagu öeldud, ta on seal ka varem viibinud, kuid ilma igasuguse tulemuseta. Varasemalt ei ole ta soovinud enda probleemidele lahendusi leida, vaid on selle asemel eelistanud kuritegelike hoiakutega tuttavaid ja alkoholi, s.o oma tegude tagajärgedele ta kunagi mõelnud ei ole, vaid on lähtunud hetkeemotsioonist- ja vajadusest.
  39. A. Gavriliku hoiakud ja enesekindlus, et ta on suuteline vabaduses kuritegudest hoiduma, vajab veel tööd. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole kriminaalhooldusalane järelevalve veel piisav, tagamaks tema õiguskuulekust. Ta on kriminaalhooldusel varemgi viibinud, kuid pani katseajal toime uue kuriteo ja rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Seega on tema puhul risk endise eluviisi naasmise juurde veel piisavalt suur ja teda ei ole võimalik ennetähtaegselt vabastada. Kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et A. Gavrilik oleks suuteline ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja läbima probleemida ja et ta oleks suuteline hoiduma uute kuritegude toime panemisest.
  40. Mis puudutab vangla iseloomustuses märgitud arhiveeritud karistusi, riskihinnangut ja prokuröri arvamust, siis maakohus ei ole neid otsustuse tegemisel vähimalgi määral arvesse võtnud. Ringkonnakohus jätab sellekohased argumendid tähelepanuta.
  41. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  42. mai
  43. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  44. A. Gavriliku kaitsja vandeadvokaat I. Žurina taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 194,40 eurot (sealhulgas käibemaks 32,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 194,40 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Gavriliku kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.