← Eesti

2-20-11853/11

Obsah (8)§ 172§ 138§ 144§ 146§ 174§ 477§ 175§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-20-11853 Kohtunik Kairi Piirisild Kohtujurist Eva-Liis Tuul Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni Tallinn Tsiviilasi R S avaldus Tallinn, Pae tn 68

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seoses avalduse rahuldamisega jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud viidatud sätte teise lause alusel puudutatud isiku kanda. Menetluskulude avaldaja või vähemalt poolte endi kanda jätmiseks ei anna alust asjaolu, et nii avaldaja kui tema esindaja elavad Pae tn 68 korterelamus ja on asjaoludest ning dokumentidest teadlikud. 38.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (

§ 144

). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (

§ 146lg 1 p 3).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja tsiviilasja materjali alusel (

§ 174

lg 1).

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3-2-1-29-17, p 13.3). 39. Avaldaja 17.05.2021 ja 30.05.2021 (lõplik) menetluskulude nimekirjade kohaselt koosnevad avaldaja menetluskulud riigilõivust 50 eurot ja lepingulise esindaja kulust kokku 2713,20 eurot. Avaldajale osutati õigusabi tunnihinnaga 140 eurot kokku 19,38 tundi. 40.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab

§ 218sätestatud nõuetele.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

  1. Avaldaja esindaja tegi menetluses järgmisi toiminguid: 02.07 – 03.07.2020 konsultatsioon (1 tund); 17.08.2020 avalduse koostamine, komplekteerimine tõenditega ja saatmine kohtusse (12 tundi); 03.09.2020 kohtumäärusega tutvumine, 03.09.2020 vastuse koostamine ja kohtule saatmine (0,50 tundi); Puudutatud isiku 22.09.2020 menetlusdokumendiga tutvumine (0,50 tundi); 22.09.2020 konsultatsioon, seisukoha kujundamine ja 23.09.2020 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule saatmine (1 tund); 8 25.02.2020 taotluse koostamine, komplekteerimine ja saatmine kohtusse (0,50 tundi); töö kohtutoimikuga 22.04.2021 (0,50 tundi); ettevalmistamine 17.05.2021 kohtuistungiks (1 tund); osalemine kohtuistungil 17.05.2021 (1,50 tundi); 30.05.2021 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (0,88 tundi).
  2. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole ajakulu 02.07 – 03.07.2020 toimunud konsultatsioonile. Avaldus esitati kohtule 17.08.2020, s.o poolteist kuud hiljem. Juulikuus toimunud konsultatsiooni seos käesoleva asjaga ei ole seega asja materjali alusel kontrollitav.
  3. Avaldaja esindaja ajakulu avalduse koostamisele, tõenditega komplekteerimisele ja kohtusse esitamisele on põhjendatud 8 tunni ulatuses. Arvestades avalduse sisu ja mahtu, samuti sellele lisatud tõendite mahtu, ei saanud esindajal, kes on pooltevahelise vaidlusega kursis, kuluda avalduses väidetud 12 tundi. Avaldaja on ise tuginenud sellele, et poolte vahel on varem olnud vaidlus sama, 16.10.2017 üldkoosoleku otsuse ja põhikirja redaktsiooni üle, kusjuures avaldaja esitas tõendi ka selle kohta, et teda on esindanud sama esindaja (tl 100 – 107).
  4. Põhjendatud ei ole teiselt menetlusosaliselt välja mõista sellist kulu, mis seondub avalduse puuduste kõrvaldamisega. Kohus ei arvesta seetõttu ajakuluga 0,5 tundi 03.09.2020 kohtumäärusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele.
  5. Avaldaja esindaja ajakulu puudutatud isiku 22.09.2020 menetlusdokumendiga tutvumisele, sisukoha kujundamisele ja 23.09.2020 menetlusdokumendi koostamisele ja kohtule esitamisele on põhjendatud kokku 1 tunni ulatuses. Kohus ei arvesta esindaja ajakulu 22.09.2020 konsultatsioonile, arvestuslikult 0,5 tundi. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja mõista esindaja ja kliendi vahelise suhtlusega seotud kulu (vt Riigikohtu 04.03.2020 määrus 2-17-12857 p 20). Lepinguline esindaja peab täitma kliendi käsundit lähtudes oma erialastest teadmistest (võlaõigusseadus § 621).
  6. Esindaja ajakulu 25.02.2020 taotluse koostamisele, komplekteerimisele ja kohtule saatmisele 0,5 tundi on arvestades taotluse sisu ja mahtu, põhjendatud täies ulatuses.
  7. Esindaja ajakulu toimikuga tutvumisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele kokku 3 tundi on, arvestades protokollist nähtuvat istungi toimumise aega (1 tund 18 minutit), põhjendatud kokku 2,8 tunni ulatuses (0,5 + 1 + 1,3).
  8. Menetluskulude jaotuse osas seisukoha esitamise, sh puudutatud isiku 26.05.2021 menetlusdokumendile vastamine ja menetluskulude lõpliku nimekirja koostamise ajakulu kokku 0,88 tundi on, arvestades 30.05.2021 menetlusdokumendi sisu ja mahtu täies ulatuses põhjendatud.
  9. Avaldajat esindas käesolevas asjas õigusteadmistega isik, kes vastab

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaks ei lisandu). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja mahukust ning avaldaja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on avaldaja esindaja taotletud tunnitasu määr kohtu hinnangul põhjendatud 120 euro ulatuses. 50. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja vajalik õigusabikulu kokku 13,18 töötunni (8 + 1 + 0,5 + 2,8 + 0,88) eest 1581,60 eurot (13,18 × 120). Lisaks palub avaldaja, et puudutatud isik hüvitaks talle avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot. Kuna riigilõiv on kohtukulu, tuleb 9 see avaldajale hüvitada. Kokku on avaldaja menetluses kantud vajalikud menetluskulud 1631,60 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.