) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue K A (Kostja) ja Tallinna linn sõlmisid 19.05.2010 tähtajalise ja tasulise üürilepingu nr xxxx eluruumi üürimiseks (pikendatud 15.11.2016). Eluruumi valdus anti Kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Eluruumi üleandmise akti kohaselt ei esinenud üleandmise hetkel eluruumis puudusi. 06.02.2020 toimus Kostja väljatõstmine Raadiku xxxx-xxxx eluruumist. Eluruumi tagastamise seisuga oli Kostja üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 457.32 eurot (lõpparve). Nõude koosseisus on alljärgnevad arved: Arve 20021008230952 summas 212.56 eurot, Arve 2001-1008230952 summas 223.90 eurot, Arve 1912-1008230952 osaliselt summas 20.86 eurot. Üürilepingu tingimuste punkti 7.3 kohaselt on maksetega viivitamisel õigus nõuda viivist 0.15% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja poolt tasumata üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuselt on arvestatud viiviseid summas 33.98 eurot. Kostja eluruumist väljatõstmise hetkel oli eluruum sedavõrd halvas seisus, et eluruumi seisukorra hindamise eelselt tuli teostada putukatõrje ja puhastada eluruum prügist. Nimetatud toimingutega seonduvad kulud on 1336.00 eurot. Eluruumist väljatõstmise eelselt teavitati kostjat vajadusest viia Raadiku xxxx-xxxx eluruum kasutamiseks sobivasse seisukorda hiljemalt 31.01.
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 500 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 500 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ja juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas 3 2-20-6954 põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku 3 tunni ulatuses summas 180 eurot (3*60eur/tund). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 680 eurot (500+180).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (680 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.