2-21-2275 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2021. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-21-2275 Tsiviilasi Veedatar OÜ avaldus

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Veedatar OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid Tallinna Kesklinna Valitsus, Osaühing Songo ja võlgnik 04.07.

1. a lepingu, mille alusel võlgnik võttis üle õigused ja kohustused ning oli alates 01.07.
2. a Pärnu mnt 125 ruumide kasutajaks. Võlgnik võimaldas ruume kasutada ka teistel isikutel ja suulise kokkuleppe alusel oli tasumine vastavalt kasutamisele/esitatud arvetele, võlgnik tasus lisaks ise veel kõik elektriarved. Kuna teised ruumide kasutajad oma kulusid ei tasunud ja võlgnevus suurenes, siis ei olnud võimalik Tallinna Kesklinna esitatud arveid tasuda. Võlgnik teavitas koheselt probleemidest ning Tallinna Kesklinna Valitsus oli nõus lepingu lõpetama 31.01.
3. a. Võlgnik on püüdnud võlgnevusi likvideerida ning kohustusi täita, kuid majandustegevust ei ole õnnestunud taastada ja firmal puudub sissetulek ning vara. Võlgnik palub kohtul alustada OÜ Veedatar suhtes pankrotimenetlust. 09.03.
4. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 3 048,66 eurot, vara on 32,70 eurot. Võlgnik on asutatud osakapitali sissemakset tegemata. Selles ulatuses on võlgnikul nõue osaniku vastu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2020. aastal.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku maksejõuetuse peamine põhjus on vähene kapitaliseeritus, mis ei võimaldanud tegevust arendada. Põhilise tõuke andis võlgniku juhatuse liikme, kes on ka ainus töötaja, tervise halvenemine. Samuti ebaõnnestunud üürilepingu sõlmimine Tallinna linnaga. Võlgnikul puudusid ressursid pikaajaliseks kahjumiga tegutsemiseks. Maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Pankrotihaldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. 2

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10,85 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 085 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud.

§ 150

lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu katteks 1 085 eurot ajutise halduri Jüri Truutsi kasuks. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 584 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid menetluskulude katmiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 584 eurot hüvitada riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Irina Piilbergile. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3