← Eesti

2-20-14619/30

Obsah (8)§ 428§ 168§ 667§ 651§ 456§ 174§ 177§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa, Liis Arrak Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-14619 Tsiviilasi Vaidl

) § 168 lg 5 alusel kostja kanda, kuna kostja pakkus tasaarvestust alles hagi vastuses ehk pärast hagi esitamist.

  1. Kostjal ei olnud vastuväiteid hagist loobumise vastuvõtmisele, kuid kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja tegi tasaarvestuse juba
  2. augustil 2020, mistõttu puudus hagejal alus kohtusse pöördumiseks. Hageja varjas kohtu eest poolte kohtuvälist kirjavahetust. Viimased sõnad kostja
  3. augusti 2020 vastuses hageja nõudekirjale olid „...ja teeme tasaarvestused“.
  4. Hageja nõustus, et kostja vastas hageja nõudekirjale
  5. augustil 2020, kuid selle kirja sisu oli ebaselge. Näiteks on kirjas märgitud "tänase seisuga OÜ-lt EuroHotel jäänud maksmata 1000 eurot" ja viimases lauses "teeme tasaarvestused". Seega ei ole sellest kirjast selgelt aru saada, kas hageja on hoopis kostjale võlgu 1000 eurot ning mida millega tasaarvestatakse. Tasaarvestuse tegemiseks peab pool võlaõigusseaduse (VÕS) §198 alusel esitama teisele poolele avalduse, milles on selgelt märgitud, mille eest ja millised summad tasaarvestatakse. Enne hagi kohtusse esitamist pole kostja sellist avaldust hagejale esitanud. MAAKOHTU MÄÄRUS
  6. Maakohus võttis
  7. veebruari
  8. a määrusega vastu hagist loobumise, lõpetas

§ 428

lg 1 p 3 alusel asja menetluse ning jättis menetluskulu

§ 168lg 5 kohaselt kostja kanda.

Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 700 eurot ning kohustas kostjat tasuma hagejale kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus leidis, et hageja loobus hagist, sest kostja pakkus hagejale hagi vastuses võimalust tasaarvestada tema vastu praeguses asjas esitatud nõue ning hageja nõustus tasaarvestamisega. Sisuliselt on kostja pärast hagi menetlusse võtmist hageja nõude rahuldanud, mistõttu esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Seega jättis kohus

§ 168lg 5 alusel menetluskulud kostja kanda. 2

(4)MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS 9. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 700 eurot ning kohustas kostjat tasuma sellelt viivist. Kostja palub teha uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 730 eurot. Maakohus kohaldas valesti menetlusõiguse norme. Hagist loobumise korral jäävad

§ 168

lg 5 järgi menetluskulud kostja kanda üksnes siis, kui kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Kostja ei esitanud hagi vastuses ettepanekut tasaarvestuse tegemiseks, vaid kostja tasaarvestus oli tehtud juba enne hagi esitamist. Nimelt tagastas kostja hagejale 18. augustil 2020, s.o enne hagi esitamist 575,48 eurot. Kostja ei ole pärast hagi esitamist teinud ühtegi toimingut, millega kostja oleks hagi nõude rahuldanud. Kohus pidi kohaldama

§ 168

lg-t 4, mille kohaselt tuleb hagejal kanda kostja menetluskulu, kui hageja loobub hagist.

  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.
  2. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 700 eurot ning kohustas kostjat tasuma sellelt viivist. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse, millega jätab maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuivõrd ringkonnakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra, vaid seda teeb maakohus pärast määruse jõustumist. 13. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud.

Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles jaotati ja määrati kindlaks menetluskulud. Seega ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas, milles maakohus lõpetas asja menetluse seoses hagist loobumisega ning tagastas pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Selles osas on maakohtu määrus

§ 456lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.

14.

§ 168

sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis ebaõigesti menetluskulu

§ 168lg 5 kohaselt kostja kanda.

  1. Hageja on esitanud kostja vastu hagi, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 4871,48 eurot. Hagi täienduses tugineb hageja järgmistele hagi aluseks olevatele faktilistele asjaoludele. Hageja väitel on pooltel lepinguline suhe, kostja on lepingut rikkunud, mistõttu hageja taganes lepingust ning soovib lepingu tagasitäitmist. Hageja soovib, et kostja tagastaks temale ettemaksuna tasutud 4871,48 eurot.
  2. Hageja väitel loobus ta hagist seetõttu, et kostja pakkus hagi vastuses tasaarvestuse võimalust. Kuna tasaarvestamise tulemusel on hageja nõue kostja vastu lõppenud, puudub põhjus kohtumenetluse jätkamiseks.
  3. Ringkonnakohus leiab, et ekslik on maakohtu järeldus, et hageja menetluskulu tuleb

§ 168lg 5 alusel jätta kostja kanda põhjusel, et kostja on pärast hagi menetlusse võtmist hageja 3

(4)nõude rahuldanud. Kostja ei ole kohtumenetluse käigus VÕS § 189 järgi lepingu täitmiseks üleantut, s.o 4871,48 eurot, hagejale tagastanud. Seega ei ole hageja kohtumenetluses lepingu tagasitäitmist saavutanud. Samuti ei ole kostja teinud kohtumenetluses tasaarvestust. Kostja viitas vastuses üksnes tasaarvestusavaldusele, mille ta oli hagejale teinud enne hagi esitamist. Katel maksumusega 4296 eurot oli hageja valduses juba enne hagi esitamist. Samuti oli kostja enne hagi esitamist, s.o 18. augustil 2020, tagastanud hagejale 575,48 eurot. Kuivõrd pärast hagi esitamist ei ole kostja teinud ühtegi toimingut hageja nõude rahuldamiseks, ei saa nõustuda maakohtuga, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Sisuliselt oli olukord hagist loobumise ajal sama, kui hagi esitamise ajal ning hageja loobus enda nõudest omal initsiatiivil, mitte põhjusel, et kostja oleks menetluse ajal teinud midagi hageja nõude rahuldamiseks. Seega tuleb

§ 168lg 4 järgi jätta menetluskulud hageja kanda.

  1. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saab teha selles osas uue määruse, millega jätab maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
  2. Riigikohus on selgitanud, et ei ole mõistlik tõlgendada

§ 174

lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama, mh alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus asjas 2-19-15916, p 16 ja
  3. aprilli
  4. a otsus asjas 3-2-1-142-15, p 19 jj). Praegusel juhul ei ole maakohus kostja menetluskulu kindlaks määranud. Seega ei määra ka ringkonnakohus rahaliselt kindlaks kostja menetluskulu.

§ 177

lg 2 järgi määrab menetluskulu rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul määruse jõustumisest. 21. Kohtumääruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 433alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.