← Eesti

2-18-131753/43

Obsah (4)§ 667§ 178§ 175§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Liis Arrak Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-18-131753 Kohtuasi AGr

) § 163 lg 2 alusel hageja kanda. Maakohtu otsus jõustus

  1. septembril
  3. Kostja esitas maakohtu menetluses kantud menetluskulu nimekirja
  4. detsembril
  5. Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1900 eurot, millele lisandub käibemaks 380 eurot, kokku 2280 eurot. Kostjale osutati õigusabi 19 töötundi tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja palus kohustada hagejat tasuma määruse jõustumisest kuni täitmiseni kostjale viivist seaduses sätestatud määras. Kostja lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud: •
  6. märtsi 2019 seisukoha koostamine 3 tundi; •
  7. märtsil 2019 hagi vastuse koostamine, sh kliendiga esmane kohtumine, asjaolude väljaselgitamine, asja arutamine ja konsulteerimine, hagi aluseks olevate dokumentidega tutvumine, analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine 7 tundi; • hageja
  8. aprilli 2019 seisukohaga tutvumine ja analüüs 2 tundi; •
  9. augusti 2019 istungiks ettevalmistamine ja istungil esindamine 2,5 tundi; • kompromissläbirääkimised hagejaga 0,5 tundi; •
  10. novembri
  11. a seisukoha koostamine 2,5 tundi; ning •
  12. detsembri
  13. a seisukoha koostamine 1,5 tundi.
  14. Hageja esitas
  15. oktoobril 2019 arvamuse kostja menetluskulu kohta, milles vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Kostja menetluskulud ei ole piisavas määras põhjendatud, vajalikud ega tõendatud. MAAKOHTU MÄÄRUS Maakohus rahuldas
  16. oktoobri
  17. a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1900 eurot, millele lisandub käibemaks 380 eurot, kokku 2280 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud tasumääradega. Kostja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus 19 tundi on tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. Kuna kostja ei ole
  18. detsembri 2019 menetluskulude nimekirjas kajastanud kõiki asjas kostja esitatud dokumente (nt
  19. oktoobri 2019 ja
  20. detsembri 2019 menetlusdokumente), siis ei pidanud kohus vajalikuks kostja menetluskulu nimekirjas esitatud ajakulu vähendada. Kohus rahuldas kostja menetluskulude hüvitamise taotluse täies ulatuses. Kostja esindajal on vajalik oma 2

(5)esindusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks kostjaga kohtuda ja tutvustada talle menetluse käiku ja hageja esitatud ja ka kostja esindaja enda koostatud dokumente. Kohus mõistis hagejalt menetluskulud välja koos käibemaksuga, sest kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul moel käibemaksu tagasi arvestada. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS
  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse. Esiteks vaidlustab hageja menetluskulude jaotust. Kohus jättis ebaõigesti menetluskulud hageja kanda. Hageja ei keeldunud kompromisslepingu sõlmimisest, vaid ta ei nõustunud sellega täies ulatuses. Kohtu pakutud kompromiss ei arvestanud hageja huve ning oleks hageja suhtes olnud ebaõiglane, seda ka majanduslikult. Teiseks vaidlustab hageja menetluskulude kindlaksmääramise. Maakohus ei kontrollinud kostja õigusabikulude põhjendatust ega vajalikkust. Kostja esindaja õigusabikulu on osaliselt põhjendamatu ja tõendamata. Põhjendamatult suur on järgmiste hageja esindaja toimingute ajakulu: •
  2. märtsi 2019 seisukoha koostamise ajakulu 2,5 tundi. Hagejale on arusaamatu, millisele toimingule kulus kostja esindajal 3 päeva enne hagi vastuse koostamist 2,5 tundi. E-toimikust nähtuvalt ei ole
  3. märtsil 2019 toiminguid tehtud; •
  4. märtsil 2019 hagi vastuse koostamise ajakulu 7 tundi. Hagi vastuse maht on vaid 4,5 lehekülge; • hageja
  5. aprilli 2019 4-leheküljelise seisukohaga tutvumise ja selle analüüsimise ajakulu 2 tundi; •
  6. augusti 2019 istungiks ettevalmistamise ja istungil esindamise ajakulu 2,5 tundi. Eelistung kestis vaid 56 minutit ning istungil arutati peamiselt kompromissivõimalust; ning • kompromissi läbirääkimiste pidamine hagejaga 0,5 tundi. Kulude nimekirjas ei ole märgitud, millisel kuupäeval ning kus läbirääkimised toimusid. Hageja ja tema lepinguline esindaja ei ole läbirääkimistel osalenud. Kohus saab seda väidet kontrollida hageja menetluskulu nimekirjast, kus pole sellist toimingut märgitud. Kui kostja pidas silmas istungil toimunud kompromissläbirääkimisi, siis see on juba arvestatud toimingu –
  7. augusti 2019 istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemine – ajakulu hulka. Seega leidis kohus ebaõigesti, et kostja menetluskulude nimekiri on kooskõlas asja käiguga. Muu hulgas palub kostja hagejalt välja mõista hüvitise toimingu eest, mil kostja ei olnud kohtule esitanud veel ühtki menetlusdokumenti. Samuti on kohus eksinud võistleva kohtumenetluse põhimõtte vastu, lugedes kostja esindajatasu täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks põhjendustega, millele kostja ise menetluses tuginenud ei ole. Kohus leidis alusetult, et kostja ajakulu vähendamiseks alus puudub, sest kostja ei ole
  8. detsembri 2019 menetluskulude nimekirjas kajastanud kõiki asjas kostja poolt esitatud dokumentide koostamise ajakulu (nt
  9. oktoobri 2019 ja
  10. detsembri 2019 menetlusdokumentide koostamise ajakulu).
  11. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  12. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3
(5)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus rahuldas täies ulatuses kostja avalduse menetluskulu kindlaksmääramiseks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1920 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab kostja menetluskulu kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 1920 eurot ületavas osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 8. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et praeguses määruskaebemenetluses hageja menetluskulude jaotust vaidlustada ei saa.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotus määrati kindlaks maakohtu

  1. augusti
  2. a otsusega. Hageja ei ole esitanud kaebust maakohtu
  3. augusti
  4. a otsuse peale. Maakohtu
  5. augusti
  6. a otsus jõustus
  7. septembril
  8. Seega tuleb jätta tähelepanuta määruskaebuse väited, mis puudutavad menetluskulude jaotuse vaidlustamist.
  9. Riigikohus on leidnud, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ei ole objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata täpselt kindlaks esindaja ajakulu põhjendatust mingi konkreetse menetlusdokumendi koostamisel. Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
  3. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus on põhjendatud osas, milles hageja vaidlustab kostja esindajakulude väljamõistmist
  4. märtsi 2019 seisukoha koostamise eest. Esindajakulud on hüvitatavad juhul, kui esindaja on menetluses toiminguid teinud. Kostja kohtule esitatud esimene menetlusdokument on
  5. märtsil 2019 esitatud hagi vastus. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostja oleks esitanud
  6. märtsil 2019 kohtule seisukoha. Samuti on kostja lepinguline esindaja palunud juurdepääsu e-toimikusse alles
  7. märtsil
  8. Kostja menetluskulu nimekirjas sisalduvast toimingute kirjeldusest ei nähtu, et
  9. märtsi 2019 seisukoha koostamise kulu võiks seostuda hagile vastuse koostamisega. Seda ei ole kostja väitnud ka määruskaebuse vastuses. Seega ei nähtu, et kostja esindaja
  10. märtsi 2019 toiming oleks olnud seotud praeguse menetlusega ning selles osas tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata. Selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja jätta hagejalt kostja kasuks välja mõistmata 360 eurot (3 tundi×120 eurot/tund). Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu see on põhjendatud.
  11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kostja ülejäänud menetluskulu kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Vastuseks määruskaebuse väitele, selgitab ringkonnakohus, et iseenesest on õige hageja tähelepanek, et poole lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtub kohus üksnes nende toimingute ja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisest, mida pool on ise taotlenud, kuid praeguses asjas hindas maakohus hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas

§ 175lg-s 1 sätestatuga.

Maakohtu põhjendused on selged ja arutluskäik jälgitav. Maakohtu antud hinnangud esindaja ajakulu põhjendatusele ei ole ilmselgelt ekslikud. Määruskaebuse väiteid ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. 4

(5)12.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 13. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Parandatud 13.07.2021 määrusega RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada kostja
  2. juuli
  3. a taotlus ja parandada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. juuli
  5. a määruse resolutsiooni punktis 4.4 esinev ebatäpsus, lugedes viidatud punkti õigeks järgmises sõnastuses: „Kohustada hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (1920 eurot) kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.“ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.