) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt
lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu summas 100 eurot, mille tasumise kohustus tulenes osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt kui E. E.i A. lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on E. E. A. õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kohus leiab, et nimetatud osamaksetega vara müügilepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt
lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole 2 sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt E. E. A. oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, toob kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust. Käsitlustasu 100 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks. Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 618,50 euro (718,50-100) ulatuses. Arvestades et käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist käsitlustasu maksmisega viivitamise eest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.06.2018 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 13.01.2021 (939 päeva) seadusjärgses määras (8% aastas) kokku summas 20,58 eurot. Arvestades viivist põhivõlgnevuse rahuldatud osalt, kuulub viivisenõue 13.01.2021 seisuga rahuldamisele 127,29 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 618,50 eurot, 13.01.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 127,29 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivis põhinõudelt alates 14.01.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista käsitlustasu 100 eurot ning sellelt arvestatud viivise 20,58 eurot, jääb hagi rahuldamata. Menetluskulud Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna kokku 655 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ning esindajatasu 480 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
lg 9 ja § 4842 kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu kahe tunni ulatuses, s.o 240 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 435 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 377,15 eurot (435 x 0,867). Hageja on taotlenud, et kostja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lgs 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.