← Eesti

2-17-16910/28

Obsah (6)§ 172§ 65§ 23§ 66§ 171§ 158

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Toomas Talviste 9. juuli 2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-16910 Tsiviilasi Võlgniku P.J.i pankrot

§ 172

ja 173 järgi : - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, v.a tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik/võlgnik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Usaldusisikul tuleb anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. - Võlgnik peab eelmises punktis nimetatud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Esimene aruanne perioodi

  1. juuli 2021 –
  2. juuli 2022 kohta esitada kohtule hiljemalt
  3. juuli 2022.a. - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande.
  4. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik ja/või pankrotihaldur 15 päeva jooksul selle kättesaamise/Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
  5. Pärnu Maakohtu 11.12.2017 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku P.J.i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Jüri Truuts. Pankrotihaldur (edaspidi haldur) on esitanud kohtule 6.04.2021 aruande, milles palub: - lõpetada P.J.i pankrotimenetlus raugemise tõttu; - vabastada pankrotihaldur tema kohustustest pärast menetluse lõpetamise määruse jõustumist; - määrata halduri tasuks xxxxxxxxxxx eurot, millest xxxxxxxxxxx eurot hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest ning ülejäänud summa, ja lisaks xxxxxxxxxxx eurot ajutise halduri tasu väljamaksmata ulatuses, mõista välja võlgnikult; - kinnitada pankrotimenetluse kuludeks pangateenus xxxxxxxxxxx eurot; - algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohustada võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi enda kohustustest vabastamise menetluses. 2

(5)Tsiviilasi 2-17-16910 2. Aruande kohaselt oli pankroti väljakuulutamisel võlgniku SEB Pank AS kontol raha 5.42 eurot. Pankrotivaraks oli OÜ Merton osalus nimiväärtuses 189 eurot. OÜ Merton osakapital vastavalt äriregistri andmetele 2 520 eurot, seega moodustab 189 euro suurune osalus 7.5% osakapitalist. Pankrotihaldur müüs vara enampakkumisel oksjonikeskkonnas oksjonikeskus.ee hinnaga 200 eurot. Pankrotimenetluse käigus väljaselgitatud andmetel kuulus võlgnikule korteriomand Xxxxxxxxxxx ½ suurune osa ühisvarast. Vahetult enne pankrotiavalduse esitamist võlgniku poolt loobus võlgnik endale kuulunud varast mingisugust vastusooritust saamata. Pankrotihaldur esitas kohtule ühisomandist loobumise tagasivõitmiseks hagi (tsiviilasi 2-18-18667) ja palus kohtul asendada ühisvara uuesti jagamine hüvitisega pankrotipesale ning mõista M.J..ilt välja hüvitis pankrotipesale summas 15 000 eurot. Tartu Maakohus (Viljandi kohtumaja) kinnitas selle tsiviilasja raames 29.05.2019 kompromisslepingu, kus lepiti muuhulgas kokku, et M.J.. kohustub tasuma P.J.i pankrotipessa selle korteriomandi osa väärtuse, milleks oli 15 000 eurot. 08.04.2019 kuulutati välja M.J.. pankrot (tsiviilasi 2-19-3526). Pankrotihaldur on esitanud M.J.. pankrotimenetluses nõudeavalduse. M.J.. pankrotipessa rahalisi vahendeid ei laekunud ning edaspidine laekumine ei olnud tõenäoline. Pankrotihaldur võõrandas nõude M.J.. vastu enampakkumisel oksjonikeskkonnas oksjonikeskus.ee hinnaga 50 eurot. Kokku on laekunud vara müügist 250 eurot. Pankroti väljakuulutamisel oli võlgniku varaks 17.61 Swedbank Pensionifond V3 (aktsiastrateegia) osakut. Pankrotihaldur esitas Nasdaq CSD Eesti filiaalile avalduse pensioniosakute tagasivõtmiseks, selle tulemusena on osakute eest võlgniku Swedbank AS arveldusarvele laekunud kokku 23.98 eurot. Pangaintresse on laekunud 0.02 eurot. Võlgniku sissetulekust (töötukassa hüvitised) ei ole saanud arvata vahendeid pankrotivara hulka. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende katteks ei ole tehtud. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole elatist pankrotivarast makstud. Pankrotivarast on välja makstud ajutise halduri tasu ja pangateenustasu kokku 279.42 eurot. Mingeid muid massikohustusi ja menetluskulusid välja ei ole makstud. Pandiesemeid pankrotivara hulka ei kuulunud. Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt saadaolevat vara. Hagimenetluses (tsiviilasi nr 2-18-18667) pankrotihaldur õigusabiteenust ei kasutanud ja esindas menetluses võlgnikku ise. Pankrotihaldur koostas nimetatud tsiviilasjas kompromisslepingu M.J.a R.J.iga. Rohkem hagisid pankrotihaldur esitanud ei ole ja ei kavatse esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. Kohtukulud puuduvad, haldur ei ole teinud rahalisi kulutusi. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul asjaolu, et võlgnik andis oma isikliku käenduse endaga seotud pankrotistunud firmade OÜ P.J.& Kompanii ja OÜ Taigerlogistik võetud laenudele. Võlgniku äriühingud tegelesid transporditeenuse pakkumisega. Laenud ja liisingud olid võetud veokite ja muu tehnika, samuti järelmaksuga kütuse ostmiseks. Eestit tabanud majanduslanguse tingimustes tekkisid raskused, ettevõtted pankrotistusid. Võlgnik ei suutnud käenduslepingutest tulenevaid kohustusi Swedbank Liising AS ees täita, nõue pöörati sundtäitmisele, kuid võõrandatud varast ei piisanud, laenude tagasimaksmine osutus võlgnikule ülejõukäivaks. Maksejõuetuks on võlgnik pankrotihalduri hinnangul muutunud aastaid tagasi. Haldur on kirjeldanud aruandes oma tegevust käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku xxxxxxxxxxxx tundi. Kui arvestada halduri tasuks 85 eurot tunnis, on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur enda tasu kinnitamist ning selle osalist hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest xxxxxxxxxxx euro ulatuses ning ülejäänud summas pankrotivarast. 3
(5)Tsiviilasi 2-17-16910 Kohtu seisukohad
  1. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada, sest halduri aruandest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise, ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa (2500 eurot) deposiiti. Kohtu vastav määrus tehti 08.04.2021 ning tähtaeg summa tasumiseks oli 22.04.
  2. Maksejõuetuse põhjuste ja selle tekkimise aja osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale. Maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. 4.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23

lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele aruande kohaselt kulutanud kokku xxxxxxxxxxxx tundi arvestusega 85 eurot töötunni kohta ning haldur palub määrata tema tasu suuruseks xxxxxxxxxxx eurot. Kohus nõustub nimetatud taotlusega ja peab taotletavat summat ning tasumäära mõistlikuks. Vastavalt

§ 65

lg 11 tuginevale pankrotihalduri taotlusele tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest pankrotihalduri kasuks välja xxxxxxxxxxx eurot ning ülejäänud tasu võlgnikult. Samuti tuleb võlgniku kanda jätta seni väljamaksmata ajutise halduri tasu summas xxxxxxxxxxx eurot. 5. Ühtlasi kinnitab kohus

§ 66

lg 3 alusel pankrotimenetluse vajalikeks ja põhjendatud kulutusteks pankrotimääruse ja jaotusettepaneku kinnitamise määrusega kinnitamata kulutused summas xxxxxxxxxxx eurot, mis on põhjendatud ja vajalik ning tehtud halduri ülesannete täitmiseks. 6.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 05.10.2020 toimunud võlausaldajate koosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu usaldusisikut ei määratud ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt

§ 172lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus on võlgnikuga 2.07.2021 isiklikult vestelnud 4

(5)Tsiviilasi 2-17-16910 ning selgitanud temale kohustustest vabastamise menetluse sisu ja peamisi kohustusi. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. 7. Pankrotimenetlus tuleb selle raugemise tõttu lõpetada kooskõlas

§ 158lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.