lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning talle mõisteti karistuseks kaks aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.08.2018 – 31.08.2018, s.o kaks päeva ning veel kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel jäeti kandmata vangistus kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata. Käitumiskontrolli ajal kohustati R. Kalvikut järgima
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
Pärnu Maakohtu 31.07.2019 määrusega pöörati Richard Kalvikule Pärnu Maakohtu 28.05.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2831 mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. 12.04.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Richard Kalvik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Richard Kalvik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja toetab kaitsealuse vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Richard Kalvik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Richard Kalvik kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2\3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Richard Kalvik temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta 5 kuud, mis on enam kui 2\3 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx, kuhu omab kriminaalhooldaja andmetel sissekirjutust. Kodukülastus teostati 04.03.2021 ja vesteldi kinnipeetava vanaema L. K.u ja vanaema elukaaslasega. Elamis tingimused antud elukohas on head ja kinnipeetaval on sel oma tuba. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
Isik on elujooksul väga tihti töökohti vahetanud, sest ärritub kergesti (isikule määratud osaline töövõimetus – kehtiv, vangistuses pikendatud), mis ei lase tema jaoks ebasobivas keskkonnas töötada. Isiku sõnul ei suuda ta pikalt teistega koos töötada, sest eelistab pigem üksi töötada. Käesolevalt on isikut karistatud narkootikumide käitlemise eest, isiku sõnul oli aine ainult enda tarbeks, kuid ei saa välistada ka majandusliku kasu saamise eesmärki. Isiku majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Vanglas on töötanud probleemideta. K-raha andmeil on 25.03.2021 seisuga tasumata nõudeid 6 897,13 eurot, vabanemisfondis xxx eurot. Enne vangistust võlgnevusi ei maksnud. Vangistusasutuse iseloomustuse kohaselt on võimalik töökoht OÜ-s X. Osaühingu krediidiinfost aga nähtub, et töötajaid firmal pole, käibe- ja tööjõukulude maksed riigile on minimaalsed . Seega ei pruugi tegemist olla reaalselt tööd võimaldava ettevõttega. Samas päris sissetulekuta kinnipeetav ei jää, talle on määratud osaline töövõime ja saab seetõttu pensionit. Omandamas on vangistuses ka plaatija eriala. Kokkuvõtvalt, arvestades, et töösuhted on olnud lühiajalised ning asjaolu, et isik ei ole mingit kindlat eriala käesolevaks veel omandanud, siis saab järeldada, et isikul puuduvad kindlad tööoskused ja ka tahe. Seetõttu võib majanduslike raskuste ilmnedes süüdlane naasta õigusvastasele teele. Suurim murekoht on isiku sõltuvus joovastitest, eelkõige narkootikumidest. Diagnoositud narkosõltuvus. Esimest korda proovis kanepit 14-aastaselt (sõbrad pakkusid). Edasi tarvitas mõned korrad nädalas kanepit, kuni kinnipidamiseni (16-aastaselt). Samas varasemast riskihindamisest nähtub, et isiku sõnul tarvitas ta igapäevaselt kanepit. Isik vabanes vanglast 19-aastaselt. Isiku sõnul tarvitas ta seejärel pea 3 aastat järjest amfetamiini (nina kaudu). Üks doos oli umbes 1 gramm, kuid päevas võis tarvitada maksimaalselt 10 grammi. Ühe korra on proovinud amfetamiini süstida. Samuti tarvitas umbes korra kuus korgijooki. Kriminaalhooldusametniku viimasest riskihindamisest nähtub aga, et pärast eelmist vangistust tarvitas ka kolm aastat järjest igapäevaselt kanepit. Käesoleva vangistuse riskihindamise koostamise käigus kinnitas isik, et tarbis enne käesolevat vangistust kolme aasta vältel igapäevaselt kanepit ja amfetamiini. Tarbis narkootikume, kuna see vähendas tema ärevust. Isik avaldab ka, et on aastal 2016 võtnud ka üledoosi arsti poolt määratud psühhiaatrilisi medikamente (unerohud, rahustid). Tegi seda suitsidiaalsel eesmärgil. Isiku osas on vanglas fikseeritud 21.08.2020 ravimite manustamise korra rikkumine – isiku jope taskust avastati läbiotsimise käigus 5 valget tabletti (Venlafaxin) ning 2 kapslit (Cabagamma). Isik tunnistas ravimid enda omaks ning selgitas, et kogus ravimeid suurema joobe saavutamiseks. 19.08.2019 asus statsionaarsele võõrutusravile Viljandi haiglasse. Kriminaalhooldusametniku päevikukandest nähtub, et 11.09.2019- 30.10.2019 viibis isik Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Viljandi osakonnas statsionaarsel teenusel. Kinnipeetav lahkus keskusest omal soovil. Käesoleva RH koostamise käigus avaldas isik, et lahkus SA Viljandi Haiglast sõltuvusravilt, kuna tekis konflikt toakaaslasega. Katseaeg lõppes karistuse täitmisele pööramisega, sest katseajal rikkus hooldusalune kahel korral lisakohutust mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Vangistuses on R.Kalvik läbinud ettenähtud rehabilitatsiooniprogrammid ning tagasisidest saab järeldada, et isik peaks õigeks kanepi ja amfetamiini legaliseerimist, kuid karistused joobes toime pandud kuritegude eest oleksid karmimad. Ise enam narkootikume tarvitada ei taha ning on valmis ravile minema, kui kohus suunab. Kohus tervitab isiku soovi saada sõltuvus kontrolli alla, kuid varasem elukäik näitab, et ka kohtu suunamisest pole olnud abi, sest kinnipeetav on ravi pooleli jätnud mõjuvate põhjusteta ning jätkanud endise eluviisi harrastamist. Praegusedki plaanid ravi saamiseks on üldsõnalised, konkretiseerimata eesmärgi ja valikuteta. Seega peab kohus seda liialt üldsõnaliseks, et järeldada isiku tõsikindlat soovi muutuda. Samuti ei nähtu vangla iseloomustusest ega süüdlase ütlustest, millised on need motiveerivad pidepunktid, mille nimel vabaduses eriliselt pingutada ning mis võiks hoida uute kuritegude toimepanemisest. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Richard Kalvik tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ja tal tuleb karistuse kandmisega jätkata. Menetluskulud Richard Kalvik 18.05.2021 kohtuistungist määratud korras advokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 18.05.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 97.20€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 97.20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Richard Kalvikult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.