Obsah (8)

§ 424§ 68§ 66§ 214§ 184§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2021, Valga kohtumaja Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Ruti Kilg (kirjalik seisu

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle rahalise karistusena 300 miinimumpäevamära, s.o 960 eurot.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva ja rahaliseks karistuseks mõisteti 294 miinimumpäevamäära, s.o. 940.80 eurot.

§ 66lg 1 ja lg 3 alusel määrati, et rahaline karistus tuleb tasuda 1 aasta jooksul.

Harju Maakohtu 30.08.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4870 tunnistati Raimo Männik süüdi

§ 214

lg 2 p 1, 5 ja

§ 184

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 26.03.2012.

a otsusega mõistetud karistuse, s.o 1 aasta 10 kuud 20 päeva, võrra. Raimo Männikule mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Ärakandmata karistuse 6 aastat 7 kuud 5 päeva vangistust karistusaja alguseks loeti 30.08.

1. a. Tartu Maakohtu 08.11.
2. a määrusega asendati Raimo Männikule Harju Maakohtu 30.09.2011.a otsusega karistuseks mõistetud rahalise karistuse tasumata osa
3. päeva vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati asenduskaristust Raimo Männikule Harju Maakohtu 30.08.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4870 karistuseks mõistetud ära kandmata karistuse osa, s.o 6 aastat 7 kuud 5 päeva vangistust, võrra. Raimo Männikule mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 10 kuud 13 päeva vangistust. 23.03.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Raimo Männiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Isik on andnud nõusoleku alluma vabatahtlikult elektroonilisele valvele. Tartu Vangla ei toeta Raimo Männiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist ja vabatahtliku elektroonilise valve kohaldamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Raimo Männiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Raimo Männiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Raimo Männiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja toetab kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Raimo Männiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Raimo Männik kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Raimo Männiku temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 4 aasta 7 kuu, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kinnipeetava ema S. M.ule kuuluva korteriga, mis on kahetoaline ja heas seisukorras. Kinnipeetava ema kinnitas, et tema annab oma nõusoleku ja lubab Raimo Männikule elada soovitud aadressil. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning vangistuses on ta järjekorras kolmandat korda. Seetõttu ei ole põhjendatud loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudaks kinnipeetavat hoida õiguskuulekal teel. Käesolevat vangistust kannab Raimo Männik väljapressimise eest grupi poolt kannatanu vabaduse võtmisega ja narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Isikut on varasemalt karistatud kahel korral narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest, kahel korral joobes juhtimise eest ning samuti on isik korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid. Vägivaldsuse raskusaste on suurenenud. Kuritegusid sooritab nii etteplaneeritult kui kavandamata. Käesolev kuritegu on suunatud majandusliku kasu saamisele, soodusteguriks narkootikumide tarvitamine, kehv majanduslik olukord, ja grupi mõju. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Raimo Männiku puhul ei saa seda täidetuks pidada. Iseloomustusest nähtub, et isikul on käesoleval ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust töökohustuse eiramise ja peremehetu eseme omamise eest. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et tööst keeldumine oli seotud tema tervisliku seisundiga ning esitas Tartu Vangla väljavõtte haigusjuhtumitest. On tõsi, et Raimo Männikul on esinenud erinevaid tervisehädasid, kuid 30.09.2020 kohta on märgitud järgnevat. Haigusjuht A12040 20 - peavalvest teatati, et kinnipeetav keeldub tööle minemast ning palutud tuua meditsiini osakonda. Objektiivse leiuna on muu hulgas märgitud, et kinnipeetav kabinetti tulles üleolev ning väidab, et pole saanud adekvaatset ravi ega operatsiooni. Käinud 21.09 arsti vastuvõtul, kuid pole rääkinud probleemist, et pole suuteline tööl käima. Samuti pole märget taastusraviarstilt, et kuni uue vastuvõtuni peaks vajalikuks vabastust anda. Kinnipeetav sai selle jutu peale kurjaks ja tõstis häält ja avaldab, et läbivaataja on ülbe ja ei oska hinnata tõelist probleemi, mõttetu on meditsiiniosakonnas üldse käia. 01.10.2020 on med.töötaja märkinud, et kuna eelnevad spetsialistid ei ole näinud vajadust kinnipeetavat tööst vabastada, siis ei tee seda ka tema. Eelkirjeldatu kinnitab vangistusasutuse iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav on subkultuuriliste hoiakutega – vangistuse jooksul pole isik töötanud, põhjendades seda tervisliku seisundiga. Isik on tõepoolest tööst vabastusi saanud, kuid kui vabastus on läbi saanud, siis on isik jätkuvalt töö tegemisest keeldunud. Kohus peab vajalikuks märkida, et töövõimet ja selle puudumist hindab tervishoiutöötaja, millist haridust süüdlasel R.Männikul pole. Pealegi on võimalik erinevate terviseprobleemidega isikutel teha töid, mis vastavad tervislikule seisundile, mistõttu ei pea ka selliseid isikuid tööülesannete täitmisest absoluutselt vabastama. Muretult pole möödunud nimetatud rikkumistele eelnenud vangistusaeg. Käesoleva vangistuse jooksul viibis isik 27.06.2018- 24.09.2018 eraldatud lukustatud kambris, sest R. Männiku ja kaaskinnipeetava vahel toimus füüsiline konflikt. Kui isik käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge. Ja seda enam, et varasem vangistus on täitmisele pööratud kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu. Nimelt karistati Raimo Männikut Harju Maakohtu 26.03.
3. a otsusega

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi 4 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega.

Viru Maakohtu 23.05.2014 vabastati Raimo Männik tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni so kuni 15.09.

1. Kohus määras, et Raimo Männiku suhtes on katseaeg kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 15.09.2016 ning esimesed 6 kuud katseajast peab ta alluma ka elektroonilisele valvele. Lisaks oli ta kohustatud kogu katseaja jooksul alluma käitumiskontrollile ning täitma mh ka lisakohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Pärnu Maakohtu 06.04.2016 määrusega kriminaalasjas nr 1-12-2765 pöörati täitmisele Raimo Männiku ärakandmata karistus 2 aastat 3 kuud ja 12 päeva vangistust põhjusel, et Raimo Männik pani uue rahvatervisevastase kuriteo toime 09.11.2015, s.o katseajal. Samuti nähtub Pärnu Maakohtu 06.04.2016 määrusest kriminaalhooldusametniku antud negatiivne hinnang Männiku käitumisele katseajal – isik rikkus katseaja tingimusi ning suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega ja tarvitas narkootilisi aineid. Eelkirjeldatut arvestades asub kohus seisukohale, et senine vangistus ei ole kaasa toonud märkimisväärset muutust isiku mõttemaailmas ega käitumises, vaid jätkub ennastõigustav, impulsiivne ja õiguskorda eirav käitumislaad. Miski isiku senises käitumises ei näita, et ta oleks valmis alluma nõuetele ja täitma kehtestatud reegleid. Samuti on kinnipeetava puhul jätkuvalt murekohaks kohtu hinnangul ka narkootikumid. Isik hakkas narkootikume proovima umbes 18-aastaselt. Tarvitanud on kokaiini, kanepit ja GHB-d. Väärteokorras on isikut karistatud 9 korral NPALS alusel, viimati
2. aastal. Viimane kuritegu on seoses suures koguses ebaseaduslikult GHB käitlemisega, isik on ka varasemalt pannud toimesamalaadse teo, käitles väikses koguses GHB-d edasiandmise eesmärgil. Samuti on isikut kahel korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Kinnipidamisasutuses on isik küll läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni, kuid arvestades tarbimise pikaajalisust ning narkosüütegude toimepanemise korduvust, ei saa jõuda järeldusele, et antud teemaga seonduv risk oleks piisavalt maandatud. Narkootikumidega seonduvat riski ei maanda kohtu hinnangul ka üksnes elektrooniline valve. Samas rehabilitatsioonikeskusesse kinnipeetav vabaneda ei soovi, kuigi varasemast elukäigust on ilmne, et ilma spetsialistide toeta ja vahetu jälgimiseta R.Männik sõltuvust kontrolli alla ei saa. Ka lähedaste inimeste olemasolu ei ole uus asjaolu, mida kinnipeetaval varasemalt ei ole olnud. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad ema ja vennad. Lähedased, kes võinuks teda motiveerida seadusekuulekal teel püsima, olid kinnipeetaval ka varasemalt, kuid sellegipoolest jätkas isik uute kuritegude toimepanemist. Samuti ei saa piisavalt maandatuks pidada töö ja ametliku sissetulekuga seonduvat. X OÜ on vangistusasutuse iseloomustuse kohaselt on väljastanud garantiikirja kinnipeetavale müügiesindaja töökoha kindlustamise kohta, kuid kriminaalhooldaja ei ole antud töökoha olemasolu kontrollitud, sest kinnipeetav esitas liiga hilja vanglale andmed. Legaalse töökoha ja sissetuleku omamine on süüdlase õiguskuuleka eluviisi tagamiseks vältimatult vajalik. Arvestades aga kinnipeetava valivat suhtumist töökohustuse täitmisesse ja olematut varasemat töökogemust ning kutseoskuste puudumist, siis pole kohus kindel, kas tegemist on reaalselt pakutava tööga. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Raimo Männiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnipeetavas oleks toimunud olulisi muutusi seadusekuulekuse suunas. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine, sh elektroonilise valve kohaldamine, oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik