lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest Elisa Teleteenused AS-il ei ole enam nõudeõigust Rxxx Rxxxxxxxxx vastu. Tagaseljaotsust koostama asudes tuvastas kohus hagi asjaolude pinnalt, et Elisa Teleteenused AS loovutas nõude 03.11.2020 Osaühingule Aktiva Finants. Kohtu menetluses on aga Elisa Teleteenused AS nõue. Asja materjalidest nähtuvalt esitas Elisa Teleteenused AS 05.11.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, s.o olukorras, kus Elisa Teleteenused AS-il puudus tegelikult õigus enam nõudeid kostja vastu esitada. Elisa Teleteenused AS oli enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist nõude loovutanud. Hageja lepinguline esindaja ei teavitanud Pärnu Maakohut, et Elisa Teleteenused AS-il puudub tegelikult nõudeõigus ja nõude ebaõige võlausaldaja nimel. Teatavasti maksekäsu kiirmenetluses tõendeid avalduse juurde ei lisata ning tõendeid ei hinnata, mistõttu puudus Pärnu Maakohtul ka võimalus tuvastada tegelik hageja isik. Maksekäsu kiirmenetlusest tuli hagimenetlusse üle Elisa Teleteenused AS nõue.
lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega oli pärast maksekäsu kiirmenetlust kohtu menetluses nö puudustega Elisa Teleteenused AS-i hagi. 03.02.2021 esitatud hagis muutis lepinguline esindaja hageja isiku ja andmed ja volikirja ehk sisuliselt asendas hagiavaldusega hageja isiku. Kohus möönab, et ei pannud tähele esindaja poolt hageja isiku muudatust ning võttis menetlusse Elisa Teleteenused AS-i nõude. Pärast menetlusse võtmise määruse edastamist esindajale, ei teatanud ka esindaja, et kohus on menetlusse võtnud isiku nõude, kes hagi ei esitanud. Kohus märgib, et
ei näe ette hageja asendamist (v.a õigusjärglus). Samuti ei saa tegemist olla ka kaashagejatega, kuivõrd Elisa Teleteenused AS loovutas nõude Osaühingule Aktiva Finants, mis tähendab seda, et Elisa Teleteenused AS-il ei ole enam nõudeõigust kostja vastu. Esitatud ei ole ühtegi tõendit nõude tagasiloovutamise kohta, mis annaks Elisa Teleteenused AS-ile uuesti nõudeõiguse. Kuna menetluses on Elisa Teleteenused AS-i hagiavaldus ja kohus on esitatud menetlusdokumentide pinnalt tuvastanud, et Elisa Teleteenused AS-il on puudunud 2 nõudeõigus tegelikult juba enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, siis tuleb hagiavaldus jätta läbi vaatamata.
lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Seega peaks avaldaja riigilõivu tagastamiseks eitama kohtule vastava taotluse. Kohtule teadaolevalt ei ole kostja käesolevas menetluses kulusid kandnud, mistõttu rahaliselt kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.