Obsah (9)

§ 657§ 654§ 651§ 175§ 218§ 174§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-101406 K

) § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kostjalt jäi hageja kasuks välja mõistmata 240 eurot menetluskulude hüvitisena. Uue otsusega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja mõista 240 eurot ja seadusjärgne viivis sellelt summalt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 8. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.

Hageja vaidlustab tagaseljaotsust osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulud 420 eurot (käibemaksuga). 9. Kolleegium selgitab, et kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu 3 kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Kolleegiumi hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel rikkunud diskretsiooni, jättes kulud kostjalt välja mõistmata olukorras, kus hageja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastab

§ 218lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele.

10. Maakohus leidis, et tegemist ei olnud niivõrd keerulise vaidlusega, mis oleks vajanud õigusabi kasutamist, ning kostjale tekitati põhjendamatul määral lisakohustusi. Kolleegiumi hinnangul ei saa lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas pidada põhjendamatuks. Asja vähene keerukus ja esindaja toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava hüvitise vähendamiseks

§ 175lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna välja mõistmata jätmiseks.

Hageja selgitas, et tema põhitegevus on investeerimine ja tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud. 11. Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul

§ 657

lg 2, sest see käsitleb üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus lahendas hagis esitatud nõuded. Kõnealune säte ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Samuti ei ole menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega määrab

§ 175lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.

1. Maakohus leidis, et sisult lihtsa avalduse koostamise eest ei ole põhjendatud välja mõista hageja taotletavat summat. Samas ei hinnanud maakohus, mis võiks olla menetluses tehtud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud dokumentide komplekteerimisele, analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kokku 3,5 tundi. Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingutele kokku 2,5 tundi. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega ning hagiavaldus on lihtne ja sisult lühike. Ka hageja lepinguline esindaja ise on möönnud, et tegemist on nn tüüpilise hagiga.
2. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja töötunni hind 100 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades senist praktikat, vaidluse mahtu ja keerukust, mh esitatud menetlusdokumenti ja selle sisu, peab kolleegium hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot (käibemaksuta). Kolleegium võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada maakohtus kantud lepingulise esindaja kulud 240 eurot (2,5 tundi × 80 eurot + 20% käibemaks). Lepingulise esindaja kulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, sest piiratud maksukohustuslasena ei ole tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (

§ 174lg 10).

Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtus 440 eurot (= riigilõiv 200 eurot + lepingulise esindaja kulud 4 240 eurot). Põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitiselt tuleb kostjal vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 15.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

17. Asjaoludest nähtuvalt on selge, et käesolevat otsust ei ole võimalik kostjale muul viisil kätte toimetada kui

§ 317

lg 1 p 1 järgi avalikult, mistõttu toimetab kohus otsuse kostjale samuti kätte avalikult (vt Riigikohtu

1. septembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218/40, p 10 ja selles viidatud lahendid). (allkirjastatud digitaalselt) 5