← Eesti

2-21-5526/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-5526 Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. mai
  4. a kohtumäärus Kaebuse esitaja ja liik XX
  5. mai
  6. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Makarov Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Jätta Harju Maakohtu
  8. mai
  9. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5526 muutmata.
  10. Määruskaebus jätta rahuldamata.
  11. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud XX kanda. YY-l ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 2-21-5526 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  12. XX esitas
  13. aprillil
  14. a Harju Maakohtule hagi YY vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejalt
  15. novembri
  16. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-2012512 välja mõistetud elatis summas, mis vastab ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, s.o 292 eurot alates
  17. septembrist
  18. a kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja palub väljamõistetud elatise summat vähendada, kuna ta viibib alates
  19. oktoobrist
  20. a vanglas ja ei ole seetõttu võimeline hankima sissetulekut, mille arvelt anda lapsele ülalpidamist. Maakohtu määrus ja põhjendused
  21. Harju Maakohus jättis
  22. mai
  23. a määrusega XX hagi YY vastu menetlusse võtmata tuginedes TsMS § 371 lg 2 p-le
  24. Maakohus viitas TsMS § 459 lg-le 1 koostoimes TsMS §-ga 497 ning selgitas, et elatise suuruse muutmiseks on alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isikute varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seejuures pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kuivõrd hageja on hagiavalduses avaldanud, et alates
  25. oktoobrist
  26. a ei ole tema elulaad muutunud, sh ei ole tema majanduslik seisund muutunud
  27. novembri
  28. a, s.o kohtulahendi tegemise seisuga, ei saa hageja nõue, eeldades hagis esitatud asjaolude õigusust kuuluda rahuldamisele. Määruskaebus
  29. Hageja esitas
  30. mail
  31. a Harju Maakohtu
  32. mai
  33. a kohtumääruse peale määruskaebuse, millega palus tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega võtta XX hagi YY vastu menetlusse.
  34. Hageja selgitas, et hagiavaldus elatise nõudes tsiviilasjas nr 2-20-12512 oli esitatud
  35. augustil
  36. a, s.o ajal, mil hageja viibis Tallinna Vanglas. Hagiavaldus võeti menetlusse
  37. septembril
  38. a. Hageja mõisteti kriminaalasjas süüdi
  39. septembril
  40. a. Hageja ei teadnud, et tema vastu on esitatud hagiavaldus elatise saamiseks.
  41. oktoobril
  42. a peeti hageja taas kaheks kuuks kinni ning viidi Tallinna Vanglasse. Harju Maakohtu
  43. septembri 2020 a. menetlusse võtmise määrus toimetati hagejale Tallinna Vanglasse
  44. oktoobril
  45. a.
  46. novembril
  47. a esitas hageja kohtule vastuse hagiavaldusele. Samal päeval tegi maakohus tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-20-
  48. Ajavahemikul
  49. oktoober
  50. a kuni
  51. märts
  52. a viibis hageja Tallinna Vanglas. Harju Maakohus mõistis
  53. märtsi
  54. a kohtuotsusega hageja süüdi ning mõistis talle kogumis liitkaristuseks 3 aastat ja 9 kuud. Kuna hageja viibib vanglas, puudub tal sissetulek ja tal on palju võlakohustusi, mistõttu on tema majanduslik olukord oluliselt muutunud ning ta ei saa kostjale võimaldada ülalpidamist suuremas summas kui 50 eurot. 2 2-21-5526 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  55. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  56. Harju Maakohus jättis
  57. mai
  58. a määrusega XX hagi YY vastu menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-13513 punktist 19 saab järeldada, et enne hagi põhjendatuse kontrolli peaks selgeks tegema, kas hageja õiguste rikkumine kirjeldatud asjaoludel on üldse võimalik. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-192-13 punktis 8 väljendanud seisukohta, et hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all TsMS § 371 lg 2 p 1 tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega. Sellest tulenevalt saab lugeda perspektiivituks nõudeid, mille puhul ei ole võimalik hagis esitatud asjaoludel nõuet rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.
  59. Hagiavalduse kohaselt on hagejalt
  60. novembri
  61. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-2012512 välja mõistetud elatis summas, mis vastab ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, s.o 292 eurot alates
  62. septembrist
  63. a kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja taotles temalt tsiviilasjas nr 2-20-12512 välja mõistetud elatise vähendamist, kuna viibib alates
  64. oktoobrist
  65. a vanglas ja ei ole seetõttu võimeline hankima sissetulekut, mille arvelt anda lapsele ülalpidamist.
  66. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on õigesti viidanud TsMS §-le 459 ja TsMS §-le 497 ning leidnud, et eeldades hagis esitatud asjaolude õigsust, ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada. Maakohus leidis õigesti, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Hagiavalduse kohaselt viibis hageja alates
  67. oktoobrist
  68. a vanglas ja sellest ajast ei ole hageja elulaad sh majanduslik seisund
  69. novembri 2020 s.o kohtulahendi tegemise aja seisuga muutunud. Seega ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks nende tõendatuse korral aluse muuta TsMS § 459 lg 1 järgi kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust.
  70. Hageja viitab määruskaebuses PKS § 102 lg 2 ls-le 2 ja 3, mille kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ning mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kolleegium selgitab, et asjaolu, et kostja kannab vangistust, ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Vangistus on karistus kostja toimepandud kuriteo(-tegude) eest ning see ei ole aluseks tema vabastamiseks ülalpidamiskohustuse kandmisest.
  71. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest, kuna XX-lt tsiviilasjas nr 2-20-12512 välja mõistetud elatise vähendamine ei ole hagis esile toodud asjaoludel õiguslikult TsMS § 459 ja TsMS § 487 alusel võimalik. Hageja määruskaebus jääb seetõttu rahuldamata. 3 2-21-5526 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  72. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel XX kanda. YY-l ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.