← Eesti

2-21-6822/5

Obsah (8)§ 440§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-21-6822 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2021. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja

§ 440lg 1 järgi kostja õigeksvõtul põhinev otsus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista T. K. Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital kasuks 6 898,70 eurot, millest 3431,85 eurot on põhivõlg, 35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 3431,85 eurot viivis põhivõlalt.

  1. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
  2. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
  3. Jätta menetluskulud T. K. kanda.
  4. Välja mõista T. K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 740 eurot, sh 500 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu.
  5. Välja mõista T. K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1
  6. lauses ettenähtud määras. 1

(3)Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas kohtule hagiavalduse T. K. vastu 26.01.2018.a sõlmitud võlatunnistusest nr 24338240 tuleneva võla, võla sissenõudmiskulu ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3431,85 eurot, enne 26.01.
  2. a sissenõutavaks muutunud viivised 1677,66 eurot, viivised põhinõudelt 3431,85 eurolt alates 11.07.
  3. a kuni 29.04.
  4. a summas 2108,53 eurot, edasiulatuvalt viivise põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses, ning võla sissenõudekulu 35 eurot.
  5. Kohus võttis hagi 30.04.
  6. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
  7. Kostja T. K. teatas 12.03.
  8. a kirjalikus vastuses, et võtab hagi õigeks. Kostja selgitab, et sattus vanglasse, vangistus kestab kuni 06.11.
  9. a ja seetõttu ei ole ta suuteline võetud kohustusi täitma.
  10. Kohus edastas kostja vastuse hagejale ja nõudis selle kohta kirjalikku arvamust. Hageja esindaja edastas hageja vastuse kohtule 14.06.
  11. a. Hageja on seisukohal, et olenemata kostja viibimisest vangistuses aastani 2025, ei vabasta see kostjat võetud kohustuste täitmisest. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja lahendada käesolev tsiviilasi hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. KOHTU SEISUKOHT
  12. Kohus leiab, et kuna kostja on hagi õigeks võtnud, siis tuleb hagi rahuldada.

§ 440

lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava osata.

Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6 898,70 eurot, millest 3431,85 eurot on põhivõlg, 35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 3431,85 eurot viivis põhivõlalt. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on viivis hagis taotletavas määras kokku 3 887,09 eurot, kuid vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus viivise kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse ulatuses.

§ 468

lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 6. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib kohus otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul rahuldab kohus hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 2

(3)

§ 174

lg 2 järgi määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks kokku 920 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 500 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 500 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud PlusPlus Legal OÜ jurist Tarvo Ilves. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks, kokku 3,5 tunni eest tasu summas 350 eurot, kokku koos käibemaksuga 420 eurot. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 3,5 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku koos käibemaksuga summas 240 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 740 eurot, sh riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 740 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjatelt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.