1-18-8365/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-8365 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuni 2021 määrus Sergei Fjodorovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Fjodorovi (Fjodorov; isikukood 37803213719) kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuni 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhjendused seoses sellega, et Sergei Fjodorovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 26.10.2018 otsusega karistati Sergei Fjodorovi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi vangistusega 6 aastat 1 kuu. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.04.2018 ja kandmise lõpp 26.05.
8. Viru Maakohtu 08.06.2021 määrusega jäeti S. Fjodorov ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks on täidetud, sh garanteeritud elukoha olemasolu ning elektroonilise valve tingimused. 2.
9. Maakohus pidas positiivseks, et S. Fjodorov suhtub õppimisse hästi, omab koka-kondiitri eriala, tal on majanduslik toimetulekuoskus, ta valdab riigikeelt A1 tasemel ja omab garanteeritud töökohta OÜ-s „Baltisigma“. Olemas on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, kuhu kuuluvad vanemad, vennad, õed, elukaaslane ning poeg. Alkoholi- ja narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Täitmiskava raames osaleb vestlustel, kus analüüsitakse kuritegelikku käitumist, selle põhjuseid ning tagajärgi. 2.
10. Maakohus leidis, et S. Fjodorovi puhul on uue kuriteo risk kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. S. Fjodorovi puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema käitumine vanglas, karistusandmed, isikut iseloomustatavad andmed ning subkultuurile kuulumine. Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab S. Fjodorov üht kehtivat kriminaalkaristust, kannab vanglakaristust teist korda. Käesolevalt kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo toimepanemise peamiseks põhjuseks on majandusliku kasu saamine. Soodusteguriks on kuulumine kuritegelikku ühendusse. 2.
11. S. Fjodorovi käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas, kuna tema suhtes kehtivad 6 distsiplinaarkaristust, nendest 4 korraldusele asuda tööle mitteallumise eest, 1 kodukorra rikkumise eest ning 1 vangile keelatud eseme eest. 2.
12. Maakohus ei näinud asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. S. Fjodorovi käitumine vanglas, sh distsiplinaarkaristuste olemasolu ning individuaalse täitmiskava mittetäitmine, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Suhtlusringkond on kriminaalne, varasemad kuriteod (v.a esimene) on toime pandud grupis, mis näitavad selliste tutvuste tugevat mõju isiku kuritegelikule käitumisele, mistõttu püsib antud olukorras sellest tulenev uute kuritegude toimepanemise risk. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust teist korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. 2.
13. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on S. Fjodorovil puudulik probleemide lahendamise oskus. Ta suhtub ühiskonda ja teiste isikute õigustesse ükskõikselt. Sooritatud kuritegudest rääkides õigustab ta oma tegusid, pooldab subkultuurilisi hoiakud. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on puudulik. Maakohus oli seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Maakohtul puudus kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks S. Fjodorovi uue kuriteo toimepanemisest. Ohuprognoos S. Fjodorovi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu S. Fjodorov tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla ega prokurör ei toeta süüdimõistetu vabastamist. Määruskaebus
14. Viru Maakohtu 08.06.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Fjodorovi kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada S. Fjodorov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Maakohus on teostanud kaalutlusõigust vastuolus välja kujunenud kohtupraktikaga, mis on toonud kaasa kohtumääruse puuduliku põhjendatuse. Samuti maakohus on tuginenud asjaoludele, milliseid ei saa S. Fjodorovi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestada. 3.
15. Maakohus on asunud seisukohale, et S. Fjodorovi ennetähtaegset vabastamist takistavad muuhulgas korduv karistatus ja kuulumine kuritegelikku ühendusse. Maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid käsitledes teinud kaalutlusvea, mille käigus on jätnud arvestamata süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad rohked asjaolud ning on tuginenud asjaoludele, milledele tugineda ei saa. Seega maakohus on irdunud kõigi asjaolude kogumis arvestamise põhimõttest, mis on toonud kaasa põhjendamatu otsuse. Maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Määruskaebuses korratakse üle S. Fjodorovi suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Lisaks on võimalik S. Fjodorovil saada lisasissetulekut ettevõtlusest. 3.
16. Maakohus on jätnud ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede hindamisel esitatud tõendid analüüsimata. Omandatud teadmised ja oskused tõstavad tema 2 konkurentsivõimet tööturul, mis maandab oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. Kuna maakohus on asunud seisukohale, et kuriteo toimepanemise peamiseks põhjuseks on majandusliku kasu saamine, siis S. Fjodorovi esitatud tõendid lükkavad sellise järelduse ümber. Maakohus on jätnud S. Fjodorovi poolt esitatud tõendid täielikult tähelepanuta. Seega ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed räägivad S. Fjodorovi ennetähtaegse vabastamise kasuks. 3.
17. Maakohus on lubamatult tuginenud asjaolule, et varasem karistus ei ole S. Fjodorovile vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on maakohus leidnud, et S. Fjodorov on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tulenevalt karistusregistri väljavõttest on S. Fjodorovil vaid üks kehtiv karistus, mille eest ta mh praegu karistust kannab. Seega on maakohus arvestanud S. Fjodorovi vabastamata jätmisel arhiveeritud karistusandmeid, mis on lubamatu. Samuti maakohus on leidnud, et kuriteo toimepanemise soodusteguriks on kuulumine kuritegelikku ühendusse. S. Fjodorov ei ole kunagi kuritegelikku ühendusse kuulunud. Samuti ei ole teda käesolevas asjas kuritegelikku ühendusse kuulumise eest karistatud. Seega maakohus on tuginenud olematule asjaoludele, mis on toonud kohtumääruse puuduliku põhjendatuse. 3.
18. Põhjendades S. Fjodorovi ennetähtaegselt vabastamata jätmist on maakohus tuginenud ka vangla hinnangule, mille kohaselt uute kuritegude toimepanemise ohtu on hinnatud sedavõrd suureks, et vangla on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla riskihinnang kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb jätta tähelepanuta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Samuti tuleb jätta arvestamata ka prokuröri arvamus, kuna tegemist on üksnes kahe lausega, milles prokurör teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Seisukoht on põhjendamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma määruses lubamatult tuginenud S. Fjodorovi kustunud karistusele. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb sellega seotud põhistused jätta maakohtu määrusest välja, kuid muus osas on maakohtu määrus põhjalik. Määruskaebus ei anna tervikuna alust võrreldes maakohtuga asuda teistsugusele seisukohale ega too endaga kaasa süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
20. Ringkonnakohus peab taaskord maakohtu tähelepanu juhtima sellele, et maakohus on põhjendamatult viidanud kustunud karistustele. Nii on maakohus välja toonud, et S. Fjodorov on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab S. Fjodorov üht kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevalt kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo toimepanemise peamiseks põhjuseks on majandusliku kasu saamine. Soodusteguriks on kuulumine kuritegelikku ühendusse. Ringkonnakohus kontrollis S. Fjodorovi karistusandmeid karistusregistrist, millise väljavõtte on teinud ka maakohus ise, ning sellest nähtuvalt on süüdimõistetul 1 kehtiv kriminaalkaristus ning 1 kehtiv väärteokaristus, mille karistus on täidetud 31.03.
21. Kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 tehtud määruse p-s 29 märkis Riigikohus, et olukorras, kus osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole kohtud õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema. Seega nähtub Riigikohtu praktikast selgelt, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab KarS § 76 lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust. KarS § 76 lg 4 alusel tehtud 3 otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus KarRS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuetega. Tulenevalt eelnevast ei pea ringkonnakohus õigeks, et maakohtu määruses viidatakse ka n-ö kustunud karistustele ning tekitatakse lugejas arvamust, et need on eraldisesivalt arvesse võetud asjaolud. Seega leiab ringkonnakohus, et viited kustunud karistusele maakohtu määruses tuleb jätta välja, sh viited asjaolule, et süüdimõistetu kannab teist vangistust ning varasem vangistus ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud. Kaitsja leiab, et maakohus on arusaamatult tuginenud väitele, et S. Fjodorov kuulub kuritegelikku ühendusse. On õige, et isikut ei ole süüdi mõistetud juriidiliselt KarS § 255 järgi, s.o on kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Küll nähtub juba süüdimõistvast kohtuotsusest, et S. Fjodorov ei ole tegutsenud üksi, vaid on kuriteo toime pannud isikute grupis, kes kõik omasid varasemat kriminaalset tausta. Seega isik on tegutsenud kuritegelikus grupis, küll ei ole teda süüdi mõistetud KarS § 255 järgi.
22. Muus osas leiab ringkonnakohus, et määruskaebuses toodud etteheited maakohtule jäävad edutuks. Samuti puuduvad määruskaebuses muud asjaolud, mis seaksid kahtluse alla maakohtu otsustuse jätta S. Fjodorov tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kaitsja heidab ette, et maakohus ei ole arvestanud süüdimõistetu esitatud lisadega. Maakohus on arvestanud, et isikul on garanteeritud töökoht, milline garantiikiri on lisana esitatud. Samuti ei ole maakohus tõstatanud küsimust sellest, kas lähedaste sissetulekud on legaalsed või mitte, kuna lähedaste toetust ei ole maakohus kahtluse alla seadnud. Küll juhib ringkonnakohus tähelepanu, et KrMS § 10 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel. Sama sätte lõike 3 kohaselt kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Ometi on suures osas esitatud dokumendid ja dokumentide väljavõtted venekeelsed. Maakohus on põhjalikult käsitlenud süüdimõistetu isikut, toimepandud tegu ning käitumist vangistuses, mis annab aluse järelduseks, et uute kuritegude risk ei ole viidud miinimumini ning karistuse eesmärgid ei ole saavutatud. Riigikohtu praktika kohaselt asjas nr 1-09-14104 punktis 21 märgitu kohaselt on kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Juba see eeldus on S. Fjodorovi puhul puudulik. On märkimisväärne, et S. Fjodorovi on vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Tal on hetkeseisuga 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ei ole küll vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisest keeldumise aluseks ning seda ei ole sätestatud ka karistusseadustikus. Küll tuleb arvestada, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Isikule määratud distsiplinaarkaristused just näitavad seda, kuidas süüdimõistetu on ennast vangistuse jooksul üleval pidanud. Distsiplinaarkaristused näitavad, et süüdimõistetu ka range järelevalve tingimustes ei oska oma käitumist viia kooskõlla kehtiva korraga. Arvestades, et vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses, millega tuleb arvestada, on seda kõrgem oht, et vabaduses süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole hinnanud elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. Ringkonnakohtu hinnangul kaitsja lihtsalt ei nõustu maakohtu järeldustega. Ringkonnakohtu hinnangul, kui jätta välja eelnevas punktis lubamatu arvestamine, on maakohus põhjalikult analüüsinud kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid. Oluline on see, et neid asjaolusid tuleb analüüsida kogumis, mida maakohus on teinud. Samale seisukohale 4 ei saa asuda kaitsja argumentide osas määruskaebuses. Ringkonnakohtu hinnangul sisuliselt puuduvad süüdimõistetu vabanemistingimustes erinevused võrreldes vangistuseelse ajaga. Süüdimõistetu asub elama samale aadressile, kus ta elas enne vangistust ning milline elukoht on olnud seotud ka kuriteo toimepanemisega, kuigi seal elab ka väike laps. Arvestades süüdimõistetu oskamatust rahaliselt toime tulla ja asjaolu, et isik ka varasemalt töötas, kuid soovis elada paremat elu ning pani kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, on märkimisväärne risk uueks kuriteos. Ka ei ole võimalik järeldada, et isikul puudus lähedaste teotus. Ehk kuna need asjaolud ei hoidnud varasemalt ära uusi kuritegusid, ei ole võimalik ringkonnakohtu hinnangul käesolevalt asuda seisukohale, et need maandaksid uue kuriteo riski. Lisaks on süüdimõistetu seisukohad heitlikud, väites kord, et kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle, kuid samas nähtub vangla iseloomustusest, et kirjavahetuslehtede järgi on isik suhelnud vangistuses viibivate isikutega ning ka kuriteokaaslastega. Ringkonnakohtu hinnangul kriminaalhooldus ja seda ka koos täiendavate kohustustega oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. S. Fjodorov on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et vaatamata sellele, et sõnas on ta valmis muutuma, oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust. Pannes toime distsiplinaarrikkumisi range järelevalve tingimustes, on raske uskuda, et oma olemuselt leebemates tingimustes kriminaalhooldusel olles on süüdimõistetu võimeline nõudeid täitma. Kuna kohtul puudub usk sellesse, et S. Fjodorov suudaks läbida ainuüksi kontrollnõudeid, sest tal on probleeme allumisega, siis ei oleks määrava tähtsusega ka elektroonilise valve kohaldamine. Ringkonnakohtule ei nähtu, et maakohus oleks arvestanud vangla kinnipeetava iseloomustuses välja toodud riskiprotsente. Küll tuleb nõustuda, et prokuröri põhjendamata seisukoht arvestamisele ei kuulu. Subjektiivne hinnang, kas isik vabastada või mitte, arvestamisele ei kuulu. Isikul on edasise vangistuse käigus võimalik näidata, et ta ka reaalselt on võimeline oma käitumist muutma ning käituma juba vangistuses õiguskuulekalt. Sisuliselt on süüdimõistetul ka individuaalne täitmiskava veel läbimise järgus ning täitmiskava läbimisega on võimalik näidata, et isik suudab oma käitumist muuta. Täitmiskava eesmärgid ei ole täidetud. Isik keeldub pidevalt tööle asumast ning vestlused, eesmärgiga analüüsida kuritegelikku käitumist ja selle põhjustajaid ning tagajärgi, ei anna samuti alust edulootuseks, et süüdimõistetu vabaduses uusi kuritegusid toime ei pane. Tagasiside kohaselt on süüdimõistetu hinnang toimunule adekvaatne, tulevikuperspektiiv ebamäärane, analüüsib ja töötab kaasa. Vestlused jätkuvad. Määruskaebus jääb edutuks.
23. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
24. juuni 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid sellest tuleb jätta välja põhistused seoses kustunud karistusega. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 5