KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- juuli 2021 Kohtuasja number 1-18-10464 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Kersti Kerstna-Vaks ja Tiina Pappel Kohtuasi Ilmar Lusenbergi (isikukood 36409225213) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- juuni 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Ilmar Lusenbergi kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Elle Karm Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- juuni 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- oktoobri 2019 otsusega tunnistati Ilmar Lusenberg süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1, § 1573, § 266 lg 2 p 1 ja § 3312 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Võlaõigusseaduse § 1055 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 310¹ alusel kohaldati I. Lusenbergile lähenemiskeeldu kannatanute C.L. i ja K.L. i suhtes tähtajaga 3 aastat. Vangistuse kandmisele asus I. Lusenberg
- novembril 2020 ning tema karistusaeg lõppeb
- veebruaril
- Viru Vangla esitas
- aprillil 2021 Viru Maakohtule materjalid I. Lusenbergi tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur I. Lusenbergi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- juuni 2021 määrusega I. Lusenbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused I. Lusenbergi vabastamiseks on täidetud.
- On positiivne, et I. Lusenbergil puuduvad distsiplinaarkaristused. Üksnes selle põhjal ei saa aga asuda seisukohale, et ta on vangistuse jooksul pöördumatult muutunud ning motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt käituma. Seda peaksid kinnitama ka muud isiku käitumist vangistuses positiivselt iseloomustavad asjaolud. Paraku jääb vangla iseloomustusest vastupidine mulje.
- Individuaalses täitmiskavas on I. Lusenbergile ette nähtud töötamine, sotsiaalprogrammi „Pereja paarisuhte vägivalla vähendamine“ läbimine, vestlus ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja kriminaalhoolduse vajalikkusest ning vabanemiseelne nõustamine. Iseloomustusest ei nähtu, et I. Lusenberg oleks ühtegi eelnimetatud tegevust läbinud või neis tegevustes osalenud. Ka töötamise osas on välja toodud, et töötamisse suhtub kinnipeetav lugupidamisega, kuid on vanglas töö osas valiv.
- Sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ ei ole I. Lusenberg iseloomustuse kohaselt läbinud, sest programmis osalemise eeldused ei ole täidetud ning teda ei saa gruppi arvata. I. Lusenberg ei ole enda sõnul vägivaldne olnud ega osanud ka välja tuua ühtegi olukorda, mida saaks programmis analüüsida. Ta saab aru erinevate sotsiaalprogrammide vajalikkusest, kuid leiab, et temal neid vaja ei ole, sest tal puuduvad probleemid perekonnaga ja ta oskab konfliktsituatsioone rahumeelselt lahendada. Kohtuistungil tõi ka kaitsja välja, et I. Lusenberg soovis osaleda talle sobivamas programmis: kõnesolev programm on mõeldud perevägivalla eest karistatutele, kuid I. Lusenbergile on ette heidetud eelkõige ahistavat jälitamist.
- Sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ lühikirjeldusest nähtub, et see koosneb kolmest osast: turvalisus, vägivallaga tekitatud kahju uurimine ja oma tegevusele eesmärkide seadmine turvalisuse kasvatamiseks. Programmi sihtgrupiks on lähisuhtevägivalla eest karistatud isikud ning kohtumistel käsitletavad teemad on turvalisus, vastutus enda ja lähedaste turvalisuse eest, vägivalla mõju paarisuhtele, inimliku ja hea suhte komponendid, vägivaldsust valla päästvad ja mõjutavad tegurid (vt: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/pere-japaarisuhtevagivalla-programm). I. Lusenberg tunnistati süüdi oma endise abikaasa ja poja ahistavas jälitamises, nende elumajja tahtevastases ebaseaduslikus tungimises, endise abikaasa ähvardamises ning tema suhtes kohaldatud ajutise lähenemiskeelu rikkumises. Kuigi I. Lusenbergi ei tunnistatud süüdi lähisuhtes füüsilise vägivalla kasutamises, on tema poolt toime pandud teod siiski käsitletavad lähisuhtevägivallana. Vägivald võib olla ka vaimne ning I. Lusenberg on muu hulgas ähvardanud oma endist abikaasat tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. Seega ei saa nõustuda I. Lusenbergi seisukohaga, et tal puuduvad probleemid perekonnaga ning ta oskab konfliktsituatsioone rahumeelselt hinnata. Toimepandud kuritegude asjaolud viitavad üheselt ja selgelt vastupidisele. Samuti ei saa nõustuda sellega, et programmis käsitletavad teemad ei haaku kuidagi I. Lusenbergi kuritegudega ning et seetõttu ei ole programm talle sobiv.
- I. Lusenbergi kaitsja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt on I. Lusenberg juba
- aastal käitumiskontrolli raames läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Kuna praegu kannab I. Lusenberg aga vangistust pärast selle programmi läbimist toime pandud kuritegude eest, tuleb järeldada, et programmi läbimine ei aidanud tal oma emotsioone kontrollida ning ta ei õppinud selle tulemusena oma ärritust valitsema. 2
(6)- Viru Vangla viitas I. Lusenbergi kahele kriminaalkaristusele. Ilmselt lähtus vangla sellest, et viimase kohtuotsuse tegemise ja karistuse kandmisele asumise ajal oli kehtiv ka I. Lusenbergi eelmine kriminaalkaristus. See karistus mõisteti I. Lusenbergile oma endise abikaasa elukohta sissetungimise ja tema suhtes kohaldatud lähenemiskeelu rikkumise ning endise abikaasa ja poja korduva kehalise väärkohtlemise eest. Kuigi kohus möönab, et karistusregistri andmetel on kehtiv vaid I. Lusenbergi viimane kriminaalkaristus, ei saa kohtu hinnangul mööda vaadata sellest, et olles varem
- juunil 2016 sarnaste tegude eest süüdi tunnistatud,
- aasta lõpuks oma karistuse ära kandnud ja uute kuritegude riski vähendava sotsiaalprogrammi läbinud, ei teinud I. Lusenberg eelnevast siiski mingeid järeldusi. Ta jätkas oma endise abikaasa ja poja eraellu sekkumist viisil, mis oluliselt häiris kannatanuid igapäevaelus, alandas neid ning tekitas hirmu. Eeltoodu ei tekita kohtus usaldust, et praeguseks kantud lühiajaline vangistus oleks I. Lusenbergist tuleneva edaspidise ohu likvideerinud.
- Kohtuistungil kinnitas I. Lusenberg, et ta tunnistab oma süüd ja mõistab, et ta käitus valesti. Samas on I. Lusenberg iseloomustusest nähtuvalt jätnud temaga pikema perioodi jooksul kokku puutunud vanglaametnikele vastupidise mulje. Iseloomustuse kohaselt ei tunnista I. Lusenberg oma süüd toimepandud kuritegudes ja õigustab ennast. Kuna ta ei leia, et oleks teinud midagi valesti, ei näe ta ka vajadust muutumiseks. See seab kohtu hinnangul kahtluse alla, kas I. Lusenberg oli kohtuistungil väljendatu osas siiras või püüdis pelgalt tõestada, et vangistus on täitnud oma eesmärgi.
- Kohus nõustub kaitsjaga, et I. Lusenbergi vabanemisjärgsed elutingimused on positiivsed: tal on olemas kindel elukoht, toetav elukaaslane ning töökoht. I. Lusenbergil ei ole olnud materiaalseid probleeme ega probleeme alkoholi või narkootikumide tarvitamisega. Kõik see on ennetähtaegset vabastamist toetav, kuid tähelepanuta ei saa jätta, et elu- ja töökoht olid I. Lusenbergil ka kuritegude toimepanemise ajal. Samuti ei olnud kuriteod seotud alkoholi tarvitamisega. Kuna kõik need positiivsed asjaolud ei hoidnud varasemalt ära I. Lusenbergi kuritegusid, ei saa tõsikindlalt väita, et need asjaolud välistaksid uute analoogsete kuritegude toimepanemise ka tulevikus. Eeltoodut arvesse võttes ja kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis hinnates leidis kohus, et I. Lusenbergi vabastamine oleks praegu ennatlik. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Lusenbergi kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja I. Lusenbergi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valvega. Määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
- Kohus põhjendas I. Lusenebrgi vabastamata jätmist sellega, et I. Lusenberg ei osalenud sotsiaalprogrammis „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“. Kohtuistungil selgitas I. Lusenberg, et ta ei osalenud programmis seetõttu, et tema ei ole oma abikaasat löönud ja seetõttu leiti, et ta ei pea selles osalema. Vanglaametnikega suheldes jäi I. Lusenebrgile ekslikult mulje, et talle võimaldatakse osalemist teises, talle sobivamas programmis. Sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ on võimalik läbida ka katseajal ja I. Lusenberg on nõus programmi ennetähtaegsel vabastamisel läbima.
- Kohus tugines lubamatult I. Lusenbergi arhiveeritud karistusele, põhjendades sellega kahtlust, kas praeguseks kantud lühiajaline vangistus on I. Lusenbergist tuleneva edaspidise ohu likvideerinud. Samuti seadis kohus vangla iseloomustusele tuginedes kahtluse alla, kas I. Lusenberg oli kohtuistungil süüd tunnistades siiras. Vangla iseloomustusest nähtub, et I. Lusenberg õigustas rikkumist sooviga kohtuda oma pojaga. Samuti nähtub sealt, et I. Lusenberg saab aru seaduste vajalikkusest ning on nõus oma karistuse ära kandma, kuid ei saa aru, miks ta peab olema vangistuses. Seega ei saa nõustuda, et I. Lusenberg pole vangistuses oma süüd üldse 3
(6)tunnistanud: ta vaid õigustas oma rikkumisi sooviga näha oma poega. Ka ennetähtaegse vabastamise kohtuistungil väljendas I. Lusenberg, et tunnistab oma süüd ja saab aru oma tegude lubamatusest.
- Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. I. Lusenbergi ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Vanglas on ta pidevalt töötanud ja on läbinud sotsiaalprogrammi. I. Lusenbergi ütlustest ja tema vangistusaegsest käitumisest nähtub, et ta soovib jätkata oma elu seaduskuulekalt. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav perekond, kes oleks abiks tema taasintegreerumisel ühiskonda. I. Lusenberg teab, et juhul kui kohus ta vabastab, pööratakse kandmata karistusosa uute kuritegude toimepanemisel või kontrollnõuete rikkumisel täitmisele ning ta peab jätkama vangistuse kandmist. Ta on valmis läbima sotsiaalprogrammi, mis jäi vanglas läbimata. Samuti on ta valmis järgima lähenemiskeeldu. Kuna puudub alus arvata, et I. Lusenberg paneks toime uued kuriteod ning kantud karistus on täitnud oma eesmärgi, on I. Lusenbergi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks I. Lusenbergi edasisel mõjutamisel rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Ringkonnakohtu seisukoht
- I. Lusenbergi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus I. Lusenbergi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel teinud ühtegi sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, maakohtu määrusest võib aru saada, et maakohus tugines muu hulgas I. Lusenbergi varasema arhiveeritud karistusega seonduvatele asjaoludele. See ei ole tulenevalt karistusregistri seaduse §-st 5 aga lubatav ning seetõttu tuleb vastavad põhjendused jätta kõrvale. Kuna ülejäänud osas on maakohtu arutluskäik aga asjakohane ja piisavalt põhjendatud, ei saa järeldada, et tegelikult tulnuks I. Lusenberg siiski ennetähtaegselt vabastada.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid.
- Tegemist on I. Lusenbergi esmase vangistusega ning esmase vangistuse puhul võib üldjuhul tõesti eeldada mõnevõrra tõhusamat õiguskuulekusele suunavat mõju kui korduva vangistuse puhul. Siiski nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et I. Lusenbergi ennetähtaegne vabastamine oleks praegu ennatlik.
- Kuigi määruskaebuses viidatakse, et I. Lusenberg on vanglas pidevalt töötanud ja läbinud sotsiaalprogrammi, ringkonnakohus seda vangla iseloomustusest ega maakohtu istungi protokollist ei tuvastanud. Seega jääb arusaamatuks, kust kaitsja sellised andmed võtab. Samas tuleb nõustuda, et I. Lusenbergi puhul on positiivne vanglas distsiplinaarkaristuste puudumine, vabaduses kindla elu- ja töökoha ning elukaaslase toetuse olemasolu. Positiivne on seegi, et 4
(6)I. Lusenbergil ei ole teadaolevaid probleeme majandusliku toimetulekuga ega alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Samas on maakohus põhjendatult viidanud sellele, et samasugused tingimused olid I. Lusenbergil ka vangistuse aluseks olevate kuritegude toimepanemise ajal, kuid kuritegude toimepanemist need siiski ära ei hoidnud. Seetõttu ei oma need tegurid kuigivõrd suurt tähtsust.
- Peamine uute kuritegude risk on sedastatav I. Lusenbergi praeguse vangistuse tinginud kuritegude põhjal. I. Lusenberg kannab vangistust oma endise abikaasa ja poja suhtes toime pandud kuritegude eest: nende elukohta omavolilise sissetungimise, nende ahistava jälitamise, nende suhtes kohaldatud ajutise lähenemiskeelu rikkumise ning C.L. i ähvardamise eest. I. Lusenberg näitas neid tegusid toime pannes üles suurt kriminaalset aktiivsust: ta tegutses küllaltki pika aja jooksul ja väga erinevatel viisidel ega lasknud end takistada korduvatest riigi poolt astutud sammudest (nt lähenemiskeelu seadmine). I. Lusenbergi kuriteoohvrid ei ole kuhugi kadunud. Ka on I. Lusenbergi tegude ja tema hilisemate selgituste põhjal alust eeldada, et I. Lusenberg on äärmiselt jäiga ellusuhtumisega inimene, kelle hinnangul on temal (sama hästi kui) alati õigus ja valesti teevad teised. Neid asjaolusid silmas pidades näib kõigiti tõenäoline, et I. Luseberg jätkab vabadusse pääsedes C.L. i ja K.L. i erinevatel kuritegelikel viisidel n-ö kiusamist.
- Et maandada uute kuritegude riski, nähti I. Lusenbergile vanglas koostatud individuaalses täitmiskavas ette sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ läbimine. Sinna programmi I. Lusenbergi ei võetud, kuna ta eitas vägivalla tarvitamist ega osanud välja tuua ühtegi olukorda, mida saaks programmis analüüsida. Seega on tal oluline kuritegeliku käitumise riskitegureid maandav tegevus läbimata. Tõsi, I. Lusenberg ja tema kaitsja viitavad sellele, et tegemist võib olla pelgalt arusaamatusega: I. Lusenberg eeldas, et talle pakutakse tema arvamuse järgi sobivamat programmi. See ei muuda aga olukorda, kuna vägivalla eitamine viitab siiski sellele, et I. Lusenberg ei pruugi oma probleemkäitumist adekvaatselt hinnata ning seetõttu suureneb ka tõenäosus vägivaldse käitumise kordumiseks. Et I. Lusenberg on varasemalt käitunud vägivaldselt, nähtub tema suhtes tehtud kohtuotsusest: teda karistati ähvardamise eest ja see on vägivald. Juba seetõttu ei saa kõnesolevat sotsiaalprogrammi pidada oma sisult I. Lusenbergile sobimatuks. Kuna programmi võtmist takistas I. Lusenbergi enda suhtumine, ei saa programmi mitteläbimist kuidagi mõjuvalt põhjendatuks pidada. Programmi mitteläbimine räägib aga I. Lusenbergi ennetähtaegse vabastamise kahjuks.
- Tõsi, eelmises punktis märgitud sotsiaalprogrammi saaks I. Lusenberg läbida ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Siiski on kõigiti mõeldav, et juba enne programmi läbimist võib ta vabaduses panna toime uued kuriteod. Seetõttu ei ole põhjendatud teda programmi läbimise eeldusega ennetähtaegselt vabastada. Arvestamata ei saa jätta ka seda, et tegelikult läbis I. Lusenberg ühe sotsiaalprogrammi juba enne tema vangistuse aluseks olevaid kuritegusid. Ta läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, mis pidanuks aitama tal oma ärritust ja tundeid valitseda ning seega maandama ka ohtu selliste kuritegude toimepanemiseks, milles ta hiljem süüdi tunnistati. Kuna selle programmi läbimine ei avaldanud talle vajalikku mõju, on ringkonnakohtu hinnangul võrdlemisi tõenäoline, et ta võib juba enne uue programmi läbimist jätkata varasemat kuritegelikku käitumist.
- Ringkonnakohus jagab ka maakohtu kahtlust, kas I. Lusenberg on oma süü tunnistamisel ja varasema käitumise kahetsemisel ikka siiras või püüab ta pelgalt tõestada, et vangistus on täitnud oma eesmärgi. Seda esiteks seetõttu, et I. Lusenberg on oma süüd kui mitte täielikult eitanud, siis vähemasti oluliselt vähendanud. Teiseks nähtub vangla iseloomustusest, et I. Lusenberg põhjendab oma kuritegelikku käitumist pojaga suhtlemise sooviga. Sellisest põhjendusest võiks inimlikult aru saada juhul, kui I. Lusenbergi suhtlus pojaga oleks olemuslikult olnud positiivne. Kohtuotsusest nähtub aga vastupidine: kuritegude toimepanemisel ta halvustas, solvas ja sõimas poega. Seega näib eeltoodud põhjendus vaid eneseõigustusena, mis seab kahtluse alla ka süü tunnistamise ja 5
(6)kahetsuse siiruse. Kahtlusi süvendab veelgi vangla iseloomustusest nähtuv, et I. Lusenberg ei saa aru muutumise vajadusest ja sellest, miks peab ta vanglas olema.
- Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et I. Lusenbergi ennetähtaegne vabastamine oleks praegu ennatlik. Ennetähtaegselt saab süüdimõistetu vabastada vaid siis, kui on piisav veendumus, et süüdimõistetu kuritegeliku käitumise riskitegurid on piisavalt maandatud ning väheseid jäänud riske saab maanda ka käitumiskontrolliga. I. Lusenbergi puhul ringkonnakohtul sellist veendumust ei ole. Pelgalt tema lubadused jätkata vabaduses elu seaduskuulekalt, läbida sotsiaalprogramm ja järgida lähenemiskeeldu, piisavad ei ole.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- juuni 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)