1-21-4931 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus 29. juuli 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number Kohtunik Vaidlustatud lahend 1-21-4931 (21230100395) Ju

§ 201, § 203 ja § 308 tunnustel.

Kuriteokaebuse kohaselt arestis Harju Maakohus

1. jaanuari 2020 määrusega tsiviilasjas nr XXX-XXXX X OÜ kasuks C OÜ vara.
2. mail 2020 arestis kohtutäitur eelnimetatud määruses märgitud esemed ja jättis need C OÜ valdusesse hoiule. X OÜ-le on saanud teatavaks, et C OÜ on arestitud vara X OÜ loata kasutanud, käsutanud ja muuhulgas on vara asukoht teadmata. Vara hoidja on käsutanud arestitud SC3 järkamispinki. X OÜ ei tuvastanud
3. märtsil 2021 C OÜ vara asukohas teostatud ülevaatuse käigus ühegi arestitud vallasasja olemasolu. Selliselt on toime pandud

§ 308

järgi kvalifitseeritav kuritegu.

§ 201ja § 203 järgi kvalifitseeritavad kuriteod seisnevad järgnevas.

X OÜ ja C OÜ sõlmisid töövõtulepingu, millega X OÜ kohustus andma üle tema omandis oleva saematerjali C OÜ-le ümbertöötlemiseks.

1. jaanuari 2020 laovarude inventuuri akti kohaselt on C OÜ valduses W tehases X OÜ kaupa summas 302 637,97 eurot.
2. märtsil 2021 kontrolliti nimetatud saematerjali olemasolu ja seisukorda. Selgus, et kaupa on kadunud summas 165 867 eurot (ca 800 m3; 254 pakki). Olemasoleva ladustatud kauba väärtus on ilmastikukahjustuste tõttu langenud rohkem kui 4000 eurot. Nii on X OÜ-le kahtlus, et C OÜ on pööranud enda kasuks X OÜ sae- ja höövelmaterjali ligikaudu 800 m3 (254 pakki) koguväärtusega ligikaudu 165 867 eurot ning kahjustanud X OÜ sae- ja höövelmaterjali ligikaudu 700 m3 väärtusega ligikaudu 136 000 eurot.
3. Põhja prefektuur jättis
4. aprilli 2021 teatisega kriminaalmenetluse alustamata kuriteotunnuste puudumise tõttu ehk KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Oma otsustust põhistas uurimisasutus kokkuvõtlikult järgmiselt.
5. mai 2020 vara arestimise aktist ei nähtu, kus C OÜ arestitud vara hoidma peab, millised on kokkulepped täituri ja C OÜ vahel seoses arestitud vara kasutamise ja käsutamisega. Kuriteokaebuse kohaselt on C OÜ viinud ära järkamispingi SC
6. Hoiule andmise akti kohaselt saab hoidja käest informatsiooni ja asja tagastamist nõuda kohtutäitur. Kuriteokaebusest ja selle lisadest ei nähtu, et X OÜ oleks pöördunud täituri poole, selgitamaks vara kasutamise ja käsutmisega seonduvat. Samuti ei nähtu, et X OÜ oleks pöördunud C OÜ poole, selgitamaks varaga seonduvat.
7. märtsi 2021 C OÜ vara asukohas teostatud ülevaatusega seoses ei nähtu sama kuupäevaga lao inventuuri aktist, et X OÜ esindajat oleks lubatud kõikidesse C OÜ tööstushoonete kinnistesse ruumidesse. Seega ei ole X OÜ-le teada, mis vara ruumides hoiti ja kas seal võis olla ka järkamispink SC
8. Nii ei ole kriminaalmenetluse alustamine

§ 308tunnustel põhjendatud.

1. jaanuari 2020 kohtumäärusest nähtus, et töödeldud ja töötlemata saematerjal anti määrusega kohtumenetluse ajaks X OÜ otsesesse valdusesse. Mis põhjusel X OÜ otsest valdust kehtestanud ei ole, miks seisis materjal aasta otsa C OÜ territooriumil, kuidas oli tagatud X OÜ poolt materjali säilimine – neid asjaolusid kuriteokaebuses kirjeldatud ei ole. Kui valdaja on ise olnud materjali hoidmisel hooletu, siis ei ole võimalik vastavat etteheidet teha C OÜ-le. Kuna inventuuri ei olnud võimalik korrektselt läbi viia, suletud ruumidele puudus juurdepääs, ei ole teada, kes vastutas materjali hoiustamise, säilimise eest, siis selliselt ei ole võimalik leida, et materjal võib olla omastatud või rikutud C OÜ poolt. Kuriteo tehiolude puudumine ei välista kahju hüvitamist tsiviilkorras.
2. X OÜ esindaja Ringkonnaprokuratuuris. vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Põhja
3. Põhja Ringkonnaprokuratuuri
4. mai 2021 määrusega jäeti kaebus rahuldamata ja kriminaalmenetlus alustamata. Oma otsustus põhistas prokuratuur järgmiselt.

§ 308

sätestab kriminaalvastutuse üleskirjutatud vara kasutamise või käsutamise eest isiku poolt, kelle vastutavale hoiule vara oli antud. Vara arestimisega kaasnes käsutuskeeld nähtuvalt

1. mai 2020 arestimise aktist. Kuriteokaebusele lisatud fotod ei tõenda käsutuskeelu rikkumist C OÜ poolt. Fotodest ei ole võimalik järeldada, kas tegu on arestitud SC3 järkamispingiga. Isegi, kui tegu on järkamispingiga, ei saa väita, et seda oleks käsutatud, vaid võimalik, et lihtsalt kasutatud. Arestitud vara kasutamise osas ei saa C OÜ-le etteheiteid teha. Võib eeldada, et kui kohtutäitur oleks soovinud C OÜ-le keelata arestitud seadmete kasutamise, ei oleks seadmeid C OÜ vastutavale hoiule antud.
2. märtsi 2021 inventuuri aktist nähtuvalt ei lubatud X OÜ esindajat kõigisse C OÜ kinnistesse ruumidesse. Nii ei ole X OÜ-le teada, mis vara ruumides hoiti ja kas seal võis olla arestitud järkamispink. Kokkuvõttes ei nähtu materjalidest, et C OÜ oleks üleskirjutatud vara käsutanud. Kuivõrd C OÜ-l ei ole olnud keelatud arestitud vara kasutada, siis on välistatud tema vastutusele võtmine vara kasutamise eest.
3. märtsi 2021 inventuuri viisid läbi X OÜ esindajad ja allkirjastasid selle enda poolt. C OÜ esindaja inventuuri teostamisel ei osalenud. X OÜ esindajatele võimaldas juurdepääsu C OÜ territooriumile YY, kellele C OÜ oli andnud samal päeval volituse. Volituse kohaselt anti sellega ligipääs C OÜ ruumidele, kus asub
4. jaanuari 2020 laoinventuuri aktis märgitud töödeldud ja töötlemata saematerjal, selle säilimise ja kontrollimise eesmärgil. Võib eeldada seega, et YY oli teadlik, kus asub
5. jaanuari 2020 laoinventuuri aktis märgitud saematerjal, X OÜ esindajatele võimaldati
6. märtsil 2021 ligipääs sellele materjalile. Inventuuri aktist nähtuvalt ei olnud kogu X OÜ-le kuuluvat kaupa võimalik nõuetekohaselt vaadelda. X OÜ esindajad tuvastasid kokku 200 pakki materjali. Lisaks suutsid esindajad tuvastada veel 137 erineva suurusega pakki, millele ei olnud võimalik anda sisu ega väärtust. Kuna
7. jaanuari 2020 inventuuri akti kohaselt oli C OÜ valduses 591 pakki X OÜ materjali, siis on X OÜ hinnangul kadunud 254 pakki, mis võib olla omastatud C OÜ poolt. Prokuratuuri hinnangul ei viidud inventuuri läbi piisava põhjalikkusega, väitmaks, et 254 pakki ei asunud C OÜ territooriumil. X OÜ on tunnistanud aktis, et korrektse inventuuri tegemine on võimatu. Kuna X OÜ-le ei ole teada, mis koguses materjali C OÜ valduses on, siis ei ole võimalik väita, et 254 pakki võivad olla omastatud. Isegi, kui C OÜ võõrandas osa X OÜ-le kuuluvat materjali, siis ei ole

§ 201koosseis täidetud.

Tsiviilasja nr X-XX-XXXX kohaselt esitas X OÜ

1. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule hagi C OÜ vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja võlgnevuse, viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas C OÜ
2. detsembril 2019 X OÜ-le töövõtulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, pandi seadmise teate ja leppetrahvi nõude. Teate kohaselt ütles C OÜ lepingu üles, kuna X OÜ ei täitnud lepingus sätestatud tasu maksmise kohustust. C OÜ teatas, et vastavalt VÕS § 654 lg-le 1 ja § AÕS § 279 lg-le 1 ei väljastata X OÜ-le materjali seni, kuni viimane tasub võlgnevuse. Kogu materjal on nõude tagamiseks panditud. C OÜ teatas, et kui X OÜ ei tasu võlga hiljemalt
3. veebruariks 2020, siis vastavalt AÕS § 292 lg-le 2, tekib C OÜ-l panditud asja müügi õigus.
4. aprillis 2020 esitas C OÜ Harju Maakohtule vastuse hagile ja vastuhagi. Kohus ei ole tsiviilasjas otsust langetanud. Tsiviilasja materjalide kohaselt sai C OÜ materjali oma valdusesse pandiõiguse alusel ja pandipidajal tekkis panditud asja müügi õigus. Isegi, kui C OÜ võõrandas osa materjali, siis ei tegutsenud ta ebaseaduslikult

§ 201

mõttes.

§ 203

osas on teadmata, missugused olid pooltevahelised kokkulepped materjali hoiustamise osas. Tsiviilasja materjali kohaselt algas vaidlus poolte vahel juba 2019 detsembris. Nii on X OÜ materjal seisnud C OÜ territooriumil juba ligi poolteist aastat. Selle perioodi jooksul võib paratamatult tekkida materjalile kahjustusi. Ebaselge on, milles kahjustumine väljendub. Piirdutud on vaid lausega, et materjal koguväärtuses 136 000 eurot on saanud ilmastikust tingitud kahjustusi. Kuriteokaebuses on kasutatud ebakonkreetseid määratlusi, mistõttu on selgusetu, kuidas on tuvastatud kahjustada saanud materjali kogus ja väärtus. Inventuuri akti kohaselt oli C OÜ territooriumil 700 m3 materjali. Arvestades kuriteokaebuse väiteid, järeldub, et X OÜ hinnangul oli kogu X OÜ territooriumil olev materjal kahjustatud. Samas on väidetud, et kahjustada on saanud vaid osa ladustatud materjalist. Pole usutav, et kogu C OÜ valduses olev materjal on kahjustatud. Kahjustada saanud matejali hulka ei ole võimalik tuvastada ka kuriteokaebusele lisatud fotodelt. Jääb selgusetuks, kuidas on arvutatud kahjustada saanud materjali väärtuseks ca 136 000 eurot. Tsiviilasja materjali kohaselt on kohus leidnud, et hagi tagamine ei ole põhjendatud ja arvestades kostja võimalikke nõudeid hageja vastu, oleks hagi täiendav tagamine ebaproportsionaalne. Samuti leidis Harju Maakohus

1. märtsi 2021 määruses, et hageja ei ole kohut veennud, et hagi tagamiseks on vajalik keelata kostjal saematerjaliga tehingute ja toimingute tegemine. Hageja märkis taotluses, et inventuuri käigus ei suudetud tuvastada 254 paki olemasolu. Kohtu hinnangul ei nähtu taotlusest, et kostja oleks osalenud inventuuri teostamisel. Kohtule ei olnud väited saematerjali hävimisest või realiseerimisest veenvad. Prokuratuuri hinnangul on taunitav osapoolte katse käivitada tsiviilasjaga sarnastel asjaoludel kriminaalmenetlust. Kuriteokaebus esitati loetud päevad pärast seda, kui kohus jättis järjekordse taotluse hagi tagamiseks rahuldamata.
2. X OÜ esindaja vaidlustas Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse Riigiprokuratuuris. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
3. Riigiprokuratuur jättis
4. juuni
5. a määrusega kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör nõustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates esitatud seisukohaga, et kuriteokaebuse pinnalt ei ole põhjust rääkida kuriteotunnuste esinemisest, mistõttu kriminaalmenetlust ei alustata. Oma otsustust põhistas riigiprokurör kokkuvõtlikult järgmiselt. Täitur koostas Harju Maakohtu
6. jaanuari 2020 määruse ja X OÜ
7. veebruari 2020 täitmisavalduse alusel vallasvara arestimise akti
8. mail
9. Sellega keelati vaid vara käsutmine, mitte kasutamine. Tsiviilasjas on C OÜ esitanud vastuhagi X OÜ suhtes summas 209 546,02 eurot. Tsiviilasja materjalist nähtuvalt ei ole hageja vara kostja valduses ebaseaduslikult, vaid see on aresitud töövõtulepingust tulenevate nõuete katteks vastavalt seadusele. Materjale ei tagastata enne, kui C OÜ nõuded on rahuldatud. X OÜ esindajatel on aga kahtlus, et arestitud vara ei pruugi olemas olla, kuna seda pole X OÜ esindajatele näidatud. Ka
10. märtsi 2021 laoinventuuri aktist nähtus, et X OÜ esindajad ei näinud kõiki arestitud esemeid. Samas on nad aktis möönnud, et neil ei olnud juurdepääsu kõikidesse C OÜ ruumidesse. Riigiprokuröri hinnangul viitavad asjaolud, et X OÜ soovib kriminaalmenetluslike vahenditega kontrollida, ega ei ole C OÜ võõrandanud arestitud vara. Vara omastamise tunnuseid ei esine samuti. Tsiviilasjas X-XX-XXXX toimub vaidlus, kes kellele ja kui palju võlgneb. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole C OÜ omastanud X OÜ puitmaterjali, vaid on selle oma nõude tagamiseks pandiks võtnud. C OÜ lepinguline esindaja on selgitanud, et saematerjal tagastatakse, kui X OÜ on rahuldanud töövõtulepingust tulenevad nõuded. Tsiviilvaidlus ei ole senini lõpuni jõudnud. Omastamisest ei saa rääkida, kuna kõnealune kuriteokoosseis eeldab valduses oleva vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramise ebaseaduslikkust. Lisaks, puitmaterjali pandina kinnipidava lepingupoole ehk C OÜ käitumises ei saa sedastada ka kuriteokoosseisus nõutava käitumise subjektiivset külge omastamistahtlusega.

§ 203

osas on teadmata, kas puitmaterjali kahjustamist saab C OÜle ette heita, seejuures, mis ulatuses. KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE

1. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse X OÜ esindaja advokaat Andrus Lillo, kes taotleb määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist. Oma taotlust põhistab kaebaja kokkuvõtlikult järgmiselt. Põhjendamatu on uurimisasutuse seisukoht, et kannatanu võib pöörduda kohtutäituri poole. Kannatanu pöördus täituri poole täitmisavaldusega. Täitur teatas, et täitemenetluse alustamise tingimused pole täidetud. Põhjendmatu on ka uurimisasutuse seisukoht, et kannatanu pole pöördunud C OÜ poole. Kannatanu on seda teinud, aga C OÜ on keeldunud vara näitamast. Üksnes see võimaldab eeldada, et vara pole alles.
2. märtsi 2021 inventuur kinnitab seda. On alusetu oletada, et esemed on C OÜ valduses. Kannatanule ei saa panna kohustust tõendada, et seadmeid pole alles. Esineb põhjendatud kahtlus, et seadmeid pole alles. Põhjendamatu on uurimisasutuse seisukoht, et kuriteokaebusele lisatud fotol ei ole kujutatud järkamispinki. Kannatanul pole võimalik paremaid pilte esitada, kui C OÜ varjatult käsutab vara. Põhjendamatu on seisukoht, et inventuuri teostamisel ei lubatud X OÜ esindajaid kõikidesse ruumidesse, mistõttu X OÜ ei tea, mida nendes ruumides hoiti. Kuigi X OÜ esindajaid ei lubatud kõikidesse ruumidesse, siis põhjendati mittelubamist sellega, et nendes ruumides pole ühtegi arestitud asja. Sellega C OÜ kinnitas, et tema valduses pole kõnealust järkamispinki ja ta on seda käsutanud. Uurimisasutus viitas, et saematerjal anti X OÜ valdusesse. Selles osas tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse. Kohtumenetluse ajaks ei antud saematerjali X OÜ otsesesse valdusesse. Tegu on kannatanu varaga sellegipoolest. Põhjendamatu on uurimisasutuse seisukoht, miks X OÜ oma vara üle valdust ei kehtestanud enam kui aasta jooksul. Omavoli on keelatud, nii ei tohtinud ka kannatanu vara omastada ega kahjustada. Väited, et inventuuri ei teostatud piisava põhjalikkusega, ei ole põhjendatud. See ei välista kuidagi seda, et kannatanu vara on omastatud ja kahjustatud. Ka ühe paki kadumine täidab kuriteokoosseisu. Inventuuriga on tuvastatud, et igal juhul ei olnud kogu
3. jaanuari 2020 inventuuriga tuvastatud materjali C OÜ valduses alles. Viited tsiviilasjale X-XX-XXXX ja C OÜ pandiõigusele ei ole põhjendatud. Kuigi C OÜ leiab, et tal on pandiõigus, siis kaebaja sellega ei nõustu. Uurimisasutus ei tuvastanud, et C OÜ-l on pandiõigus. C OÜ, isegi, kui tal on pandiõigus, kasutas seda pandiõiguse väliselt või seda ületavas osas, mistõttu on toime pandud omastamine. Pandiõiguse teostamine ei luba asja võõrandada. Lisaks pole kriminaalmenetluse alustamine välistatud, kui poolte vahel on tsiviilõiguslik vaidlus. Põhjendamatu on uurimisasutuse seisukoht, et pole teada, missugused oli kokkulepped materjali hoiustamise osas. Pooltevahelise töövõtulepingu p 6.4 kohaselt kohustus C OÜ ladustama materjalid enda laos ja suhtuma neisse heaperemehelikult. C OÜ on neid kohustusi rikkunud. See näitab, et

§ 203koosseis on täidetud.

Visuaalsel vaatlusel on selge, et materjal on saanud kahjustada suuremas ulatuses kui 4000 eurot. Täpse kahju ulatuse tuvastab kriminaalmenetlus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohtunik jätab esitatud kaebuse rahuldamata.
2. Ringkonnakohtule esitatud kaebus on sisult identne kaebusega, mille X OÜ esindaja esitas Riigiprokuratuurile
3. mail
4. Teisisõnu nähtub esitatud kaebusest, et kaebaja kordab varasemas kaebemenetluses esitatud väiteid. Seejuures, ringkonnakohtule esitatud kaebuses on esitatud vastuväiteid
5. aprilli 2021 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele. Riigiprokuratuuri
6. juuni 2021 määruses esitatud seisukohtadele kaebuses sisulisi vastuväiteid pole. Kuna Põhja Ringkonnaprokuratuuri
7. mai 2021 ja Riigiprokuratuuri
8. juuni 2021 kaebuste rahuldamata jätmise määrustes on ringkonnakohtu hinnangul sisuliselt kaebaja põhiväidetele, sh tõstatatud kuriteokahtlustele piisavalt vastatud, prokuratuuri argumendid on asjakohased, ringkonnakohtule esitatud kaebus ei sisalda uut, siis nõustudes vaidlustatud määruse seisukohtadega ja neid üle kordamata, tingivad need ringkonnakohtule esitatud kaebuse rahuldamata jätmise. Kokkuvõtlikult tõdeb ka ringkonnakohus, et mingeid objektiivseid andmeid sellest, et C OÜ võib olla võõrandanud arestitud vara, samuti omastanud X OÜ materjali või seda olulises väärtuses kahjustanud, ei ole. Olles tutvunud Kohtuinfosüsteemi (KiS) vahendusel tsiviilasja X-XX-XXXX materjaliga, on apellatsioonikohtule selge, et esitatud kaebuse väited kaebaja kuriteokahtluse aluseks olnud asjaoludest, mis on olnud keskselt vaidluse all viidatud tsiviilasjas, on olnud otsitud. Vaadates tsiviilasja viimaseid menetlusdokumente, on ringkonnakohtunikule seejuures mõistetav, miks kaebaja on esitanud ringkonnakohtule sisuliselt copy-paste meetodil tehtud kaebuse enda varasemast kaebusest. Nähtuvalt KiS-is olevast tsiviilasja nr X-XX-XXXX dokumentidest, on
9. juunil 2021 C OÜ esindaja esitanud omapoolse kompromissi tingimused. X OÜ esindaja on
10. juulil 2021 esitanud tsiviilasjas omapoolse vastuse, et X OÜ on kompromissiga põhimõtteliselt nõus, ainus küsimus, mida X OÜ esindaja näeb, et on vaja täpsemalt kokku leppida, on võimaliku kahjustunud saematerjali hüvitamise väärtus. Samas nähtub viimatistest dokumentidest, et C OÜ on jätkuvalt kinnitanud, et kõik kaubad, materjalid, mille saatus on olnud süüdistuskohustusmenetluses vaidlusesemeks, on endiselt alles. Kaebaja on kaebuses märkinud, et ka ühe paki materjali kadumine täidab

§ 201lg 1 järgi kuriteokoosseisu.

Ringkonnakohus märgib, et nii see automaatselt ei ole. Kriminaliseerimispiir varavastaste kuritegude puhul on 200 eurot, mis tähendab, et vara peab olema omastatud sellest suuremas summas. Nähtuvalt tsiviilasja materjalist, tuleb pooltel selgitada, kas ja mis ulatuses kõnealuse materjali väärtuse vähenemist tuleb C OÜ-l hüvitada. Kriminaalmenetluse alustamine selleks, et tuvastada, kas arestitud seadmed ja kõne all olnud materjal on ikkagi C OÜ valduses või mitte, tähendab esitatud asjaoludel süüteomenetluse alustamist kuriteo tunnuste otsimiseks. See on KrMS § 6 lg-s 1 sätestatud legaliteedipõhimõtte kohaselt lubamatu. Uurimisasutus ja prokuratuur on niisamuti viidanud tsiviilasja materjalidele, sh C OÜ esindajate seisukohale tsiviilasjas, milles on kinnitatud, et kõnealused asjad on C OÜ-l jätkuvalt alles ja need tagastatakse, kui X OÜ tasub oma võlgnevuse C OÜ-le. Objektiivseid viiteid kuriteo tunnustele pole, on vaid kaebaja oletused. Arvestades C OÜ esindajate seisukohti tsiviilasjas, mis on teada ka kaebajale, tuleb kaebaja taotlust kriminaalmenetluse alustamiseks mõista selliselt, et kriminaalmenetluses tuleb kontrollida, kas arestitud asjad on C OÜ valduses ehk menetlust tuleks alustada C OÜ valduste läbiotsimisega. Eeltoodud eeldustel kriminaalasja alustamine on õigusriigis lubamatu, kriminaalmenetlust kasutataks sel juhul C OÜ põhiõiguste lubamatuks riiveks. Nagu tsiviilasja materjal kinnitab ühes esitatud kaebuse sisuga, on kaebaja lähtunud kuriteokaebuse esitamisel pigem võimalusest avaldada tsiviilvaidluse vastaspoolele täiendavat survet, et saavutada tsiviilasjas endale soodsamat olukorda. See on lubamatu, mistõttu on kriminaalmenetlus jäänud põhjendatult alustamata. 10. Juhindudes KrMS § 208 lg-test 1,5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 11. juuni 2021 määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)