Väärteoasi nr 4-21-621 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2021.a Tallinnas Väärteoasja number 4-21-621 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuasi Matis Merivee (isikukood: 38011232729) väärteokaebus nr 4-21-621 Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 27.01.2021.a otsus väärteoasjas nr 2302,20,021947 Asja läbivaatamise kuupäev 17.05.2021.a kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
- Rahuldada Matis Merivee kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 27.01.2021.a otsusele väärteoasjas nr 2302,20,021947 osaliselt.
- Tühistada kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 27.01.2021.a otsus väärteoasjas nr 2302,20,021947 osaliselt, karistuse kohaldamise osas.
- Teha uus otsus, millega: Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel karistada Matis Meriveed rahatrahviga 45 (neljakümne viie) trahviühiku ulatuses, s.o summas 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata, et kohaldatud rahatrahv summas 180 eurot kuulub kandmisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes iga kuu
- kuupäevaks (alates 17.06.2021.a kuni 17.05.2022.a) vähemalt 15 (viisteist) eurot. Mõistetud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Pank või EE777700771003813400 LHV Pank. Maksekorraldusele märkida selgituseks „Rahatrahv väärteoasjas nr 2302,20,021947“ ning kohustuslik on märkida viitenumber
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17.05.2021.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja A. E. koostas 12.01.2021.a väärteoprotokolli AB1607311 Matis Meriveele selle eest, et tema, 03.12.2020.a kell 18.25 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Tondiraba tn 11 juures, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ning tagurdas vastu pargitud sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju S AS-le (fikseeritud fototabeli ja vaatlusprotokolliga). Nimetatud tegevusega rikkus Matis Merivee väärteoprotokolli kohaselt LS § 16 lg 1 ja § 49 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant M. P.i 27.01.2021.a otsusega määrati Matis Meriveele märgitud rikkumiste eest väärteoasjas nr 2302,20,021947 põhikaristusena LS § 223 lg 1 järgi rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o summas 320 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja Matis Merivee kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses tühistada ja teda mitte karistada. Kaebaja märgib, et on enesele teadmata õhkõrnalt teisele sõidukile otsa sõitnud ning sõiduk on parandatud kindlustuse abiga. Tema enda kasutatud sõidukil aga vigastused puuduvad. Samuti käis ta politseis ütlusi andmas, kuid hiljem selgus, et see ei olnudki vastulause. Selle kohta järelepärimise jaoks ei saanud ta aga menetleja esindajat kätte. Kaebaja leiab, et on elanud seaduskuulekalt ja seega tundub sellise asja eest karistamine ülekohtune. Samuti toob ta välja, et kasvatab mitut last, ta on Töötukassas arvel ja saab toimetulekutoetust 6 eurot päevas. Ühtegi kehtivat karistust tal ei ole ning liikluskindlustuse koefitsient on tal samuti minimaalne. Ta kahetseb juhtunut ja püüab edaspidi olla ettevaatlikum. Kohtuväline menetleja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning oma kirjalikus seisukohas leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Tõenditest nähtub üheselt, et M. Merivee ei olnud tagurdades piisavalt tähelepanelik, selle tagajärjel sõitis vastu teist sõidukit ja põhjustas sellega varalise kahju. Tema liiklusseaduse rikkumised on õigesti kvalifitseeritud. Arvestades LS § 223 lg 1 sanktsiooni ja toimepandud tegu, on ohustatud teiste vara ja selle eest määratud karistus ei tohikski olla leebe. Otsuse tegemisel on arvestatud süü suurust, teo ohtlikkust, karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, kehtivate karistuste puudumist ja see on ka tinginud karistuse kohaldamise alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja leiab, et seega ei ole põhjendatud väärteootsuse muutmine ega tühistamine ja kaebus palutakse jätta rahuldamata. 2 Kohtu järeldused Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti analüüsinud poolte kirjalikke seisukohti, jõudis järeldusele, et Matis Merivee süü väärteo toimepanemises on kohtuvälise menetleja poolt kogutud kirjalike tõenditega väärteoprotokollis kajastatud viisil, ajal ja kohas täielikult tõendamist leidnud. Kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et 12.01.2021 kell 16.25 Harju maakonnas, Tallinnas, Tondiraba tn 11 juures juhtis Matis Merivee mootorsõidukit xxxxx registreerimismärgiga xxxx ning tagurdades riivas pargitud mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Need asjaolud nähtuvad üheselt asjas uuritud kirjalikest tõenditest, sh videosalvestiselt ja tunnistajate ütlustest. Lisaks kinnitab sõiduki juhtimise fakti ka Matis Merivee ise nii ütlustes, kui kaebuses, milles ta antud asukohas viibimist möönab. Videosalvestiselt nähtub turvakaamera salvestis, mis kajastab sündmusi pimedal ajal. Asukohaks on üldteadaolevalt ja äratuntavalt Tondiraba Tennisekeskuse parkla. Esiplaanil on täies mahus näha parkivat sinakat värvi sõidukit, mis on äratuntavalt universaalkerega
- seeria xxxx. Samuti on näha valget sõidukit, mis on äratuntavalt universaalkerega xxxx. Sõiduk xxxx liigub video ajaloenduri järgi kuni 00.02 alaservas nähtava kaubiku ja sinise xxxx taha. Seejärel 00.02 alustab xxxx tagurdamismanöövrit nii, et selle esirattad on keeratud sõiduki juhi poolt vaadatuna paremale. Loenduri järgi kell 00.03 on xxxx jõudnud tagurdades xxxx parema tagaosa lähedusse. Samal ajal läheneb videos parklasse sissesõidu poolt kapuutsiga jalakäija, kes liigub otse xxxx tagaosa ja xxxx esiosa suunas. Kell 00.04 valgustavad xxxx tuled tugevalt sõiduki xxxx tagaosa ja koheselt on näha, kuidas sõiduk xxxx liigub pisut edasi ja vajub seejärel tagasi. Samal ajal on jalakäija jõudnud xxxx kõrval parkiva auto tagaosa juurde. Seejärel 00.04-00.05 eemaldub xxxx esiosa xxxx tagaosast ja jätkab tagurdamist. 00.05 pöördub jalakäija xxxx tagaosa suunas ja vaatab selle poole ning 00.06 eemaldub sõidukist. Loenduri järgi ajal 00.007 kuni 00.08 keerab xxxx ringi suundub parkla väljapääsu suunas. Kohtu hinnangul on eelpool kirjeldatud ja kohtu poolt uuritud turvakaamera salvestisega üheselt tuvastamist leidnud, et valge xxxx sõiduki tagurdamismanöövri käigus toimub parkiva sõiduki xxxx liikumine. Nendeks sõidukiteks on tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütluste ning sõiduki vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt hilisemalt tuvastatult olnud xxxx reg nr xxxx ja xxxx reg nr xxxx. Videosalvestiselt nähtuvalt ja tunnistaja P. P.i ütluste kohaselt puudub vaidlus selles, et nimetatud sõidukite vahel toimus kokkupuude ja seda just xxxx juhitud liikumise tulemusena. Videosalvestiselt xxxx liikumistrajektoori jälgides pidid xxxx rattad olema pööratud juhi poolt vaadatuna paremale, sest vaid nii saab xxxx esiosa tagurdamisel läheneda xxxx tagaosale. Sellise liikumise käigus puutus xxxx vasak esiosa vastu xxxx parempoolset tagaosa, misjärel xxxx peatus ja seejärel liikus tagasi nii, et xxxx esiosa asus eemalduma xxxx tagaosast ja seejärel jätkas tagurdamist sirgjooneliselt. Selliseks liikumiseks pidi xxxx juht esmalt pöörama rattaid vasakule, et eemalduda xxxx-st ja seejärel koheselt sirgeks, et tagurdada sirgjooneliselt. Tunnistaja T. T. ütluste kohaselt parkis ta oma sõiduki reg nr xxxx Tondiraba tn 11 juures asuva tennisekeskuse parklasse ja sel ajal oli see korras. Samal õhtul kuulis ta kolleegilt, et viimase abikaasa P. P. oli näinud, kuidas üks sõiduk riivas tema sõidukit ja oli ka selle sõiduki registreerimisnumbri üles kirjutanud. Ta märkas oma auto juures värvikahjustust. Hiljem vaatas ta videosalvestist antud sündmusest, tuvastas avarii toimumise ajaks 03.12.2020.a kell 18.25 ja samuti filmis salvestist ja edastas selle politseile. Eelneva pinnalt loeb kohus tõendatuks sõiduki xxxx paiknemise 03.12.2020.a kella 18.25 Tallinnas Tondiraba 11 juures ja selle, kuidas ta otsasõidust teada sai. Kohus ei arvesta tõendina T. T. ütlusi osas, milles ta kirjeldab 3 videosalvestisel tajutut, sest kohus on videosalvestist vahetult uurinud. Kuigi kohtueelses menetluses on kaebuse esitaja leidnud, et XXXX juht tegutseb pahatahtlikult väidetava vigastuse (s.o värvikahjustuse tekkimine) osas, leiab kohus, et kohtus tuvastatu pinnalt ei ole see kinnitust leidnud ja tunnistaja T. T. ütlusi tuleb pidada vigastuse enese tekkimise osas usaldusväärseteks. Kohus märgib, et T. T. ütlused on kooskõlas nii teise tunnistaja P. P.i ütlustega sõiduki paiknemise ja sellele otsasõidu osas, kuid samuti ka videosalvestiselt ja sõiduki vaatlusprotokollist ja fototabelitest nähtuvaga. Lisaks on oluline rõhutada, et kaebuse esitaja on erinevalt varem ülekuulamisel väidetust kaebuses möönnud avarii toimumist. Asjaolu, et kaebuse esitaja poolt juhitud sõidukil mõni aeg hilisemalt vigastusi ei tuvastatud, ei muuda võimatuks avarii toimumist ega tunnistaja T. T. ütluste usaldusväärsust ja mistahes alus selles kahelda puudub. Tunnistaja P. P.i ütluste kohaselt märkas ta umbes kuu enne ülekuulamist (mis toimus 30.12.2020.a), õhtusel ajal Tallinnas läbi Tondiraba Tennisekeskuse parkla kõndides, kuidas valge sõiduauto hakkas tagurdama ja riivas manööverdades ühe pargitud xxxx tagastange parempoolset osa. Avarii toimus temast meetri kaugusel, ta kuulis ka sellele iseloomulikku heli. Tal tekkis juhiga silmside, kuid juht lahkus siiski parklast. Ta jättis avarii põhjustanud sõiduki registreerimismärgi meelde (enam ta seda ei mäleta) ja palus tennisekeskuse töötajatel avarii kohta info edastada xxxx omanikule. Nimetatu pinnalt loeb kohus tõendatuks selle, et tunnistaja T. T. sõiduk xxxx oli pargitud avarii toimumise ajal Tondiraba Tennisekskuse juures ning sellele tagurdas otsa valget värvi sõiduk. Tunnistaja P. P.i ütluste usaldusväärsuses puudub igasugune alus kahelda, need on kooskõlalised tunnistaja T. T. ütlustega ning samuti turvakaamera salvestisega, millest nähtub ka sõiduki xxxx liikumine hetkel, kui valge on sellele väga lähedale tagurdanud ning see, et videos nähtav jalakäija (P. P.) pöördub ja vaatab xxxx tagaosa. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus. Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastav sündmuste tehiolude kirjeldus ning viidatud liiklusseadusest tulenevate kohustuste rikkumise sisule. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik, seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades omapoolsed selgitused ülekuulamisel, esitanud täiendava selgituse ja tõendeid ning hilisemalt esitanud kohtule kaebuse. Viimases on ta möönnud, et rikkumine võis aset leida (kuid karistamist selle eest ta õigeks ei pea). Samuti on materjalidest nähtuvalt talle edastatud tutvumiseks videosalvestis (lk 16). Kaebuse kohaselt ei ole menetlusaluse isik saanud vastulauset esitada, sest nagu selgus, siis tema ütlused ei olnudki vastulauseks ja hiljem ei olnud võimalik selle kohta menetleja esindajalt järele pärida (kaebus, tl 1). Kohus tõdeb, et väärteootsuse kohaselt ei ole asjas vastulauset esitatud. Samas tuleb silmas pidada, et vastulause ja tõendid esitatakse VTMS § 69 lg 6 kohaselt pärast väärteoprotokolli koostamist 15 päeva jooksul. Menetlusaluse isikuna antud ütlused on antud enne väärteoprotokolli koostamist ja oma sisult peab menetleja mõistagi nendes esitatud kaitseväiteid kontrollima, mida on ka tehtud. Vastulause esitamisse puutuvalt tuleb siiski tõdeda, et sisulises tähenduses on M. Merivee saanud vastulause (kui vastuväidete ja seda kinnitavate tõendite kogumi) esitada, sest 13.05.2021.a edastas ta menetlejale tõendid ehk 08.12.2020.a tehtud fotod (lk 17-19) tema kasutuses olnud sõidukist, märkides oma kirjas lisaks, et igasugune vigastus on välistatud (lk 16). Seega tuleb järeldada, et menetlusalune isik on saanud sisult vastulausega samaväärse teabe ja tõendid menetlejale esitada. Kirjas tehtud viitest, et tema sõidukil puuduvad vigastused, pidi menetleja üheselt aru saama, et järelikult ei saa M. Merivee sõiduk olla seotud liiklusõnnetusega. Kohus tõdeb, et selles olukorras võinuks kohtuväline menetleja lugeda kaebuse esitaja e-kirja vastulauseks ja seda väärteootsuses märkida. Arvestades, et neil vastuväidetel on väga otsene seotus kohtuvälise menetleja järeldustega sündmuse toimumise asjaolude osas, tähendab see aga seda, et väärteootsuse põhjendused on juba suunatud ka nende vastuväidete ümberlükkamisele. Seega on menetleja sisulises tähenduses vastuväidetele ka vastanud. 4 Kohus peab usaldusväärseks M. Merivee ütlusi selles, mis puudutavad sõiduki XXXX reg nr xxxx rentimist ja juhtimist 2020.a detsembri alguses, sh Tondiraba tennisehalli parklas. Kohus ei pea usaldusväärseks M. Merivee ütlusi osas, milles ta eitab liiklusõnnetuse tajumist ja seab kategooriliselt kahtluse alla selle, et teisel sõidukil võisid autode kokkupuutel sellised vigastused tekkida. Kohtu hinnangul, arvestades videosalvestiselt nähtuvat kokkupõrget, teise sõiduki tagasipaiskumist, selle ulatust ning ka jalakäija reaktsiooni, puudub igasugune alus arvestada M. Merivee väiteid selle kohta nagu ta ei oleks teise sõidukiga kokku põrganud või kokkupõrget tajunud. Seejuures arvestab kohus tuvastatud kokkupõrke asjaolusid – teise sõiduki paiskumine, XXXX peatumine hetkeks ja selle järgselt liikumistrajektoori muutmine. Viimase osas tuleb tõdeda, et M. Merivee muutis oma sõiduki rataste asendit nii, et see hakkaks tagurdamisel XXXXst kaugenema, kuigi piisava ruumi olemasolul oleks puudunuks selleks vajadus (sest ka pärast kokkupõrget jätkas ta tagurdamist, et auto ringi keerata). Seega pidi M. Merivee järelikult olema tajunud kokkupõrke toimumist. Lisaks pidi ta seda mõistma ka tunnistaja P. P.i käitumisest, sest tunnistajaga tekkis tal silmside ja tunnistaja vaatas XXXX tagaosa kokkupuutekoha juures. Kaebuse esitaja poolt välja toodud vigastuste puudumisega sõidukil XXXX, märgib kohus järgmist. Jälgides sõiduki XXXX liikumistrajektoori, pidid selle rattad olema keeratud juhi poolt vaadatuna paremale. Vaid seeläbi on saavutatav taoline videopildist nähtav liikumissuund tagurdamisel, kus XXXX esiosa (eriti vasaku esiratta kohaga) läheneb XXXX paremale tagaosale. Arvestades salvestiselt nähtuvat XXXX vappumist ja edasiliikumist ning sellle paremal taganurgal tuvastatud vigastusi (lk 10-11, 13), saab asuda seisukohale, et üksnes selle sündmuse tagajärjel said tekkida vigastused konkreetselt sellesse asukohta XXXX tagastangel, sest kahe sõiduki kokkupuutepunkti piirkond on kattuv vigastuste asukohaga. Jättes kõrvale ka võimaluse, et tegu oli M- Meriveele mittekuuluva rendisõidukiga (mida M. Merivee rentis
- aasta detsembris nädala, lk 14) ja et 4-5 päeva jooksul (fotod sõidukist XXXX olid tehtud 08.12.2020, lk 16) võis rendilevõtja omal käel võimaliku XXXX-le tekkinud väikese kahjustuse likvideerida, ei ole välistatud ka muud võimalused sellise tagajärje tekkimiseks. Kohtu hinnangul on sõiduki XXXX liikumistrajektoor selline, et selle rattad olid välja keeratud paremale ja seega selle vasak esiratas liikus XXXX parema tagaosa suunas. Seega pidi samal ajal selle rehvi mustriosa olema suunatud sõiduki XXXX poole. Arvestades XXXX-l tuvastatud vigastuse kõrgust maapinnast 57 kuni 60 cm, lk 10-11, 13), on võimalik, et XXXX ei puutunud XXXX-ga kokku mitte stange või esitiiva värvitud osaga, vaid väljapööratud ratta rehv puudutas XXXX tagastanget. Selle versiooni paikapidavust suurendab asjaolu, et just sel hetkel (väljapööratud rattaga) oli rehv see XXXX detail, pidi XXXX-le kõige lähemal asetsema. Viimati nimetatu kinnituseks tuleb pidada sedagi, et XXXX-l tuvastatud vigastuses on sedastatav peaasjalikult heledam-pruunikas jälg, mis ei ole nö ühekordne sirgjooneline kriim, vaid mitme hõõrdekohaga ala, mis on diagonaalse suunaga. Kuivõrd autorehv on ümmargune, siis selle serv sai tekitada ka taolise suunaga diagonaalse kraapejälje. Seega on sedastatav ka põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Kõike eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Matis Merivee poolt LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tõendamist leidnud. VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul pidanuks Matis Merivee on teo toime pannud vähemalt kergemeelsusega, kuivõrd tagurdades ohutuses veendumata (sh sõidukite omavahelises kauguses veendumiseks liialt kiiresti), lootis ta tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu süüteokoosseisule vastava tagajärje saabumata jäämisele. Antud juhul pidi ta teisele sõidukile otsasõitu ka tajuma, kuna otsasõidu tagajärjel teine sõiduk vappus ning tekkinud müra haaras jalakäija tähelepanu. 5 Liiklusseaduse § 16 lg1 ja § 49 lg 1 rikkumised on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Kohtuvälise menetleja esindaja on leidnud, et puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Antud küsimuses tuleb kohtul jääda eriarvamusele, leides, et esinevad karistust kergendavad asjaolud. Nimelt on kaebaja oma süüd hilisemalt osaliselt tunnistanud, avaldanud kaebuses puhtsüdamlikku kahetsust, mida kohus kõiki asjaolusid arvestades saab pidada siiraks. Seejuures on isik lubanud olla tulevikus ettevaatlikum. Seega esineb karistuse mõistmisel karistust kergendav asjaolu KarS 57 lg 1 p 3 mõttes. Kohus nõustub, et käesoleval juhul on karistusmääradest nähtuvalt tegemist ühe raskeima võimaliku liiklusalase väärteoga – LS § 223 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohus viitab, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Praegusel juhul on kaebajale põhikaristusena määratud rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtuasjas tuvastatu pinnalt saab öelda, et teo toimepanemine oli juhuslikku laadi, see on toimepandud ettevaatamatusest ja ka kahjud on vähesed, seega on LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo mõttes tegemist keskmisest mõnevõrra väiksema süüga. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt Matis Meriveel kriminaal- ja väärteokorras karistatus puudub. See võimaldab järeldada, et tegu on õiguskuuleka isikuga. Kaebaja on käesolevat tegu pärast tõenditega tutvumist menetluse lõppastmes tunnistanud ja avaldanud kahetsust. Samas, ka neid asjaolusid arvestades ei pea kohus põhjendatuks isiku karistamata jätmist, nagu on soovinud seda kaebuse esitaja. Menetlusõiguslikult tähendaks see menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Esiteks tuleb silmas pidada, et tegu on ühe raskeima võimaliku liiklusalase ja laialdaselt levinud süüteoga, milles menetluse lõpetamine ei peaks toimuma kergekäeliselt. Eripreventiivselt on M. Merivee karistamine aga vajalik põhjusel, et kuigi kohtuväline menetleja seda vastavat rikkumist tuvastanud ning seetõttu ei saa sellise rikkumise (liiklusõnnetusest teatamata jätmine) toimepanemist karistusõiguslikult ette heita, siis asjas uuritud tõenditest nähtuvalt puudub kahtlus selles, et M. Merivee pidi kokkupõrget tajuma. Seega arvestab kohus siinkohal süü suuruse kohaselt mitte rikkumisetteheidet LS § 236 lg 1 osas, vaid isiku teojärgset (varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine) käitumist. See väljendus selles, et kohe pärast kokkupõrget XXXX-ga muutis M. Merivee oma sõiduki rataste asendit nii, et see hakkaks tagurdamisel XXXX-st kaugenema. Kuivõrd piisava ruumi olemasolul oleks liikumistrajektoori muutmiseks puudunud vajadus (ka pärast seda jätkas ta tagurdamist, et auto ringi keerata), pidi ta järelikult olema tajunud kokkupõrke toimumist. Kaudselt pidi ta seda mõistma ka tunnistaja P. P.i käitumisest (vaatas talle otsa ja vaatas XXXX tagaosa poole kohas, kus kokkupuude toimus). Nendest asjaoludest hoolimata ei teinud M. Merivee aga ühtki sammu selleks, et veenduda, kas ja millised vigastused võivad teisel sõidukil olla tekkinud. Seda arvestades on vajalik ka M. Merivee karistamine. Arvestades, et kohus ei saa raskendada kaebuse alusel isiku olukorda, on ainsaks kohaldatavaks karistusliigiks praegusel juhul rahatrahv ehk kergeim võimalikest. Kohtuvälise menetleja otsuse karistusmotiive hinnates tuleb kohtul tõdeda, et need on puudulikud ja otsuses ei ole karistusmäära valikut eraldiseisvalt põhistatud. Kohus arvestab karistuse määramisel nii keskmisest mõnevõrra väiksema süüga, varasema karistatuse puudumisega ja karistust kergendava asjaolu esinemisega. Neid arvestades leiab kohus, et M. Merivee suhtes on karistuse eesmärgid saavutatavad kohtuvälise menetleja otsusest oluliselt madalamas määras kohaldatava trahviga. Seega peab kohus põhjendatuks kohaldada rahatrahvi 45 trahviühiku ulatuses ehk summas 180 eurot. Arvestades isiku poolt enda sissetulekute, perekondlike sidemete ja majandusliku seisu kohta avaldatut (sh töötustaatust), peab kohus põhjendatuks KarS § 66 lg 2, 6 3 alusel määrata, et kohaldatud rahatrahv tuleb tasuda kaheteistkümne kuu jooksul, tasudes igakuiselt 15 eurot. Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 117 lg 1 p 4; 120; § 132 p 2, § 133-135, § 155-
- (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 7