← Eesti

2-20-4333/16

Obsah (10)§ 429§ 173§ 168§ 174§ 144§ 175§ 150§ 195§ 433§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2020.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-20-4333 Tsiviilasi Hemp Futur

) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 6. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada menetlus Hemp Futures OÜ hagis Osaühing Mergo Invest vastu üürilepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise nõudes. 2

(4)7. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 8.

§ 168

lg-s 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 9. 08.09.2020.a.a esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse, milles selgitab, et loobub hagist seetõttu, et üürilepingu jätkamine on muutunud üürileandja osalt tegevuse ja teisalt tegevusetuse tõttu võimatuks. Seega ei ole kostja nõuet rahuldanud pärast hagi esitamist ning menetluskulud tuleb tulenevalt

§ 168lg 4 sätestatust jätta hageja kanda.

10.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist.

  1. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest kogusummas 1 476 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi 12 h ja 18 min vältel tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Hageja ei vaidlusta kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust. Hageja hinnangul ei ole kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguteks kulunud aeg täies ulatuses vajalik ja põhjendatud.
  2. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 120 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
  2. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole täies märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et ei ole kohtul võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda mitmete toimingute tegemises ja nende sisus, sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust. Eelkõige peab kohus silmas konsultatsioone, esindatavata teavitamisi jmt. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis kostja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 6 h ja 10 min. Kuna menetluskulud peavad olema ettenähtavad ega pea olema hüvitatavad piiramatus ulatuses, ei pea kohus lepinguliste esindajate kulude väljamõistmist käesoleva vaidluse asjaoludel nimetatud ulatust ületavas osas põhjendatuks. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Seega tuleb õigusabikulude kogusummaks 740 eurot (6h ja 10 min x 120).
  3. Hageja on palunud tagastada

§ 150lg 2 p 2 alusel pool tasutud riigilõivust.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kogusummas 300 eurot. Kohus tagastab

§ 150lg 2 p 2 alusel pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 150 eurot hageja poolt taotletud arveldusarvele. 3

(4)16. Hageja esitas hagiavalduses tõendi ka selle kohta, et tasus tulevikus tekkivate kommunaalteenuste tasumise tagamiseks kohtu deposiiti 3000 eurot. Hageja palub tagatis tagastada. Hageja põhjenduste kohaselt kuna tagatise andmise vajadus ei tulenenud kohtu korraldusest, saab hageja selle tagastamist taotleda igal ajal ning ilma seda taotlust põhjendamata. Muuhulgas on täidetud ka

§ 195

lg-st 1 tulenev eeldus tagatise tagasiandmise kohta, kuna tagatise andmise algne põhjus on ära langenud. Eeltoodust tulenevalt esineb alus tagatise tagastamiseks, mistõttu kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab tagatise summas 3 000 eurot tagastamise. 17.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

18.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.