Obsah (5)

§ 44§ 45§ 47§ 2§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-21-427 3. juuni 2021 Karin Jõks

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus mõistab kaebajat nii, et kaebaja soovib vaidlustada eelkõige seda, kuidas vangla tagastab kaebaja vaideid. Kaebaja väited on seotud sellega, et vangla teeb vaide tagastamise otsuseid hilinenult ja otsustes sisalduv vaidlustamisviide on ebaõige. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud põhivaidlusega seotud vastuväiteid ehk vastuväiteid raamatukoguteenuse korraldamisele vangla kodukorras, mida reguleeriti Tartu Vangla direktori 12.01.2021. a käskkirjaga nr 1-1/4.

§ 44

lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 45

lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Vaide tagastamisel kaebaja vaiet sisuliselt ei lahendata ja vaide tagastamist vaide lubamatuse tõttu tuleb mõista kui vaidemenetlust lõpetavat menetlustoimingut.

§ 45

lg 3 kohaselt või menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Tuvastamiskaebuse esitamisele kehtivad täiendavad

§ 45lõikest 2 tulenevad piirangud.

6. Kaebaja heidab vanglale ette seda, vaide tagastamisel tehakse menetlusvigu (otsusega hilinemine) ja otsuses on vormivead (ebaõige vaidlustamisviide). Kaebaja eesmärk tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumisel on panna maksma oma õigus korrektsele vaidemenetlusele.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 alusel on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohtupraktikas mõistetakse eeltoodut nii, et kaebeõigus tekib kinnipeetaval ainult siis, kui vaie 2 tagastati õigusvastaselt.

1. Kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat, s.o põhinõudest lahus seisvat õigust vaidemenetlusele (Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2017.a otsus kohtuasjas 3-16-1247 p 17 ja selles viidatud kohtupraktika, Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-63-13 p 18, 21). Vaidemenetlus on isikule lisavõimalus kaitsta end õigusvastase või ebaotstarbeka haldustegevuse eest ning eesmärgiks on lahendada konflikt ilma kohtusse pöördumata. Kohtule ei nähtu, et vaide tagastamise otsus eraldiseisvalt rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kaebaja on saanud vaide esitada ja see on leidnud lahenduse. Vaide tagastamine ei takista põhivaidluses kohtusse pöördumist. Kohus hindab pärast kohustuslikku vaidemenetlust kohtule esitatud kaebuse raames, kas kaebaja on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Praeguses asjas ei soovi kaebaja põhivaidluse lahendamist ja kaebajal ei ole õigust vaidlustada eraldi võetuna vaidemenetluses tehtud lahendit. Kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.
2. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja ei järginud vaide tagastamisel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lõikes 3 sätestatud tähtaega. Kohus selgitab, et HMS § 79 lg 3 toodud tähtaeg ei ole kohaldatav, kui vaide esitamise ajal puudub alus vaiet tagastada. Vaidlustatud otsuse puhul oli kaebajal vaide esitamise ajal õigus vaidlustada vangla direktori käskkirja. Vaide lahendajalt ei saa oodata seda, et ta hindaks pärast vaide esmast lubatavaks tunnistamist igapäevaselt, kas vaide esitamise õigus on endiselt säilinud. Vaideõiguse äralangemine võib ilmneda alles siis, kui vaiet hakatakse sisuliselt lahendama. Kui olukord muutub pärast vaide esitamist nii, et vaide esitaja õiguste rikkumine langeb ära, siis kohaldub kohtu hinnangul juba VangS § 11 lg 7 sätestatud 30-päevane tähtaeg. 30-päevast tähtaega ei ole vastustaja rikkunud. Sama kehtib ka 28.01.2021 vaide tagastamise otsuse nr 1-11/678-2 kohta. Vaided on vastu võetud vaidena toimingu sooritamata jätmise peale, vaidemenetluses on kaebaja suuliselt jäänud enda tuvastamisnõuete juurde ning vaided on tagastatud HMS § 79 lg 2 alusel vangla pädevuse puudumise tõttu vaiete lahendamisel.
3. Seoses vaide tagastamise otsuses toodud 30-päevase vaidlustamistähtajaga selgitab kohus, et kaebajale on selgitatud mitte menetlustoimingu vaidlustamise korda, vaid põhivaidluses kohtusse pöördumise korda.

§ 47

lg 2 sätestab kohtusse pöördumise tähtaja olukorras, kus eelnevalt tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast, võib kaebuse selles nõudes esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kuna vangla tegevuse vaidlustamisel on ette nähtud kohustuslik kohtueelne kord, siis kehtib 30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg nii olukorras, kus vangla lahendab kinnipeetava vaide sisuliselt ehk vaideotsusega kui ka juhul, kui vangla tagastab vaide otsusega, mida saab käsitleda menetlustoiminguna.

1. Kohtu hinnangul puudub kaebuse asjaoludel vajadus suunata kaebajat esitama nõudeid seonduvalt põhivaidluse esemega, s.t Tartu Vangla direktori 12.01.2021.a käskkirjas nr 1-1/4 sisalduva lausega „…teavitatakse kinnipeetavaid vähemalt 1 nädal 1 kuu ette.“ Esmalt ei näe kohus võimalust, et nimetatud lausega võidakse rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Teisalt nähtub vaidlustatud otsusest (tl 13 pöördel), et vangla on möönnud, et tegemist oli ebatäpsusega ja see on praeguseks ajaks kõrvaldatud. Kaebusest ei nähtu ka kaebaja võimalikku tahet käskkirjas sisalduvat vaidlustada.
2. Kokkuvõttes puudub kaebajal kaebuse esitamiseks kaebeõigus ja kohus tagastab kaebuse. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja menetluslikke taotlusi, sh 3 taotlust riigilõivust vabastamiseks. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest (tl 7) nähtub, et kaebaja rahalised vahendid on vähesed õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
4. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseisvalt läbinud kohtueelse menetluse ja esitanud käesolevas kohtuasjas arusaadava kaebuse. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline kaitsma oma õigusi iseseisvalt ka edaspidi. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (

§ 2lg 4 ja 5).

Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Muud taotlused

1. Kaebaja esitas kaebuses taotluse vastustajalt dokumentide väljanõudmiseks ja talle edastamiseks. Kohus mõistab seda kui taotlust asja materjalidest koopiate väljastamiseks. Vastustaja esitas menetluse käigus vastuse kohtunõudele koos lisadega. Kohus edastab selle kaebajale. Sel juhul ei vaja enam lahendamist kaebaja taotlus ärakirjade saamiseks.
2. Kaebaja taotles enda nime asendamist tähemärkidega.

§ 175

lg-st 3 tulenevalt kohtul andmesubjekti taotluse saamise korral kaalumisõigust ei ole, vaid arvutivõrgus avaldatavas kohtulahendis kuuluvad andmed muutmisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja ees- ja perekonnanimi käesoleva kohtumääruse avaldamisel Riigi Teataja võrguväljaandes asendada tähemärgiga X. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4