) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest ½ on 3 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja J B (dtl 66, 67) ning et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on tasunud hagejatele elatist iga kuu 400 eurot (200 eurot hageja kohta) perioodil detsember 2020 kuni aprill 2021, s.o vähem miinimumsuurusest (dtl 119, 191-206). Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust vahetult täitnud. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele. 4 Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 6. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Kostja on esitanud kulude suurusele vastuväiteid. 6.1 Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Need eeldused tähendavad käesoleval juhul, et hagejad ei pidanud tõendama oma igakuiseid vajadusi hagi esitamise ajal kuni 584 euroni. 6.2 Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja I igakuised kulud kokku 587 eurot, s.h eluasemekulud 65 eurot, kulutused toidule 160 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, sidekulud 24 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot, muud vältimatud kulutused, s.o lasteaed, trennid 135 eurot, arvuti ja mobiiltelefon 38 eurot, vaba aeg 25 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 597 eurot, s.h eluasemekulud 65 eurot, kulutused toidule 180 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, sidekulud 24 eurot, kulutused tervishoiule 35 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 5 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud kulutused, s.o lasteaed, trennid 95 eurot, arvuti ja mobiiltelefon 38 eurot, võistlused 45 eurot, vaba aeg 25 eurot. 21.03.2021 esitatud selgitustes on hageja seaduslik esindaja välja toonud, et tegelikud kulud on esialgsest avaldusest isegi suuremad. 6.3 Kohus ei pea vajalikuks anda eraldi hinnangut hagejate eluasemekuludele, toidukuludele ega ka lasteaia ja trenni kulutustele. Kostja vastusest nähtuvalt ei vaidle kostja nimetatud kulude olemasolule ega suurusele vastu. Samuti leiab kohus, et tegemist on vajalikke kulutustega ning nende väljatoodud suurus mõistlik. 6.4 Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud transpordikulu võib igakuiselt tekkida ning aja kokkuhoiu mõttes ei ole igakord mõistlik ka ühistransporti kasutada. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et hageja II õpib xxxx ja seega on vajalik käia kursustel ja osaleda ka võistlustel. Kuna kursused toimuvad teises linnaosas, siis on usutav, et transpordikulu tekib. 10 eurot transpordikuludele on kohtu hinnangul igati mõistlik. 6.5 Arvestades laste vanusega on usutav, et telefone, arvutit, internetti ja teleteenuseid kasutatakse. Kohtu hinnangul on hagejate väljatoodud kulud mõistlikud ja põhjendatud hagis märgitud ulatuses. Hageja on esitanud kulude tõendamiseks ka mobiilsete teenuste 5 arve (dtl 50-51, 95-96), koduste teenuste arve (dtl 52-53, 93-94) ning teleteenuste arve (dtl 84). 6.6 Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ning vitamiine. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada hügieenikulu (nt kulud pesemistarvetele). Tegemist on eluks vajalikke kulutustega ning nende väljatoodud suurus mõistlik. 6.7 Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha jms. Hageja I läheb kooli 2021 sügisel. Seega on usutav, et suuremaid kulutusi sellel aastal ka seoses hagejaga I tehakse ning lasteaia kulu asendub koolikuluga. Seega on koolikulud vajalikud ja nende väljatoodud suurus mõistlik. 6.8 Samuti saab üldtuntuks lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samuti on kooliealisel vajalikud riided nii koolis käimiseks, kui ka kehalise kasvatuse tundides osalemiseks. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Kohus peab hagejate poolt väljatoodud kulude suurust mõistlikuks. 6.9 Ka kulusid meelelahutusele, vabale ajale ja võistlustele ei saa pidada ebavajalikuks arvestades hagejate vanusega. Igasugune hobitegevus ja sportlik treening on lastele kasulik ja arendav. Hagejad on esitanud ka tõendi, mille kohaselt hageja I osaleb inglise keele huviringis (dtl 55, 91) ja karatetreeningutel (dtl 58, 87, 88) ning hageja II kursustel xxxx OÜ-s (dtl 83) ning venekeele kursustel (dtl 90). Kohus peab hagejate poolt väljatoodud kulude suurust seoses vaba aja ja võistlustega mõistlikuks. 6.10 Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt põhjendatud eeldada, et hagejate kulud vastavad igakuiselt vähemalt kahekordsele elatise miinimummäärale. 7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla
lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
Mõjuvaks põhjuseks võib
lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja töötab xxxx AS-s ning tema töötasu suuruseks on 1350 eurot (dtl 127-133). Swedpank AS-i väljavõttest nähtuvalt on kostja keskmine 6 kuu sissetulek 1441,06 eurot, s.h töötasu 1363,18 eurot (dtl 190-205). Kostja omab 6 pangakontot ka SEB AS-s, milles vabad vahendid puuduvad (dtl 181-182). Kostja on välja toonud, et tema igakuised kulud moodustavad kokku 1139,96 eurot, s.h elatisraha hagejatele 400 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile (sõidukaart ja bensiin) 40 eurot, sidekulud 10 eurot (dtl 120), kulutused tervishoiule 20 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, kosmeetikatarbed 10 eurot, xxxx AÜ osamaks 6,39 eurot (dtl 121), elukindlustus 15,94 eurot (dtl 122), sõidukindlustus 19,43 eurot (dtl 123), väikelaen 20,10 eurot (dtl 124), õppelaen 66,66 eurot (dtl 125), autoliising 291,44 eurot (dtl 126). Arvestades, et kostja peaks tasuma hagejatele kokku elatist kokku summas 584 eurot (s.o 184 eurot rohkem, kui kostja on oma kuludes näidanud), siis oleks kostja igakuised kulud kokku summas 1323,96 eurot (1139,96 +184). Kohus asub seega seisukohale, et kostja on võimeline hagejatele elatist miinimummääras tasuma, ilma et tema enda ülalpidamine kannataks. Kohus arvestab siinjuures, et kostja keskmine töötasu on 1363,18 eurot, millest kostja saab katta nii elatise, kui ka oma muud vastuses väljatoodud kulud. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kuigi kostja on viidanud ka oma tervislikule seisundile, siis ühtegi tõendit oma tervisliku seisundi kohta ei ole kostja esitanud. Samuti on kohus seisukohal, et kostjal on iseenesest ka võimalus teatud kuludelt kokku hoida ning valida, milliseid teenuseid ja tooteid ning millise hinnaga soetada. 8. Kostja on viidanud, et laste emale laekub peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). 7 Seega on kohtul on võimalik vähendada alaealistele lastele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.
-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus
lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada
lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hagejate emale ning selle arvelt elatist vähendada. 9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates 09.12.2020 (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest) kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb mõlema hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis alates 09.12.2019 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot, kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu viimasel kuupäeval järgmise kuu eest ette. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h perioodil detsember 2020 kuni aprill 2021 tasutud 2000 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.