Võlgniku vastuväiteid ei ole asjakohased, arvestades, et võlgniku pankrotivarasse kuulus vaid 300 eurot ning pankrotimenetlust rahastas avaldaja, kes oli nõus raha kasutamisega pankrotihalduri poolt näidatud eesmärkidel ja summades. Teada ei ole, et oleks veel võlausaldajaid, kes sooviksid edaspidi maksta kohtu deposiiti raha.
lg 2 tähenduses maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning kuna ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole avaldanud soovi kohtu deposiiti raha tasuda, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu
15. Maakohus leidis, et kui on esitatud hagi ja see jääb rahuldamata ning kostja menetluskulud nõutakse pankrotivarast sisse, kuid pankrotivara puudub ja pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, jäävad kostja menetluskulud rahuldamata. Teise poole advokaadi kulu tuleks käsitleda menetluskuluna
Kui pankrotihalduri esitatud hagi jääb rahuldamata ja mõistetakse välja vastaspoole menetluskulud, siis kantakse need pankrotivara arvelt. Kuna tegemist ei ole massikohustusega, siis
lg 2 ei saa kohaldada ning pankrotihaldur ei vastuta isiklikult vastaspoole ees viimase menetluskulude eest. 16. Maakohus asus seisukohale, et võlgniku taotlus pankrotihalduri tegevuse üle järelevalve alustamiseks on asjakohatu ja tuleb jätta rahuldamata, sest kohus teostab järelevalvet terve 3 menetluse vältel ilma, et võlgnik peaks seda kohtult taotlema. Maakohus leidis järelevalve tulemusena, et pankrotihaldur on täitnud oma kohustusi vastavalt seadusele ning pole rikkunud võlgniku ega võlausaldajate huve. 17.
kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus kinnitab pankrotimenetluses tehtud vajalike kulutuste suuruse summas 15 005,77 eurot, sh halduri tasu summas 7407,36 eurot. Kohus kinnitab, et pankrotimenetlusega seotud kulude välja maksmata osa seoses vahendite puudumisega on 5846,12 eurot.
lg 1 p 1 mõttes ja kohustada pankrotihaldurit tegema väljamakse 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest, tasumata osas, so summas 1328,03 eurot, Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele.
Võlgniku pankrotihaldur otsustas pankrotivara moodustada muuhulgas võlgniku juhatuse liikme MN vastu esitatud kahjuhüvitise nõudega tsiviilasjas nr 2-10-799, kuid eesmärk jäi täitmata, kuna kohus jättis hagi rahuldamata. Maakohus on kulude osas valesti kohaldanud
lg 1 punkti 4, kui leidis, et tegemist ei ole massikohustuse, vaid pankrotimenetluse kuludega
Sellega kinnitas maakohus väljamaksete tegemiseks ebaõige järjekorra. 4 23. Maakohus ei ole pankrotimenetluse kulude suurust, sh halduri tasu suurust piisavalt põhjendanud. Eelnevates jaotusettepanekutes oli haldur näidanud pankrotimenetluse kulusid samas ulatuses, kuid kohus jättis jaotusettepanekud kinnitamata ja kohustas haldurit pankrotimenetluse kulude suurust ja vajalikkust täiendavalt põhistama. Pankrotihaldur ei ole seda teinud.
Kohus tuvastas, et võlgniku pankrotimenetluses oli pankrotivara 300 euro ulatuses, millelt saab haldurile tasu arvestada. Kinnitatud tasu 7407,36 eurot on ebaproportsionaalne võrreldes pankrotivara väärtusega. Võlausaldajate otsus haldurile tasu määramise kohta ei vabasta kohut motiveerimiskohustusest haldurile tasu suuruse kinnitamisel. 24. Võlausaldajate üldkoosoleku poolt haldurile määratud tasu on halduri esialgne tasu
§-i 65 lg 3 mõttes, mille määrab kohus halduri taotlusel. Käesolevas pankrotimenetluses ei ole kohus esialgset tasu määranud. Nähtuvalt halduri poolt kohtule esitatud dokumendist on pankrotimenetluse kulud kokku 15 005,77 eurot, millest halduri tasu moodustab 7407,36 eurot ja hüvitamata kulude suuruseks on 5846,12 eurot. Seega saab järeldada, et haldur on teinud endale tasu väljamakse summas 1561,24 eurot, kohtu poolt tasu eelnevalt kinnitamiseta.
lg 1 p 1 tähenduses ja nende hüvitamiseks puudub võimalus, kuna pankrotimenetluses puudub selleks raha. Haldur leiab, et tegemist on massikohustusega
lg 1 p 1 tähenduses.
lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud menetluskulud.
lg 1 p 1 järgi on massikohustused pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused. 5 31. Riigikohus on 18.11.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-19-17970 lahendanud küsimust, kas olukorras, kus pankrotis oleva äriühingu pankrotihaldur on võlausaldajana esitanud teise isiku suhtes pankrotiavalduse ja kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata ning lõpetanud teise isiku pankrotiavalduse menetluse, on teisel isikul menetluses tekkinud ja pankrotiavalduse esitaja kanda jäetavad menetluskulud pankrotis oleva isiku pankrotimenetluse kulud
lg 1 p 1 mõttes või massikohustus
Riigikohus leidis, et tegemist on massikohustusega. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna tsiviilasjas nr 2-10-799 esitas haldur võlausaldajana hagi teise isiku vastu kahju hüvitamiseks (pankrotivara suurendamiseks), siis on sellel puhul tegemist pankrotihalduri ülesannete täitmisega
lg 1 p 1 mõttes ning teisel isikul tekkinud menetluskulusid tuleb käsitleda massikohustusena. 32. Siiski ei saaks ringkonnakohtu hinnangul tekkida küsimust 1328,03 euro hüvitamisest pankrotimenetluses olnud raha arvelt. Pankrotihalduri esitatust nähtuvalt oli pankrotimenetluses vara 355,82 eurot. Ülejäänud osas on pankrotimenetlust rahastatud avaldaja poolt deposiiti makstud raha arvelt. Maakohus tegi 03.04.2009 määrusega
Nimetatud sätte alusel nõutakse raha deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, mitte massikohustuste katteks. Massikohustus ei ole pankrotimenetluse kulu (
), mistõttu ei saaks massikohustust käesoleval juhul rahuldada deposiiti makstud raha arvelt. Seega saaks käesoleval juhul tõusetuda üksnes küsimus massikohustuse täitmisest pankrotivara, s.o 355,82 euro, arvelt. 33. Hoolimata eeltoodust ei ole ringkonnakohtu hinnangul võlgnikul õigustatud huvi maakohtu määruse vaidlustamiseks. Maakohtu määruse ajal kehtinud
lg 4 andis küll võlgnikule õiguse esitada määruskaebuse jaotusettepanekut kinnitava määruse peale. Samuti annab
lg 1 võlgnikule õiguse esitada määruskaebus pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale. Samas nähtub määruskaebusest, et võlgnik ei vaidlusta maakohtu määrust mitte iseenda huvides, vaid võlgniku juhatuse liikme MN huvides. Määruskaebuse eesmärgiks on tsiviilasjas nr 2-10-799 osaliselt hüvitamata jäänud menetluskulude hüvitamine. Tsiviilasjas nr 2-10-799 ei jäänud osaliselt hüvitamata võlgniku menetluskulud, vaid võlgniku juhatuse liikme MN menetluskulud. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Vastavalt TsMS § 660 lg 3 esimesele lausele võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt
MS § 3 ja TsMS § 660 lg 3 esimese lausega saab menetlusosaline esitada määruskaebuse enda huvide kaitseks, mitte teise isiku huvide kaitseks. Asjaolu, et määruskaebuse menetlemise eelduseks on menetlusosalise enda õiguskaitsevajadus, järeldub ka Riigikohtu 02.12.2010 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-92-10 (p 12). 34. Kuigi võlgnik on vaidlustanud ka pankrotimenetluse kulude suurust, ilmneb määruskaebusest, et selle vaidlustamise eesmärgiks on saada juhatuse liikmele hüvitatud tsiviilasjas nr 2-10-799 saamata jäänud menetluskulud. Määruskaebusest ei nähtu, et võlgnikul oleks mingit muud huvi pankrotimenetluse kulude vaidlustamiseks. Eeltoodu ilmneb ka võlgniku määruskaebuse taotlusest, milles palutakse tühistada maakohtu määrus ja kohustada haldurit jätkama pankrotimenetlust või alternatiivselt kohustada halduri tasuma võlgnikku esindavale advokaadibüroole 1328,03 eurot. Arvestades pankrotivara suurust (355,82 eurot) ja asjaolu, et võlausaldajad ei ole pankrotimenetlusest saanud midagi, 6 siis sõltumata pankrotimenetluse kulude suurusest, ei ole võimalust, et võlgnikul endal saaks olla õigust pankrotimenetluses olnud varale. Maakohus on 22.10.2019 määrusega kinnitanud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vastuvõetud otsuse võlgniku tegevuse lõpetamiseks ja likvideerimiseks pankrotimenetluse lõpuks. Seega likvideeritakse võlgnik pankrotimenetluse lõpuks, mille tagajärjel kustutatakse ta äriregistrist. Eeltoodust tulenevalt ei ilmne määruskaebusest, et võlgnikul oleks õigustatud huvi maakohtu määruse vaidlustamiseks. 35.
Maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse järelevalve algatamiseks halduri suhtes põhjendusega, et kohus teostab järelevalvet menetluse üle ilma, et seda peaks taotlema. Ringkonnakohus märgib, et kui võlgnik esitab eraldiseisva taotluse järelevalve tegemiseks ja maakohus jätab selle rahuldamata, siis ei anna pankrotiseadus võimalust selle peale määruskaebuse esitamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.