2-20-15275/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-15275 Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise nõudes 2628 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. veebruari 2021 a otsus Kaebuse esitaja ja liik YY
3. märtsi
4. a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva Kohtuistungi toimumise aeg
5. juuni
6. a RESOLUTSIOON
7. Harju Maakohtu
8. veebruari 2021 a otsus jätta muutmata.
9. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
10. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Hagejal kindlaksmääratavate menetluskulude puudumise tõttu jätta need kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
11. 19.10.2020 esitatud ja 29.10.2020 täiendatud hagiavalduse kohaselt leppisid XX (hageja) seaduslik esindaja CC (ema) ja YY (kostja) lahutuse käigus kokku, et hageja elab ema juures ning kostja tasub hageja emale igakuiselt seaduses sätestatud elatist miinimummääras. Kostja tasus vastavalt kokkuleppele hageja esindajale viimati
12. a juulis. Seega on hagejal õigus nõuda elatist alates 01.08.
13. Hageja igakuised kulud on järgnevad: eluasemekulu 50 eurot, toidukulu 220 eurot, transport 30 eurot, sidekulud 4 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 55 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot ja muud vältimatud püsikulutused 70 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt tagasiulatuv elatis alates 01.08.2020 kuni 18.10.2020 759,20 eurot ning alates 19.10.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni kehtiva miinimummäära ulatuses s.o 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuigi kostja elas koos hagejaga mõnda aega peale vanemate lahutust, ei olnud vanematel ühist eelarvet ja kostja tasus vaid oma osa eluasemekuludest. Kostja poolt mainitud Saksamaa reisi rahastas lapse ema. Kostja vastuväited
14. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vanemate vahel pole olnud hagis väidetud kokkulepet. Vanemad olid abielus 13.03.2013 kuni 27.05.2020, kuid kostja kolis ühiselt eluasemelt välja alles 23.08.2020 ja andis lapsele senini tavapärast elatist. Kostja on tasunud juunis ja juulis kokku 600 eurot, mis oli tasutud ette
15. aasta septembri ja oktoobri eest. Lapse ema soovis raha saada ette seoses 31.08.2020 Saksamaa reisiga. Samuti oli lapse ema teadlik, et kostja remondib oma korterit ja seoses sellega tegi igaks juhuks septembri-oktoobri elatise osas ettemakse.
16. aasta suvel tegeles lapsega ja andis talle ülalpidamist põhiliselt kostja, mistõttu ei ole hageja nõuded põhjendatud. Kostja leiab, et kulutused lapsele peavad olema mõistlikud ja lähtuma lapse east, tegelikest vajadustest ja kulutustest. Maakohtu otsus ja põhjendused
17. Maakohus rahuldas 25.02.2021 otsusega hagi, mõistis alates 19.10.2020 kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses elatise ning tagasiulatuva elatise perioodi 01.08.2020 kuni 18.10.2020 eest summas 759,20 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §-dele 96, 97, 99; § 100 lg-tele 1 ja 4, § 101 lg-le 1, § 105 lg-le 3 ning § 116 lg-le
18. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta on hagejale igakuiselt alates augustist
19. a elatist miinimumsuuruses tasunud, mistõttu on elatise nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Hageja välja toodud kulud on vajalikud ja nende suurus on enamjaolt mõistlik. Kulud toidule, riietele ja jalanõudele võivad olla ülepaisutatud, kuid kulude vähendamisel 35 euro võrra vastaksid kulud endiselt miinimumile. Hageja igakuised kulud on eluliselt usutavad ja põhjendatud vähemalt 584 euro ulatuses, millest kostja osa 2 moodustab 292 eurot. Kostja ei ole välja toonud ühtegi PKS §-s 102 märgitud asjaolu, mis oleks aluseks elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kostjalt 01.08.2020–18.10.2020 järjepidevalt elatist nõudnud. Samas ei mõjuta järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu. Käesoleval juhul ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjale ebamõistlikult koormav ega asetaks teda äärmiselt raskesse olukorda. VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada, mistõttu ei saa kostja
20. a juunis ja juulis tasutud 600 eurot arvestada hilisema perioodi elatisena. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Apellatsioonkaebus
21. Kostja palub maakohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis või teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus viis läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Maakohus ei selgitanud välja hageja nõudeid, jättis menetlusosalistele selgitamata tõendamiskoormise ning kogumata vajalikud tõendid. Hageja ei ole oma väiteid ülalpidamiskulude kohta tõendanud. Maakohus oleks pidanud arvestama emale makstava lapsetoetusega. Maakohus on jõudnud vale järelduseni, et tagasiulatuv elatis tuleb välja mõista alates 01.08.
22. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja elas kostjaga koos kuni 23.08.2020, mistõttu on selle ajani kostja täitnud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja vahetult. Kohtuotsus on vastuolus maakohtu varasemate selgitustega, mille kohaselt peab hageja tõendama tagasiulatuva elatise nõude eeldusena, mida ta on teinud kahju ärahoidmiseks, st kas, kui tihti ja kuidas on hageja pöördunud kostja poole elatise saamiseks. Hageja ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Maakohus ei arvestatud hageja kinnitusega, et kostja on vaidlusalusel ajavahemikul kandnud seaduslikku esindajale raha toidu ostmiseks ning ei ole arvestanud asjaoluga, et pooltel oli ühine majapidamine (kostja tasus laenumaksed, kommunaalkulud) ning osales vahetult lapse kasvatamises. Vastus apellatsioonkaebusele
23. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
25. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas õigesti materiaalõiguse norme. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses 3 põhjendanud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
26. Maakohus ei ole läbi viinud puudulikku eelmenetlust ja on täitnud kahel korral (19.11.2020 ning 15.12.2020) selgitamiskohustust. Miinimumelatise nõudmise korral ei ole vaja Riigikohtu praktika kohaselt hagejal esitada tõendeid (nt RKTKo 3-2-1-174-16 p 13).
27. Kostja on kulutuste suurusele vastuvaidlemisel tuginenud 15.01.2021 menetlusdokumendis väitele, et hageja ema ja peres elava teise lapse sama suurte kulutuste korral ei tuleks hageja ema palgast kulutuste kandmiseks välja. Näitena on kostja toonud lapse toidukulud 220 eurot ja riiete ning jalanõude kulud 150 eurot. Kostja ei ole otseselt ühelegi hageja kulutuse suurusele vastu vaielnud või selgitanud, mis tema arvates võiks olla hageja põhjendatud kulude suurus toidu või riietuse ning jalanõude osas. Arvestades Eesti kliimat, on lapsele vajalikud riided ja jalanõud neljaks aastaajaks. Tavaliselt on vajalikud kooliriided, õueriided, pidulikumad riided ja jalanõud. Tegemist on kiires kasvueas 7-aastase lapsega. Lapsele on arenguks vajalik kvaliteetne toit ja vitamiinid. Seetõttu pole võimalik väita, et hageja kulutused (220 eurot toidule ja 150 eurot jalanõudele ning riietusele) on ülepaisutatud.
28. Kostja on väitnud, et ta andis juunis ja juulis hagejale elatise maksmiseks septembriks ja oktoobriks
29. a kummagi kuu eest 300 eurot. Ka nimetatust saab järeldada, et kostja nõustub temapoolse hageja ülalpidamisvajadusega ligilähedaselt hagis toodud ulatuses (292 eurot).
30. Kostja on 30.11.2020 menetlusdokumendis esitanud teoreetilise arutluse, mida tuleks elatise summa määramisel arvestada (vanemate sissetulek, laste arv peres, peretoetused, lapse jagatud elukoht). Kostja ei toonud maakohtu menetluses esile, et hageja ema saab mingis kindlas ulatuses lapsetoetust ega taotlenud sellega elatise väljamõistmisel arvestamist. Hageja ema möönis ringkonnakohtu istungil, et saab hageja osas toetust riigilt 50 eurot ja teise, täisealiseks saanud lapse osas veel ühe kuu jooksul toetust samas suuruses. Isegi, kui tõlgendada kostja 30.11.2020 menetlusdokumendis toodud teoreetilist arutlust elatise vähendamise taotlusena, ei oleks ema poolt riikliku toetuse saamine automaatselt elatise vähendamise aluseks alla miinimummäära. Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo nr 3-2-1-174-16) saab kohus asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad või tema varaline seisund oleks halb.
31. Elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud miinimummääras ei saa elatist vähendada üksnes RAKE uuringule või miinimumelatist vähendavale seaduseelnõule tuginedes. Seadusandjal on võimalik kaaluda miinimumelatise vähendamist või uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, kuid seni peab kohus eelkõige lähtuma seaduses sätestatud miinimumelatise suurusest. Praegusel juhul saab kohus elatist vähendada alla seaduses sätetatud elatise miinimummäära PKS § 102 alusel või juhul, kui lapse isa toob välja 4 asjaolud ja tõendab, et lapse igakuised reaalsed kulud on miinimumist väiksemad. Kostja ei ole vastavaid asjaolusid välja toonud ega tõendanud.
32. Kohtuotsus ei ole vastuolus maakohtu 20.10.2020 selgitustega. Tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmise eelduseks ei ole üksnes õigustatud isiku poolt elatise nõudmata jätmine, vaid ka kostja raskesse olukorda panek. Kostja pole maakohus väitnud, et tagasiulatuva elatise maksmine seaks ta raskesse olukorda, seetõttu ei saanud maakohus selle väitega arvestada tagasiulatuva elatise väljamõistmisel. Arvestades tagasiulatuva elatise nõude suurust (759,20 eurot), ei ole kostja majanduslikult raskesse olukorda asetamine selle väljamõistmisega ka tõenäoline.
33. Hageja ei võtnud omaks, et kostja kandis hageja seaduslikule esindajale vaidlusalusel ajavahemikul raha toidu ostmiseks, et pooltel oli ühine majapidamine (kostja tasus laenumaksed, kommunaalkulude hageja osa) ning osales seeläbi vahetult hageja ülalpidamises. Kui kostja kandnuks raha hagejale toidu ostmiseks või muuks otstarbeks, siis olnuks tal seda võimalik hõlpsasti tõendada, kuid kostja ei ole seda teinud. Hageja võttis omaks, et kostja maksis enda osa kommunaalkuludest. Hageja eitas ühise eelarve olemasolu hageja emaga. Kui kostja peab lapse kasvatamises osalemisega silmas lapsega tegelemist temaga koos elamisel, siis nimetatut ei saa arvestada elatise väljamõistmisel.
34. Kostja on apellatsioonimenetluses esitanud tõendi selle kohta, millises ulatuses on ta tasunud elatist alates maakohtu kohtuotsuse tegemisest. Nimetatud tõendil ei ole käesolevas menetluses tähendust, kuna kostja poolt elatise maksmine peale otsuse tegemist ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks. Praeguses asjas ei vaielnud pooled ringkonnakohtu istungil, et kostja on elatist tõendist nähtuvas ulatuses tasunud.
35. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
36. Menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Seoses rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude puudumisega hagejal ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks ei määra ega kostjalt välja ei mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 5