Obsah (13)

§ 127§ 82§ 147§ 1045§ 492§ 115§ 3§ 1§ 101§ 108§ 1044§ 103§ 113

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Triinu Toon Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6591 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudi

§ 127lg 4).

Kui puudutatud isikute korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. 9. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 2340,00 eurot (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 10.10.2014.a puudutatud isikutele kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 27.10.2014.a.

§ 82

lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isikud ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 13.12.2014.a. Kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 28.10.2014.a. Puudutatud isikud kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks. Avaldaja nõuab võlgnevuselt viivist alates 01.01.2017 seadusjärgses määras. Puudutatud isikute seisukoht

1. Puudutatud isikud vaidlevad avaldajale vastu ja paluvad jätta avaldus rahuldamata. Esitatud hagi on pahatahtlik ja selle põhistamiseks on esitatud asjaolusid mis ei vasta tegelikkusele. Kostjad leiavad, et avaldaja on nõue kahju hüvitamise esitatud aegunult. Kostjad vastasid avaldajale, et nad ei ole nõus avaldaja tagasinõudega nr.1292, mis oli esitatud kostjale 10.10.2014a.
2. Kostjad pöördusid avaldaja poole palvega tutvuda taastusremondi kalkulatsiooniga (hinnakirjaga) ja kahjustuste järgselt fikseeritud fotodega ning palusid avaldaja poolt nõutud hüvitise summad tõestada finantsdokumentidega, sest see on rahaline küsimus ja nad peavad teadma, mille eest nad peavad maksma. Kostjad (15.10.2014 a.) selgitasid avaldajale, et teise korrusel korteriomanik hindas tekitatud kahju 1000 euro (üks tuhat) aga korteriomanik esimesel korrusel hindas tekitatud kahju kolm korda rohkem. Esialgu avaldaja nõue 10.10.2014 a. oli 2477 euro ja kuus aastad hiljem oli juba 2340 eurot. Avaldaja ei vastanud (täielikult ignoreeris) kostjate seaduslik nõudeid ja seega nõustus kostjate väidega, et nõutav summa ei ole mõistlik ning ei ole põhjendatud.
3. Hagiavaldus esitati 06.05.2020.a., selleks ajaks oli 15.10.2014.a. väidetavalt toimunud nõude väljastamisest möödunud rohkem kui kolm aastat. TsÜS § 142 lg. sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega ( TsÜS § 147 lg 1).

§ 147

lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigustatud nõudma nõudele vastava kohustuse täitmist. Kostjad juhivad kohtu tähelepanu asjaolule, et ka selle kirja saatmine toimus rohkem, kui 3 aasta möödumisel 2477 euro suuruse nõude sissenõutavaks muutumisest.

1. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega algab viidatud sätte järgi aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust. Kostjad 15.10.2014 a. vaidlustasid avaldaja poolt esitatud nõude ja teatasid avaldajale, et nimetatud nõuded ei ole põhjendatud on esitatud asjaolusid, mis ei vasta tegelikkusele. Kostjad leiavad, et nõue on aegunud.
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi on aegumistähtaeg kolm aastat. Nõue hakkas aeguma rikkumise algusmomendist. Kui avaldaja oli tegelikult juba
3. aastal maksejõuetu, siis kahju muutus sissenõutavaks ja hakkas aeguma kogu kahju hüvitldajaamise 3 nõue.

§ 1045alusel esitatud nõuded aegusid hiljemalt 2017.

aastal. Kostjad on seisukohal, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02, p 19). Praeguses vaidluses taotlevad kostjad hagi aegumise kohaldamist. Asja läbivaatamisel tuleb võtta seisukoht hagi aegumise küsimuses, lähtudes TMS § 221 lg-s 3 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aegumise tähtajast. Muu hulgas tuleb võtta seisukoht ka ekspertiisi tegemise kohta, kui avaldaja sellise taotluse esitab. Kostjad leiavad, et aegumist hinnates tuleb eeldada avaldaja kohtu ette toodud faktiväidete õigsust. Aegumist lahendades ei saa lähtuda hageja esitatust, vaid tuleb hinnata ka asjaolusid ja tõendeid. Avaldaja peab hüvitist nõudes selgitama, milles tema varaline kahju seisnes ja millal see kahju tekkis. Aegumise hindamise käigus ei ole aga eristanud erinevaid Avaldaja nõudeid ega ka erinevaid võimalikke nõude õiguslikke aluseid. Üksnes nõudeid eraldi hinnates ning erinevaid võimalikke nõude kvalifikatsioone arvestades on võimalik võtta seisukoht selle kohta, kas Avaldaja nõuded on täielikult või osaliselt aegunud. Kostjad arvavad, et tuleb jätta Avaldaja nõuded rahuldamata esiteks seetõttu, et nõuded on täielikult aegunud. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostjad esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada.
4. Esitatud avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-1919561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule.
5. Avaldaja palub avalduses välja mõista kahjuhüvitise 2340,00 eurot ja lisaks nõuab avaldaja edasiulatuvat viivist alates 06.05.2020 seadusjärgses määras. 05.06.2020.a on avaldaja esitanud täiendava nõudena sissenõutavaks muutunud viivise nõude alates 01.01.2017.a kuni 05.05.2020.a summas 626,05 eurot.
6. Avaldaja tugineb nõude alusena kahjujuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korter puudutatud isikute korterist tulnud vee tõttu kahjustada. Avaldaja on tasunud kindlustusvõtjale kindlustatud korteri taastamiseks tehtud kulude katteks 2340,00 eurot. Selles ulatuses on kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isikute vastu avaldajale üle läinud

§ 492lg 1 alusel.

Lisaks nõuab avaldaja sissenõutavaks muutunud viivist summas 626,05 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmist.

1. Puudutatud isikud keelduvad oma kohustuse täitmisest, kuna leiab, et nõue tema vastu on aegunud. Aegumise vastuväide 4
2. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
3. Nõude aegumise tähtaja kontrollimiseks tuleb esmalt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Maakohtu hinnangul on käesolevas asjas tegemist seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva nõudega.
4. Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud korterile nr 4 põhjustatud kahju summas 2340,00 eurot.

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale. 23. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda

§ 115lg 1 alusel.

Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel

§ 3

p 6 mõttes, millele kohaldub

§ 1

lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23).

1. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10).
2. Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks

§ 115lg 1.

Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist

§ 108

alusel ja kahju hüvitamist

§ 115lg 1 alusel.

26. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Nii kaasomanike- kui ka korteriomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele kohaldub analoogia alusel

§ 1044

lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 19; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1186-12, p 10; a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada

§ 1044

lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 17). Lisaks saab deliktilise nõude esitada

§ 1044

lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.

1. Viidatud Riigikohtu lahenditest tuleneb seega, et korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel.
2. Poolte vahel puudub vaidlus, et kahju toimus vahetult enne 02.09.2014.a. Seega kuulub kohaldamisele kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseadus ja asjaõigusseadus. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11 5 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.
3. Seega hõlmab rikutud kohustuse kaitse-eesmärk kohustust mitte kahjustada teise korteriomaniku korterit, sh hoiduda tekitamast veekahjustusi teisele korteriomandile. Käesolevas vaidluses ei ole kahjunõue seotud ei kehavigastuste tekitamise ega ka surma põhjustamisega. Järelikult on kahjuhüvitise nõude aluseks seadusest tulenev võlasuhe.
4. Kuivõrd korteriomanike vahel on seadusest tulenev võlasuhe, siis järelikult on ebaõige puudutatud isikute seisukoht, et nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 150, mis sätestab kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaja. Põhjendatud on avaldaja seisukoht, et nõude aegumisele kohaldub TsÜS §
5. Viidatud sätte esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
6. Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka

§ 82

lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd tegemist ei ole kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, siis ei tule aegumistähtaja algust arvestada TsÜS § 150 lg 1 alusel, mille kohaselt on aegumistähtaja kulgemahakkamine seotud sellega, millal õigustatud isik kahjust ja selle hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. 32. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue tekib pärast kohustuse rikkumist kahju tekkimisega. Sissenõutavaks muutub see

§ 82

lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast seda, mil võlgnik pidi kohustuse täitma, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (vt tsiviilseadustiku üldosa seadus kommenteeritud väljaanne).

1. Vaidlust ei ole, et kahjujuhtum toimus enne 02.09.
2. Avaldaja esitas puudutatud isikutele 10.10.2014 tagasinõude ja andis puudutatud isikutele mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 27.10.
3. Puudutatud isikud kahjunõuet ei tasunud. Seega muutus avaldaja nõue sissenõutavaks 28.10.
4. Selle aja jooksul oli möödunud kuud kahju tekkimisest. Maakohtu hinnangul on avaldaja antud tähtaeg kahju hüvitamiseks olnud mõistlik.
5. Aegumine algab alates järgmisest päevast, mis järgnes kohustuse täitmise tähtpäevale (Riigikohtu 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 p-d 29, 33). Seetõttu aegumistähtaeg hakkas kulgema 13.12.
6. Avaldus on esitatud kohtusse 08.05.
7. Seega ei ole avaldaja nõue aegunud, sest nõude aegumistähtajaks on seadusest tuleneva nõude puhul 10 aastat ja avaldaja nõue aeguks 08.05.
8. Kahjust 35.

§ 115

lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 36. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); 6 • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1,

§ 103

lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Kohus leiab, et avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ja avalduse aluseks olevad asjaolud on tõendanud. Puudutatud isikute vastusest selgub, et poole vahel puudub vaidlus, et kahju sai tema korterist alguse. Seega tuleb puudutatud isikutelt välja mõista kahjuhüvitis 2340 eurot. Viivisest
2. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt viivist alates 01.01.2017 seadusjärgses määras. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikud ei ole oma kohustust kohaselt täitnud ega võlgnevust avaldajale tasunud.Tulenevalt

§ 113

lg-st 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2340 eurot 01.01.2017.a kuni 05.05.2020.a summas 626,05 eurot. Kohus kontrollis avaldaja arvutust veebilehe viivisekalkulaator.ee abil. Avaldaja arvutus vastab nõuetele. Kohus lisab viiviseraporti asja materjalide juurde. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulud

1. TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.
2. Taotluse kohaselt on avaldaja kulud riigilõiv 50 eurot ja kulud õigusabile 360 eurot. Avaldaja on avalduses kirjutanud, et õigusabikulud on kokku summas 635 eurot, mis koosneb 275+360 eurost. Avaldaja õigusabikulude spetsifikatsioonist aga ei nähtu, mida sisaldab avaldaja õigusabikulu summas 275 eurot. Õigusabikulude spetsifikatsioonis on avaldaja vaid esile toonud, et tal on kulunud 3h avalduse koostamisele. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel lõivu 50 eurot. Õigusabi on osutatud 3 tundi, hinnaga 120 eurot tund. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, sest 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1).
3. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot.
4. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
5. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et avaldaja lepingulise esindaja poolt õigusabiks kulunud aeg on avaldaja poolt näidatud mahus (3 h) põhjendatud ja vajalik. Samas on kohus seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/tund on käesolevas 7 vaidluses liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning avaldaja esindaja ei ole vandeadvokaat. Lisaks tuleb arvesse võtta Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu
6. mai
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 80 eurot. Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 240 eurot (3 x 80).
8. Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 290 eurot, sealhulgas riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Avaldaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 395 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus avaldaja taotluse avalduse alusel, et puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (290 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 8