Obsah (4)

§ 157§ 164§ 159§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 06.07.2021. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6161 Tsiviilasi A. A. avaldus täiteasjas nr 084/2010/2212 tä

§ 157

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. Avaldaja leiab, et seega on kohtulahendi kui täitedokumendi täitmine aegunud ja põhjendatud aegumise tõttu täitemenetlus lõpetada. Avaldaja teatel esitas ta kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise 1 aegumise tõttu, kuid kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud, kuna sissenõudja vaidles sellele vastu.

1. Kohus algatas avalduse alusel 21.04.
2. a määrusega hagita menetluse ja andis puudutatud isikule, s.o täiteasjas sissenõudjale M. A. tähtaja esitada avalduse kohta kohtule kirjalik seisukoht.
3. Puudutatud isik M. A. esitas 26.04.
4. a kohtule seisukoha, milles avaldaja põhjendustega ei nõustu ja vaidleb avaldusele täies ulatuses vastu. Puudutatud isiku hinnangul ei ole täiteasjas nr 084/2010/2212 täitedokumendist tuleneva elatise nõude täitmine aegunud. Puudutatud isik toob välja, et lapse ülalpidamiskohustuse ehk elatisnõude aegumistähtaeg on 10 aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (

§ 157lg 5).

Aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni ehk aegumist ei saa taotleda ajal, mil laps on alaealine (

§ 164lg 2).

See tähendab, et

§ 164

lg 2 on kohaldatav sõltumata sellest, kas elatise nõude kohta on olemas jõustunud täitedokument või mitte. Aegumistähtaja peatumine lõpeb lapse jaoks alates tema täisealiseks saamisest samamoodi nii olukorras, kus enne lapse täisealiseks saamist on elatis lapsele välja mõistetud, kui ka siis, kui laps paneb elatisnõude vanema vastu maksma pärast täisealiseks saamist.

1. Avaldaja esitas 08.06.
2. a kohtule kirjaliku arvamuse puudutatud isiku seisukoha kohta. Avaldaja puudutatud isiku vastuväidetega ei nõustu. Avaldaja leiab, et olukorras, kus elatis on välja mõistetud varem kehtinud perekonnaseaduse (PKS 1995) § 61 lg 1 alusel teise lapsevanema (sissenõudja), mitte lapse kasuks, ei saa olla elatisenõude täitmise aegumine olla peatunud sissenõudja suhtes kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuivõrd elatis on välja mõistetud jõustunud kohtuotsusega sissenõudja kasuks, kes on sissenõudjaks ka täitemenetluses, ei ole kuidagi põhjendatud, et nõude täitmise aegumine peaks olema olnud peatunud. Sissenõudja on täisealine isik, kes ei vaja suuremat kaitset kui avaldaja ning keda ei pea kaitsma samaväärselt lapsega. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et A. A. avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning TsMS § 477 lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
5. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et täiteasjas nr 084/2010/2212 on täitedokumendiks Harju Maakohtu xx.05.

1. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-07-30909, millega mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja igakuine elatusraha 2500 krooni tütar E. - K. A. kuni tema täisealiseks saamiseni 22.03.20xx. a ja 2500 krooni tütar C. - I. A. kuni tema täisealiseks saamiseni 01.12.
2. a. Kohtuotsus jõustus 26.06.
3. a. Esmakordselt on sissenõudja esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse nimetatud kohtuotsuse täitmiseks 22.07.
4. a. 2
5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 157 lg 1 kuni

1. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates
2. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (

§ 157lg 2).

9. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse

§ 157lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 1.

märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne

1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
2. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu
3. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-xx-13, p 22). VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.
4. a, st 01.03.
5. a seisuga aegumata nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates
6. aprillist
7. a.
8. Üldjuhul jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumine katkeb ja algab

§ 159lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.

Kuna antud juhul on tegemist aga alaealistele lastele välja mõistetud elatise nõude aegumise küsimusega, tuleb erinormina kohaldada

§ 164

lg-t 2, mille järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Riigikohus on 02.12.2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-xx-15 leidnud, et

§ 164

lg 2 kehtib samal viisil nii neil juhtudel, kus elatis on välja mõistetud varasema PKS § 61 lg 1 järgi, mil elatist lapse ülalpidamiseks oli õigustatud nõudma tema vanem, kui ka kehtiva PKS § 97 p 1 järgi, mille kohaselt on elatisenõude õigustatud esitama laps ise (p 11).

§ 168

lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Eeltoodust tulenevalt elatisnõude puhul aegumise tähtaja arvestamine peatub ja jätkub pärast peatumise tinginud asjaolu äralangemist, st pärast lapse täisealiseks saamist. E. - K. A. täisealiseks 22.03.20xx. a ja C. - I. A. .12.

1. a, seega saab täiteasjas nr 084/2010/2212 täitmisel olev Harju Maakohtu xx.05.
2. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-07-30909 tulenev nõue E. K. A. aeguda 23.03.
3. a ja C. - I. A. 02.12.
4. a.
5. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et täitemenetluses nr 084/2010/2212 täiedokumendist tuleneva nõude täitmine ei ole praeguseks hetkeks veel aegunud. Seetõttu jätab kohus avalduse täitemenetluse lõpetamiseks selles täiteasjas nõude täitmise aegumise tõttu rahuldamata.
6. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist ja ei ole ka teada, et tal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu puudub vajadus määrata kindlaks avaldaja hüvitatavate menetluskulude suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Kask kohtunik 3