Obsah (5)

§ 188§ 73§ 68§ 83§ 191

1-21-4379 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juunil 2021 Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-4379 (21230100383) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi se

§ 188

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Lauri Jõgi Siim Josing – isikukood 38810040249, xxxx, emakeel eesti keel, keskharidus, Eesti Vabariigi kodanik, xxxx, tõkendit ei kohaldatud, varem kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Siim Josing

§ 188

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Siim Josing ei pane 2 aasta 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.04.2021 – 09.04.2021, s.o 2 päeva. Välja mõista Siim Josingult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 84 eurot ja kaitsjatasu summas 109.20 eurot riigituludesse. Kohustada Siim Josingut tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 89,1 eurot. 1 Menetluskulud, kogusummas 1069,20 eurot, tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusse võib märkida: „Siim Josing, kriminaalasi 1-214379, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - tühjad taime väetise pudelid; õhuniisutaja koos vooliku ja toitejuhtmega; soojapuhur; laua õhuventilaatorid; silindrikujuline metallist õhuventilaator; metallist lambid halogeen pirnidega; plastikust veeprits, mille sees tundmatu vedelik; ventilaatori toru; taimeriga pistik ning selle pult (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Siim Josingut süüdistatakse kanepi ebaseaduslikus kasvatamises s.o

§ 188

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et Siim Josing omandas eeluurimisel seni tuvastamata ajal, kohast ja isikult kanepi kasvatamiseks vajalikud esemed (lambid, ventilaatorid, õhuniisutajad, potid, väetised jne) ja kanepiseemned, millised külvas xxxx, xxxx territooriumil OÜ xxxx (registrikood xxxx) poolt renditud tööstushoone ruumidesse istutuspottidesse ning kasvatas nendest ebaseaduslikult narkootilise aine valmistamise eesmärgil kanepitaimi. Nii jäi Siim Josing xxxx xxxx territooriumil asuvas tööstushoones ettevalmistatud kanepikasvatuses kanepitaimi hooldama ja kasvatama kuni 08.04.2021.a kella 18:38-ni, mil eelpool nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära: 10 tk kanepitaime kogumassiga 1413 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 22%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 3 lg 2 kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil on keelatud. Kanep ja selle töötlemisproduktid (sh tinktuur ja õlid, v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) kuuluvad NPALS § 3 1 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. 2 Seega Siim Josing, kasvatades üle 0,2 % THC sisaldusega kanepitaimi, pani toime

§ 188lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Siim Josingu, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 16.06.2021 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Siim Josingu süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 188

lg 1 järgi vangistusega 2 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.04.2021 – 09.04.2021.a, s.o 2 päeva ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Siim Josing ei pane 2 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid

§ 83

lg 1 alusel kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 1,4, § 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootilised ained, mis asuvad EKEI keemiaosakonnas – konfiskeerida ja hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; - tühjad taime väetise pudelid; õhuniisutaja koos vooliku ja toitejuhtmega; soojapuhur; laua õhuventilaatorid; silindrikujuline metallist õhuventilaator; metallist lambid halogeen pirnidega; plastikust veeprits, mille sees tundmatu vedelik; ventilaatori toru; taimeriga pistik ning selle pult, mis asuvad PPA asitõendite hoidlas – konfiskeerida ja hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel ekspertiisikulu summas 84 eurot ja kaitsjatasu summas 109,20 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui 3 ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega ning millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine, on oluliseks tõendiks narkootilist ainet puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt määratud osas väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4