Obsah (12)

§ 492§ 115§ 3§ 1§ 101§ 108§ 127§ 132§ 103§ 76§ 82§ 100

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtumääruse teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks 21.juunil 2021 tsiviilkantselei Lubja 4 Tal

) § 115 lg 1 alusel. Avaldaja hüvitas kahju kogusummas 2 087 eurot.

§ 492

lg-st 1 tulenevalt esitas avaldaja pärast kindlustushüvitise välja maksmist puudutatud isikule pretensiooni nõudega 2 087 eurot. Puudutatud isik ei ole nõuet tasunud. Avaldaja vähendas summat 2000 eurole. Puudutatud isiku vastuväited

1. Puudutatud isiku vastuse kohaselt ei ole ta nõus avaldaja esitatud nõudega. Vastuse kohaselt tegi ta remondi oma kontoris aadressil Kreutzwaldi 4-xxxx. Remondi käigus vahetati radiaatorid, mille käigus voolas radiaatoritest vesi ka alumisele korrusele, korterisse nr xxxx. Kuna alumise korruse korteri xxxx kahjustuse põhjustas puudutatud isik kontori renoveerimisega, siis olid tema ehitajad nõus tegema remondi alumisel korrusel. Ehitajad käisid vaatamas/hindamas kahjustuse saanud korterit ning nende hinnangu järgi oli kahju suurus 500 eurot, mis oli reaalne summa, mis läheks materjali ostuks ning töömehe palgaks paariks päevaks. Puudutatud isik tegi korteri nr 6 omanikele vastava ettepaneku. Ehitajad oleks nõus korteris nr xxxx kõik kohe taastama selle raha eest, kuid korteri xxxx omanikud ütlesid, et neil on olemas kindlustus, nad teevad kõik kindlustuse kaudu ning keeldusid ettepanekust. Pärast remonti esitas avaldaja neile tagasinõude 2087 eurot, millise summaga puudutatud isik nõus ei ole, kuna antud kahju suurus on maksimaalselt 500 eurot. Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja pakutud 500 euro suuruse kompromissiga asja lõpetamiseks, kuivõrd talle jääb arusaamatuks, miks üldse nõutakse nendelt raha ja milleks, siis kindlustust vaja, kui antud raha ikka nõutakse kahju tekitanud isikult. Kohtumääruse põhjendused
2. Menetlusosalistel ei ole vaidlust, et Tallinnas Kreutzwaldi 4 korterelamus toimus 04.03.2020 veekahju juhtum, milles sai kannatada sama kortermajas asuv korter nr 6, et veekahju põhjustas puudutatud isik kontori renoveerimise käigus ning, et puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.
3. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas avaldajal on tagasinõude õigus puudutatud isiku vastu ja kahjusumma 2000 euro suuruse üle.
4. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab 2 omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isik võttis korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustuse rikkumise omaks.
5. Riigikohus on 13.02.2012 otsuse nr 3-2-1-116-11 p-s 23 ja 13.02.2013 määruse nr 3-2-1-18612 p-s 10 asunud seisukohale, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda

§ 115

lg 1 alusel, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel

§ 3

p 6 mõttes, millele kohaldub

§ 1

lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhe, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks

§ 115lg 1.

8. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist

§ 108

alusel ja kahju hüvitamist

§ 115

lg 1 alusel.

§ 115

lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§ 132sätestatud ulatuses.

9. Puudutatud isik vastutab korteriomanikuna

§ 115

lg 1 kohaselt teistele korteriomanikele tekitatud kahju eest riskivastutuse alusel. Kuivõrd puudutatud isiku korteriomandi reaalosast sai remonditööde käigus alguse veekahju, siis rikkus ta seaduses sätestatud kohustust. Puudutatud isiku käitumise s.t veelekke ja kindlustatud korteriomanikul tekkinud veekahju vahel on

§ 127

lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos, sest kui puudutatud isik oleks järginud oma kohustust tagada, et temale kuuluva korteri valdamisel ei tekiks veekahju, siis poleks kahjulik tagajärg saabunud. Seega tuleneb korteriomanikule korteriomandi- ja korteriühistuseaduse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue

§ 115lg 1 alusel.

10.

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kindlustuspoliisiga nr xxxx on tõendatud, et korter asukohaga Kreutzwaldi 4-xxxx ja seal asuv vara oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud ettevõttekindlustuse lepinguga nr xxxx avaldaja juures ning avaldajale on

§ 492

lg 1 alusel läinud üle kahjustatud korteriomaniku nõue puudutatud isiku vastu (lk 4-5). 3

1. Kahjuhüvitise maksekorraldusega on tõendatud, et kindlustusvõtjale on hüvitatud kokkuleppeline kahjuhüvitis 2051 eurot (lk 7). xxxx OÜ hinnapakkumisega, vara ülevaatuse hinnanguga ja fotodega on tõendatud, et kahjuhüvitise aluseks on avaldaja võtnud xxxx OÜ poolt koostatud kalkulatsiooni koos hinnanguga ja xxxx OÜ hinnapakkumisega on tõendatud, et avaldaja võttis ka võrdleva kalkulatsiooni xxxx OÜ-lt. Fotodega on tõendatud korteris nähtavad kahjustused, mis kattuvad vara ülevaatuse aktis loetletud kahjustuste kirjeldusega. xxxx OÜ ülevaatuse arvega nr 10986 ja maksekorraldusega on tõendatud, et xxxx OÜ poolt teostatud ülevaatuse kulu oli 36 eurot (lk 8-16).
2. Tagasinõude kirjaga on tõendatud, et avaldaja esitas puudutatud isikule pärast kindlustushüvitise väljamaksmist pretensiooni summas 2 087 eurot (lk 17). Vaidlus puudub, et puudutatud isik ei ole nõuet tasunud. Puudutatud isik ei ole tõendanud oma väidet, et veekahju likvideerimise ja korteri taastamisremondi oleks saanud teostada 500 euro eest. Puudutatud isiku esitatud kirjavahetusega on tõendatud, et ta ei nõustunud tasuma ka avaldaja pakutud kompromissisummat 500 eurot vaidluse lõpetamiseks, mis vastas puudutatud isiku hinnangule remonditööde maksumusest. Seega on avalduse esitamine kohtule põhjendatud. Avaldaja on kohtule esitatud avalduses vähendanud kahjusummat 2000 eurole. 13.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst ning ta ei vastuta

§ 103

lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vastutusest vabanemiseks peab puudutatud isik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest või, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Puudutatud isik seda väitnud ega tõendanud ei ole. 14.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 82

lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahju hüvitamiseks antud tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista KrtS §-st 31 lg 1 p-st 1,

§ 115

lg-st 1, 492 lg-st 1 ja § 108 § lähtudes tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult välja mõista kahju 2000 eurot avaldaja kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise, ei nõustunud avaldaja pakutud kohtuvälise kompromissiga ning avaldaja nõue on põhjendatud, siis tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse 4 alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv.
3. RLS § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot.
4. Avaldaja menetluskuludeks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot, millest 175 eurot on enamtasutud ja kuulub avaldaja taotluse alusel tagastamisele. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista riigilõiv 50 eurot, mis tuli avaldajal hagi esitamisel tasuda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5