Obsah (12)

§ 475§ 477§ 428§ 429§ 463§ 448§ 442§ 386§ 173§ 168§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 17.juuni 2021.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13731 Tsiviilasi T K avaldus M Fi pankroti väljakuulutami

) sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita asjaks on tulenevalt

§ 475

lg 1 p 12² pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, T Ki poolt esitatud avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus T Ki avalduses M Fi pankroti väljakuulutamiseks lõpetada.

§ 463

lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 448

lg 1 p 1 sätestab, et asja otsustanud kohus võib teha menetlusosalise taotlusel täiendava otsuse juhul, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohus on määranud 18.03.2021 M Fi ajutiseks halduriks Maire Armi, peatanud võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning keelanud võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus tühistab

§ 386

lg 4 alusel pankrotiavaldust taganud abinõud, millega kohus peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning keelas võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada. Seoses pankrotiavalduse läbivaatamata jätmisega tuleb vabastada Maire Arm M Fi ajutise pankrotihalduri kohustustest.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, millest tulenevalt saaks kohus leida, et

§ 168lg 5 kohaldamine võlgniku suhtes oleks ebaõiglane.

Võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid kokkuleppe võla tasumiseks pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist. Kokkuleppe sõlmimiseks ja võlgnevuse tasumiseks pidi võlausaldaja esitama võlgniku pankrotiavalduse. 24.09.2020 pankrotiavalduse täiendusest nähtub, et võlausaldaja ja võlgnik pidasid läbirääkimisi, milles 3 anti võlgnikule viimane võimalus esitada võlausaldajale täiendav tagatis käenduse või garantii andmise näol. Võlgnik ei soostunud nende tingimustega. Seega ei jäänud võlausaldajale muud võimalust kui pankrotiavaldus esitada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on jätta menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne

1. aasta
2. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
3. peatüki
4. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
5. aasta
6. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne
7. aasta
8. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus pankrotihalduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.
9. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on 09.04.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 8,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 969 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 969 eurot (sh käibemaks) välja võlgnikult.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 4 järgi kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik võlausaldaja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik 4