2-20-133326/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-133326 Tsiviilasi E-J K, E-K K hagi M K vastu elatise nõudes Hagi hind 2x 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: E-J K (ik xxxx, xxxx) Hageja II: E-K K (ik xxxx, xxxx) Hagejate seaduslik esindaja: K K (ik xxxx, xxxx Epost: xxxx) Kostja: M K (ik xxx, xxxx) Kostja lepinguline esindaja: jurist Angela Jürgenson (e-post: angela@hugo.legal) 17.11.2020 Ärakuulamine RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Mõista välja M K`lt elatis alaealise E-J K ülalpidamiseks summas 116 eurot (ükssada kuusteist eurot) kuus alates 05.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
5. Mõista välja M K`lt elatis alaealise E-K K ülalpidamiseks summas 116 eurot (ükssada kuusteist eurot) kuus alates 05.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
6. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
7. E-J K ja E-K K esitasid 05.09.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 500,00 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 09.09.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 09.09.2020 aadressil xxxx. Võlgnik M K esitas 13.09.2020 nõudele vastuväite. Nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
8. 24.09.2020 esitasid hagejad hagi M K vastu elatise nõudes. Hagi põhjenduste kohaselt elavad lapsed emaga ja on ema ülalpidamisel. Isa maksab kahe lapse peale 150 eurot kuus, mis ei ole piisav raha laste ülalpidamiseks. Isa veedab lastega aega 15 h nädalas: esmaspäev, teisipäev ja üks päev nädalavahetusel. Nädala sees võtab isa lapsed peale lasteaeda ja toob magama mineku ajaks lapsed koju tagasi. Vaatamata sellele, et hagejad viibivad osa ajast isaga, kannab hagejate ema suures ulatuses kõik hagejate ülalpidamiseks vajalikud kulud. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis 250 eurot kuus lapse kohta alates 01.09.
9. 2 Kostja vastus
10. Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Küll aga ei nõustu kostja tema vastu esitanud nõuetega ning vaidleb nendele vastu. Kostja on veendunud, et hagejate tegelikud kulud ei vasta hagis toodud loetelule. Kostja hinnangul on kulud osaliselt ülepaisutatud ja ei ole kooskõlas hagejate ema sissetulekuga. Kostja palub kohtul arvestada hagejatele elatise väljamõistmisel nende tegelike, asjas tõendatud ja lapsevanemate jõukohaste kulutustega. Kostjal esineb mõjuv põhjus hagejatele miinimumelatisest väiksema elatise maksmiseks, kuivõrd kostja katab hagejate kulud (eelkõige toidukulud) päevadel, mis hagejad veedavad kostjaga. Kostja on nõus sõlmima kompromissi, mille kohaselt maksab Emma-Johannale 125 eurot kuus ja E-Kle 125 eurot kuus, kahele lapsele kokku 250 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused
11. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära pooled ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
13. detsembri
14. a määruse nr 115 järgi on
15. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot.
16. Kohus loeb sünnitõenditega tõendatuks, et alaealine E-J K on sündinud xxxx (hageja I, vanus 4 a.) ja E-K K on sündinud xxxx (hageja II vanus 2 a.). Laste emana on sünniakti kantud K K ja isana M K. Seega on K K ja M K laste hooldusõiguslikud vanemad.
17. 17.11.2020 toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks kuni 23.11.
18. Pooled kohtu määratud tähtajaks elatise nõudes kokkuleppele ei jõudnud. Hagejad tõid 23.11.2020 esitatud vastuses esile täpsustatud kokkuvõtte lastele tehtavatest kuludest. Kohus käsitleb täpsustatud kulusid uue asjaoluna, mis on esitatud hilinenult tähtaja möödudes ja seetõttu jätab 23.11.2020 esitatud kulunimekirja tähelepanuta. Samuti ei ole põhjendatud hagejate 12.11.2020 kulunimekiri kuna see hõlmab hagejate esindaja isiklikke kulusid (laenumaksed, järelmaksud, jm püsikohustused), mida elatisena ei saa arvestada. Kohus tugineb hagejate ülalpidamiskulude hindamisel esialgses hagiavalduses välja toodud ülalpidamiskuludele, kuivõrd nimetatud kulud on kohtuistungil pooltega läbi arutatud ning poolte seisukohad kajastuvad 17.11.2020 istungiprotokollis.
19. Hagejate vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kalendrikuus hageja I ülalpidamiseks 498 eurot ja hageja II ülalpidamiseks 398 eurot (dtl 21-23). 3
20. Kostja vaidlustab hagejate kulusid, leides, et hagejate kulud on ülepaisutatud ja lisaks on lapsed osa ajast isa vahetul ülalpidamisel.
21. Kohus märgib, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, mille kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt ka Riigikohtu
22. oktoobri
23. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-123, p 17).
24. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hagejate ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele ning 17.11.2020 kohtuistungil antud poolte ütlusi, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised (kulu ühe lapse kohta): - Eluasemekulu. Vaidlus puudub, et hagejad elavad koos emaga aadressil xxxx ja eluaseme kasutamisega kaasnevad kulud. Eluasemekulud on jagatud 3 pereliikme vahel, millest 86 eurot teeb hageja kulu. Kostja eluasemekulusid summas 86 eurot ei vaidlusta. - Toidukulu. Tartu Ülikooli uuringus veebruaris 2020.a „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf), on leitud, et xxxx elava lapse vanuserühmas 3-6 aastat on kulud toidule 46 eurot ja lapse vanuserühmas 1-2 aastat on toidukulud 71 eurot. Kohus leiab, et toiduainete hinnad ja seeläbi toidukorv on viimase aasta jooksul oluliselt kallinenud ja tegemist on kuluga kasvavate laste peale kui lapsele soovitakse pakkuda kõiki vajalikke komponente hõlmavat tervislikku toitu. Laps vajab puuvilju, juurvilju, teravilju, lihatooteid, mahla, maiustusi jne. Kuna menetlusökonoomia seisukohalt oleks toidupoe tšekkide esitamine ebamõistlik ning nende esitamine ei välistaks vaidlust, kes millise osa perekonna toidukorvist tarbib, siis on põhjendatud lugeda lapse igakuiseks mõistlikuks toidukuluks 70 eurot. - Transpordikulu. Laste ema põhjenduste kohaselt on transport lastega hädavajalikud ja möödapääsmatud. Transport on seotud sõitudega vanavanemate juurde, samuti arstile. Kostjal elavad kõik sugulased xxxx ja siis saavad lapsed tasuta transporti kasutada, kuid emapoolse vanaema ja vanaisaga suhtlemiseks peavad lapsed sõitma xxxx lähistele xxxx ja xxxx. Vanavanematega suhtlemine on laste loomulikule arengule ja psüühikale hädavajalik. Kohus leiab, et xxxx liiklussõlmed võivad väikese (2.a ja 4.a) lapse jaoks olla keerukad või ei lähe sobival ajal transporti, mistõttu võivad lisanduda ka vältimatud 4 kulud linnasõidul, nt laste sõidutamine sõprade juurde, kaugemale poodi. Kohus loeb põhjendatud transpordikuluks 30 eurot kuus. - Sidekulu. Sidekulude all peab hageja silmas elektrit, teleteenused, interneti. Kostja sidekulusid summas 50 eurot ei vaidlusta. - Tervishoiukulu. Kohtu hinnangul tuleb üldtuntuks lugeda asjaolu, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid, vitamiine ja esmaabitarbeid. Vaidlus puudub tervishoiukuludele 10 eurot. - Hügieenikulu. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et lapse hügieeni eest tuleb hoolt kanda ja see on seotud kuluga: hambahari, hambapasta, dushigeelid, shampoonid, WC paber, salvrätikud. Vaidlus puudub hügieenikulule 10 eurot. - Kooli/lasteaiakulu. Laste ema ütluste kohaselt on nimetatud kulu täna 0 eurot. - Kulutused riietele ja jalanõudele. Lapsed elavad kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja, et lapsed on kasvueas, mistõttu on vaja nende garderoobi sageli ka uuendada. Arvestades laste vanust kuluvad riided ja jalanõud väga ruttu, mistõttu ei saa kulusid kokku hoida mastaabisäästult. Kohus võtab kulude aluseks RAKE uuringu veebruaris 2020.a „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, milles on leitud, et xxxx elava lapse vanuserühmas 1-2 ja 3-6 aastat on kulutused riietele ja jalanõudele keskmiselt 70 eurot. - Muud vältimatud püsikulud: hagejad toovad esile juuksuriteenuse, samuti osalevad lapsed sotsiaalses elus väljaspool kodu nt sünnipäevadel, väiksemale lapsele on vaja osta nahakreeme ja mähkmeid, lisaks kultuuriüritused nt teater, kino külastused. Suurema lapse trennikulusid (tantsutrenni 28 eurot ja ujumistrenni 35 eurot) ei ole tõendatud, mistõttu ei saa neid kulusid elatisena arvestada. Ainuüksi xxxx huvikooli koha kasutamise leping ei tõenda lapsele minevat kulu. Lasteaias omandab laps eelkooli teadmisi, kuid on tavapärane, et väljaspool lasteaeda õpetatakse lapsele ka kodus uusi teadmisi ja oskusi läbi erinevate mängude ja kooliks ettevalmistavate raamatute, vihikute abil ning selleks on vaja hankida vahendeid. Kohus loeb põhjendatud muu kuluna 50 eurot kuus.
25. Kokku on hageja põhjendatud kulud summas 376 eurot: eluasemekulu 86 + toidukulu 70 + transpordikulu 30 + sidekulu 50 + tervishoiukulu 10 + hügieenikulu 10 + kulutused riietele ja jalanõudele 70 + muud vältimatud püsikulud
27. Kohus selgitab, et lapsevanemad võivad kokkuleppel täiendavalt lapsele erinevate asjade (nt arvuti, mööbel, jalgratas jne) ja teenuste või lapse elustiili toetamine (kallid trennid) muude kulutustega kujundada lapse elulaadi selliseks, mis võimaldab lapse heaks teha hädavajalikust rohkem kulutusi. Riigikohtu praktikast tulenevalt on elatise maksmise eesmärgiks eelkõige katta lapsele vajalikud esmakulud nagu toit, riided/jalanõud, ravimid, haridus. Planeerides suurema asja ostmist tuleb vanematel esmalt kokkuleppida kes ja kui 5 palju on valmis panustama asja kuludesse. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukordi kus vanem ostab kalli asja ära ja seejärel paneb teise vanema raha tasumise fakti ette. Sellisel viisil elatise väljamõistmine tooks endaga kaasa olukorra, kus teisel vanemal tegelikult puudub ülevaade raha põhjendatud kasutamisest, mis ei ole kooskõlas kostja huvidega. Teisele vanemale ei saa tulla kulude arve üllatusena ja kui teine vanem ei ole nõus kulusid kandma, siis tuleb asja ostmist korraldaval vanemal endal kulu kanda.
28. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab kohus elatise välja mõista mõjuval põhjusel (PKS § 102 lg 2). Kostja tugineb asjaolule, et kostja osutab lastele vahetut ülalpidamist ajal, mil lapsed viibivad isa juures. Laste ema kinnitab menetluses, et isa veedab lastega aega 15 h nädalas: esmaspäev, teisipäev ja üks päev nädalavahetusel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik elatise väljamõistmisel arvestada kostja poolt eraldiseisvat panust laste ülalpidamisele. Kohus on tuvastanud, et lapse tegelikud ülalpidamiskulud on summas 376 eurot, millest ühe vanema osa teeb 188 eurot. Kui arvestada lapse 12 päeva viibitud ajast isa juures, siis panustab isa lapse ülalpidamisse 72 eurot kuus. Kui kohus peaks nõudma isa suhtlemiskorra ajal sisse samaaegselt lapse viibimiskulud ema juures, siis koormataks kostjat topelt, kuna kostja peaks osalema teise vanema kulude katmises perioodil kui isa kannab vahetult enda kulusid. Arvestades, et lapsed viibivad 12 päeva isa juures, siis esineb mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 alus miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks. Võttes 188 eurost maha isa vahetu ülalpidamiskulu 72 eurot, siis tuleb kostja poolt täiendav igakuine elatis 116 eurot.
29. Samas ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt nt Riigikohtu 08.01.2014 otsust asjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 03.06.2015 otsust asjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Sealjuures ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (vt nt Riigikohtu 09.06.2017 otsust asjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3). Kohus loeb SEB pangakonto väljavõtetega tõendatuks, et kostja kannab laste kulusid juuksurile, laste õpetajate kingitustele, laste isa tasub kommunaalkulusid, teleteenuseid, elektrit laste osas, ostab mähkmeid, sokid, sukad, kindad, lastele hügieenitarbeid, tasub laste söögiraha. Kohtule on usutavalt tõendatud, et lapse isa annab lastele vahetut ülalpidamist.
30. Kostja tõi esile, et hageja emale kantakse üle lapsetoetus, siis saab kohus selle asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestada. Kuna peretoetus on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, mis Perehüvitiste seaduse 17 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2019 pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot, siis on lapse ülalpidamiseks vahendeid kokku 436 eurot (2x188+60). Kohus toob välja, et lapse ülalpidamisvahendid summas 436 eurot on kooskõlas ja isegi ületavad RAKE uuringus 2020.a leitud elatisemäära. RAKE uuringus 6 2020.a, on jõutud järeldusele, et xxxx elava lapse ülalpidamiskulu vanuserühmas 1-2 aastat on 252 eurot ja lapsele vanuserühmas 318 eurot (RAKE tabel lk 37-38).
31. Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
32. Kostja töötab xxxx ja kohtule esitatud palgateatis kinnitab, et kostjale maksti töötasu septembris 2020.a summas 968,22 eurot (neto). Meeskonnaga turvateenust kostja lisatööna ei osuta, kuna corona-viiruse tõttu pole üritusi, mida turvata. Töö kõrvalt alustas kostja õpinguid xxxx, mis toob talle lisakulusid 2 aasta jooksul. Hagejate ema töötab xxxx teeninduses ning tema põhipalk oli septembri kuus 982,45 eurot (neto). Kohus leiab, et vanemate sissetulekut võib lugeda võrdseks ja hinnates kostja varalist seisu leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 116 eurot kuus.
33. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise laste ülalpidamiseks summas 116 eurot kuus lapse kohta kuni lapse täisealiseks saamiseni kuna see arvestab lapse tegelikku ülalpidamisvajadust ja kostja vahetut lapse ülalpidamist. Menetluskulud
34. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga 7