KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 09. märts 2021 Lubja 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1435 Tsiviilasi A

) § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja tuginema vähemalt ühele

§ 10

lg-s 2 sätestatud asjaolule.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt peab võlausaldaja põhistama, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 6. Kohus tutvunud avaldusega ja võlgniku vastuväidetega leiab, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ning vaidlus lahendada väljaspool pankrotimenetlust. 7.

§ 15

lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Antud säte on suunatud sellele, et ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (Riigikohtu otsus 3-2-1-17-02, p 10).

1. Kohtule esitatud avaldusest, vastuväidetest ja tõenditest nähtub, et pooltel on vaidlus selle üle, kas avaldaja lepingujärgne ehituskohustus on täidetud, kas nõue on muutunud sissenõutavaks ning milline oli poolte tahe 10.04.2018 lepingu sõlmimisel. Kohus leiab, et antud juhul on võlgnik esitanud vastuväited ja põhistanud neid määral, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude põhjendatuse ja sissenõutavaks muutunud nõude suuruse kohtu jaoks kaheldavaks ja ebaselgeks. Seega on vajalik nõude aluseks olevad asjaolud, õiguslik alus ja sissenõutavaks muutunud nõude suurus teha kindlaks väljaspool pankrotimenetlust hagimenetluses. Hagimenetluses toimub lisaks asjaolude tuvastamisele ja õiguslike hinnangute andmisele ka tõendite igakülgne hindamine mahus, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest.
2. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-17-11742 11.12.2017 määruse punktis 9 asunud seisukohale, et juhul, kui kohus tuvastab ühe aluse

§ 15

lg-st 3, puudub kohtul vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, mh kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud. Antud juhul ei saa kohus nõude ebaselguse tõttu määrata

§ 15lg 3 p 1 alusel ka ajutist haldurit.

10.

§ 15

lg 7 järgi kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.

§ 15lg 6 kohaselt jäävad menetluskulud võlausaldaja kanda. Vastavalt Ts

MS § 174 lg-le 4 ja § 177 lg-le 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/