) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa (tl. 5). Seega on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hageja vanemad ei ela koos ning hageja elab oma ema juures.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole, et kostja hageja ülalpidamiseks elatist alates 01.03.2020 seaduses sätestatud miinimummääras regulaarselt tasunud ei ole (t.l. 6-8).
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. 2 Hagiavalduse kohaselt kulub hageja ülalpidamiseks igakuuliselt kulub transpordile 10 eurot, eluasemele (üüritasu ja kommunaalmaksed) 167 eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot, vaba aja veetmisele 20 eurot, toidule ja joogile 150 eurot, sidekuludele 60 eurot, hariduskuludele (täiendõpe) 200 eurot, tervishoiule 30 eurot, muudele kuludele 20 eurot, s.o. kokku 757 eurot. Kostja leiab, et hageja üürikulud ei ole tõendatud, sest üürikulusid tasub hageja vend. Hageja on veenvalt põhistanud, et kui korteri üüritasu, kus hageja elab on 500 eurot, siis kui korteris elavad kolm inimest on põhjendatult hageja eluasemekulu koos kommunaaltasudega arvestada 167 eurot (t.l. 84-105). Veenvalt on põhistatud, et hagejal kulub riietele ja jalanõudele 100 eurot ning tervishoiule 30 eurot (t.l. 76-77, 79-81). Kohtu arvates hageja toidukulusid 150 eurot saab pidada samuti mõistlikuks (t.l. 78, 100-110). Kohus nõustub kostjaga, et hageja sidekulud on ülemäära suured ning ei ole sellisel määral nagu hagiavalduses märgitud, 60 eurot põhistatud. Kohtu arvates ei saa hageja sidekulusid pidada mõistlikuks suuremal määral, kui 30 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et kui transport Tallinnas on tasuta, siis ei saa olla iseenesest põhistatud hageja transpordikulud iga kuu 10 euro ulatuses. Kuna hageja on esitanud tõendid, et tema hariduskuludele kulub igakuuliselt 141 eurot, siis ei pea kohus põhistatuks hageja väidet, et hariduskuludele võiks kuluda rohkem, so 200 eurot nagu on hagiavalduses märgitud (t.l. 82-83). Ka 20 euro kulutamist igakuuliselt muude kulutustena ei saa kohus pidada põhjendatuks, sest ei nähtu milleks see raha kulub. Hageja ei ole tõendanud, et tema vajadusteks kulub igakuuliselt kokku 757 eurot. Kuigi hageja ei ole tõendanud oma väited, et hageja igakuised vajadused on 757 eurot, siis ei ole kohtul põhjust ka kahelda, et hagiavalduses hageja välja toodud igakuised vajadused on veenvalt põhistatud vähemalt kahekordses miinimumelatisemääras, s.o. 584 eurot. Eeltoodut kokku võttes tuvastab kohus, et hageja igakuised vajadused on vähemalt seaduses sätestatud kahekordne miinimummäär.
lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt
lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis oleksid mõjuvaks põhjuseks, et vähendada väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära. Asjaolu, et hageja on õppimise kõrval asunud tööle, ei vabasta hageja vanemaid oma ülalpidamiskohustuse täitmisest (t.l. 63, 68-75). Kohus ei saa pidada mõistlikuks, et alaealine hageja teenides taskuraha, et oleksid kaetud hageja miinimumvajadused või vajadused suuremal määral, kui miinimumvajadustest lähtuvalt, peaks koolikohustuse kõrvalt teenima raha oma igapäevaste minimaalsete vajaduste rahuldamiseks. Mõistliku kõrvalseisjana saab eeldada, et hageja täidaks eelkõige oma kooliskäimise kohustust, et maksimaalselt hästi õppida, mitte ei peaks olema sunnitud teenima rahalisi vahendeid, et oma vanemate asemel end üleval pidada. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal on kohustus hankida oma laste ja enda vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning vaidlust ei ole selle üle, et kostja sissetulekutest piisab hageja ülalpidamiseks hageja miinimumvajadustest lähtuvalt, kui kostja enda ülalpidamiseks kostja vajadustest lähtudes (t.l. 29, 53, 119-126). Kostja on välja toonud, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-17, p 28.2), et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on 3 miinimummäärast väiksemad. Tuginedes nimetatud Riigikohtu seisukohale leiab kohus, et elatise väljamõistmiseks alla
lg 1 sätestatud määra ei saa olla ainuüksi asjaolu, et hageja saab riiklikke toetuseid, mille arvelt saab osaliselt hageja vajadusi katta. Riiklike toetuste maksmise eesmärgiks ei ole kindlasti vähendada vanemate ülalpidamiskohustuse ulatust. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja peab hagejat üleval pidama võrdselt hageja emaga (t.l. 37-38, 51). Kuna hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras, mis elatise nõude esitamisel on 292 eurot, siis on põhjendatud arvata, et ka hageja ema osa hageja ülalpidamisel on samuti 292 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 14.09.2020 kuni hageja täisealiseks 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-16, p 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja arvates temalt hagejale hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi eest hagejale alates märtsikuust 2020 kuni 14.09.2020 tasuda 1 284,22 eurot seab kostja väga raskesse majanduslikku olukorda, sest kostjal oli veebruarikuu lõpus operatsioon ja kostja oli haiguslehel kuni juunikuu lõpuni. Kostja on veenvalt põhistanud, et kostja oli alates veebruarikuust kuni juunikuu lõpuni olnud ajutiselt töövõimetu ning kostjal ei olnud tavapäraseid sissetulekuid (t.l. 30-31, 53). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjalt küsinud elatis alates märtsikuust (t.l. 6-7, 118), s.o. enne hagiavalduses tagasiulatuva elatise nõude esitamist kohtusse, mistõttu on põhistatud kostja väide, et elatise tagantjärgi tasumisega hageja nõutud suuruses kahtlemata sätib kostja majanduslikult raskemasse olukorda, kui hageja oleks kohe pöördunud kohtusse elatise tasumiseks. Kuna pooled ei vaidle, et kostja on siiski ka varasemalt andud hagejale ülalpidamist, kuid vaidlust ei ole selle üle, et pooled ei ole olnud selgesõnaliselt kokku leppinud, kuidas ja mil määral peaks hagejale ülalpidamise andmine varasemalt toimuma, siis ei ole veenvalt põhistatud, et hagejal on tekkinud kahju perioodil 01.03.2020-14.09.2020 1 284,22 eurot seeläbi, et hageja vajadused just sellel perioodil oleksid jäänud eeltoodud ulatuses jäänud rahuldamata. Asjaolust, et kostja ei ole tagasiulatuvalt tasunud elatist miinimumelatise määras ei ole iseenesest võimalik järeldada, et hagejal on ilmtingimata tekkinud kahju, et hageja vajadused oleksid jäänud selles summas rahuldamata. Hageja ei ole põhistanud, mis konkreetsed vajadused on tagantjärgi jäänud hagejal katmata või mis vajaduste katmisega hageja töötasust on hagejal tekkinud kahju, mille hüvitamiseks ta kostjalt tagantjärgi raha küsib. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistmata tagasiulatuva elatise summas 1 284,22 eurot.
MS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. 4 Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb tasuda J. U.i arvelduskontole nr xxxx iga jooksva kuu 5. kuupäevaks ette järgneva kuu eest. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ning võttes arvesse, et tegemist on alaealise lapse nõuetega elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.