lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav Argo Särav (isikukood: 36706166030; elukoht: xxxxxxx xx xxxxx-xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; töökoht: xxxxxxxxxx xx ; karistatus: kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Harju Maakohtu 28.05.2015 otsusega
ja § 424 järgi ja põhikaristuseks (24.09.2014 ja 13.02.2015 toimepandud episoodide eest)
lg 1 alusel mõistetud vangistus 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel vangistus 5 kuud 27 päeva.
lg 2 kohaselt suurendatud mõistetud karistust 04.03.2014 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 11 kuud 28 päeva võrra ning mõistetud liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 25 päeva. Harju Maakohtu 19.06.2018.a määrusega A. Särav vabastatud karistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga kuni 15.08.2020, millest 3 kuuks kohaldatud elektroonilist valvet,
lg 5 alusel allutatud käitumiskontrollile 24 kuuks (kuni 05.07.2020.a.) ja
lg 2 p 2, 4 alusel määratud lisakohustused; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Argo Särav süüdi karistusseadustiku (
) § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 15.-16.07.2020, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ning lugeda Argo Säraval veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 5 ja
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta 1 (ühe) kuu ja 11 (üheteistkümne) päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel asendada Argo Säravale mõistetud vangistus 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga 819 (kaheksasada üheksateist) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.
lg 4 alusel on Argo Särav kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – : xxxxxxx xx xxxxx-xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Argo Säravale katseajaks
Määrata Argo Säravale katseajaks
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 1 p 1 alusel võtta Argo Säravalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.
lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema olles eelnevalt karistatud Harju Maakohtu 28.05.2015.a kohtuotsuse nr 1-15-1591 alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat kriminaalkaristust, juhtis uuesti 15.07.2020.a kella 11.50 paiku Viljandi linnas Riia mnt 54 juures mootorsõidukit Ssangyong Rexton, registreerimismärgiga XXX XXX olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,96 mg/l kohta. Oma tahtliku tegevusega rikkus Argo Särav kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Argo Säraval 15.07.2020-16.07.2020.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
lg 5 ja
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 28.05.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 1 kuu ja 11 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 9 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel asendada mõistetav karistus 2 aastat 3 kuud ja 9 päeva vangistust 3 üldkasuliku tööga 819 tundi, määrates tegemise tähtajaks 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Argo Särav kohustatud järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Argo Särav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega.
lg 4 käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Argo Särava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 153,60 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud 4 süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1029,60 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 153,60 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Argo Särav on kahtlustatavana kinni peetud 15.-16.07.2020, seega on Argo Särav viibinud eelvangistuses 2 päeva.
MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.