← Eesti

3-21-289/11

Obsah (4)§ 150§ 102§ 56§ 98

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-289 Haldusasi X kaebus Maksu- ja Tolliamet

§ 150

lg sätestab, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Sama on selgitatud ka eelviidatud Riigikohtu lahendis. Sealjuures ei ole isikul vaba valikut, millal asuda oma tõendamiskoormust täitma või millal tõendeid esitada.

§ 102

lg 1 p 2 kohaselt maksuotsust muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. See tähendab, et maksukohustuslane peab oma kaasaaitamiskohustust täitma, sh kõik tõendid ja selgitused esitama juba maksumenetluses. Maksumenetlus, kus riigil tekib nõue isiku vastu, on ajaliselt piiratud, mis tähendab, et tõendite esitamine alles kohtumenetluses võiks tähendada seda, et maksuhalduril ei ole enam võimalik uut maksumenetlust seadusega sätestatud ajalises raamis läbi viia. Sellega soositaks aga maksukohustuslasi, kes tahtlikult varjavad olulisi tõendeid ja keelduvad selgitusi andmast. Kohus on kaebajale tõendamiskoormust selgitanud 10.02.2021, 11.02.2021 ja 23.03.2021 määrustes.

  1. Kaebaja esitas kohtule 19.04.2021 töövõtulepingu, 3 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve nr
  2. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole vastavaid dokumente varem, sh maksumenetluses või koos kaebusega esitanud. Maksumenetlusest nähtub järgmist: - Kaebajale tehti 02.03.2020 korraldus nr 12.2-3/051961-1, milles kohustati kaebajat esitama perioodi 01.01.2017 - 31.12.2018 kohta mh ostuarved, müügiarved ja lepingud (vastustaja vastuse lisa 1). - 09.04.2020 tegi MTA korralduse nr 12.2-3/051961-2, milles kohustati kaebajaid esitama veelkord samu dokumente (lisa 3); - Dokumente on veelkord küsitud 07.04.2020 e-kirjaga (lisa 16) ja 22.05.2020 e-kirjaga (lisa 36), millest viimases on eraldi välja toodud ka MTÜga seotud dokumendid. Teenuse kohta on täpsustusi küsitud ka 28.05.2020 e-kirjaga (lisa 47). - Kaebaja vastas 07.04.2020, et dokumente ei ole, sest failid on viiruse tõttu hävinenud (lisa 17). - Kaebaja vastas 27.05.2020 e-kirjaga (lisa 46), et teenuste sisu on uute projektide arendamine, teenust osutab X, tegemist on intellektuaalse tööga ja teenuse hinna otsustas ta ise. 29.05.2020 vastuse kohaselt (lisa 48) otsib kaebaja pidavalt uusi ärivaldkondi, millega tegeleda ning sisseostmisel on struktuur sobilikum ja kuluarvestus sobilikum. - MTA pakkus välja suuliselt kohtumise (13.11.2020 e-kiri, lisa 60). - Kaebaja leidis 16.11.2020 e-kirjas, et kõik on kirjalikult vastatud (lisa 62).
  3. aasta novembrikuu asemel pakkus kaebaja välja kohtumise ajaks alles 04.02.2021 (lisa 65). 20.11.2020 kirjas leidis kaebaja, et kohtumine on aja raiskamine ja tal ei ole aega, mida raisata. - Nii kontrollaktis, maksuotsuses kui ka vaideotsuses on selgitatud, et teenuse osutamise kohta on dokumendid puudu. - Kaebaja pakkus 21.01.2021 kirjas välja, et kui MTA arveid ei tunnista, siis kaebaja ja MTÜ lepivad kokku, et summad tuleb tagastada, tasutud summad konverteeritakse laenuks, millelt kaebaja teenib tulu (lisa 70). MTA selgitas samas, et selline tagantjärele tehingute ümberkvalifitseerimine ning arvete ümber tegemine veel kord kinnitab MTA seisukohta, et tehinguid arvetel näidatud vii4

(6)sil pole toimunud ning isikute vahelised kokkulepped pärast maksuotsuse väljastamist ei anna alust tehingute ümberkvalifitseerimiseks (samas). Eeltoodust nähtub, et kaebajal oli korduvalt ja korduvalt võimalik puuduolevaid akte, arvet ja lepingut esitada. Sealjuures on kontrollakt ka piisavalt lihtsa ülesehituse, keelekasutuse ja pikkusega, et ka eriteadmisteta isik pidi aru saama, et milliseid dokumente MTA kahtluse ümber lükkamiseks tuleks esitada. Lisaks teave selle kohta, millised dokumendid või tõendid on tehingute toimumise kohta üldse olemas, saabki olla eelkõige kaebajal endal. Kaebaja esitas nõutud dokumendid alles viimaseks võimalikuks tõendite esitamise tähtajaks. Eeltoodu näitab, et dokumendid jäid varem esitamata tahtluse tõttu, mistõttu jätab kohus need arvestamata.
  1. Kohus leiab, et ka siis kui pidada kaebaja tõendite asja juurde võtmist lubatavaks, on tõendid ebausaldusväärsed. Kaebaja on varem maksumenetluses põhjendanud, et dokumendid on viiruse tõttu arvutis hävinenud. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ei olnud võimalik dokumente teiselt juriidiliselt isikult varem saada, kui kaebajal ja MTÜ-l on ühine juhatuse liige. Dokumentidest nähtuv on vastuolus kaebaja varasemate selgitustega, mille tõttu on kohtul kahtlus, et dokumendid on vormistatud nimelt tehingute olemasolu tagantjärele kinnitamiseks. - Lepingu kohaselt on lepingu objektiks kauplemise väljaõpe USA turgudel (p 2.1). Samas on arvete kohaselt teenuse sisuks nõustamine ning kaebaja on maksumenetluses selgitanud, et tegemist on uute projektide arendamisega. Seega ei lähe lepingus toodud tegevused kokku arvetel ega maksumenetluses väidetuga. - Lepinguga kokku lepitud tööks on teenuse osutamine. Samas lepingu tingimused punktis 3 jj (töö üleandmine ja vastuvõtmine) viitavad oma sisult eseme valmistamisele (p-d 3.1 ja 3.5). Nimetatud tingimused ei lähe kokku osutatava teenusega – väljaõppega. - Lepingu kohaselt on MTÜ esindajaks volituse alusel X. Samas ei ole volikirja esitatud. Äriregistri kohaselt oli sel ajal MTÜ juhatuse liikmeks sarnaselt kaebajale X ehk seega korraldas juhatuse liige tehingu iseendaga, sest lepingu alusel teenuse faktiliseks osutajaks oli samuti X. - Ka on kaebaja kaebuses tuginenud, et puudub kohustus koostada kirjalikke lepinguid, mis väitena ei viita lepingu olemasolule, vaid selle puudumisele. Kui leping oli tegelikult olemas, on arusaamatu, miks oli vajalik selline väide kohtumenetluses esitada.
  2. Maksukohustuslane peab korraldama oma raamatupidamise ja ettevõtluse nii, et hiljem oleks võimalik maksuarvestust kontrollida (

§ 56lg 2).

Ka on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust (samas lg 1). Eeltooduga on ümber lükatud kaebaja väide, et maksukohustuslane ei pea tehingu detaile MTA-le avaldama. Täiendavalt on Riigikohus 17.03.2015 otsuse nr 3-3-1-76-14 punktis 16 selgitanud, et arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. Teenuste osutamise eest esitatavatele arvetele kehtivaid nõudeid ja nende eiramise tagajärgi on kolleegium rõhutanud ja selgitanud korduvalt (vt nt kohtuasjades nr 3-3-1-81-12 (p 11), 3-3-1-57-13 (p 13) ja 3-3-1-65-13 (p 20) tehtud otsused). Seega on kaebaja seisukoht, et teenuse maht, sisu, maksumus jne ei pea olema kontrollitavad, on ekslik. Käesoleval juhul ei ole üheselt identifitseeritav, millal ja millist teenust kaebajale siiski osutati, sh keda kaebaja juhatuse liige MTÜ-poolse teenuse osutajana kaebaja juures üldse nõustas või koolitas. Maksumenetluses oli tehingute kohta esitatud üksnes arved (kaks kolmest) ning samuti oli tuvastatavad väljamaksed. Muud tehinguid kinnitavad tõendid puudusid. Vastustaja on piisavalt põhjendanud (vt kohtuotsuse p 6), miks ei ole teenuse saamine tõendatud. Kaebaja selgitused maksumenetluses on 5

(6)olnud väga lakoonilised. Ka kohtumenetluses on viidanud kaebaja arendusprojektile, samas kui lepingu kohaselt on tegemist kauplemise väljaõppega. Olukorras, kus X kui väidetav teenuse osutaja (ja MTÜ juhatuse liige) on samal ajal ka kaebaja juhatuse liige, siis puudub mistahes mõistlik põhjendus, miks peaks kaebaja oma juhatuse liikme teadmiste kasutamise eest maksma 30% teisele juriidilisele isikule. Kaebaja ei ole struktuuri ega kuluarvestuse sobilikkust selgitanud. Teenuse tegeliku osutamisega on vastuolus ka kaebaja pakkumine 21.01.2021 kirjavahetuses pärast maksuotsust, kus kaebaja soovib teenuse osutamist ümber tõlgendada laenu andmiseks. Laenu andmine saab viidata aga üksnes sellele, et tegelikult kaebaja ühtegi teenust MTÜ-lt ei saanud, mis on ka algseks MTA seisukohaks. Arvestades toodut kogumis, sh dokumentide puudumist, napisõnalisust ja kaebaja üldist käitumist maksumenetluses ja selle järel, ei ole tegemist kaebaja hooletuse ega heausksusega. Tegemist on olnud teadliku ja tahtliku tegevusega maksude tasumisest kõrvale hoidumisega, mistõttu on aegumise ajaks 5 aastat ning see ei olnud maksu määramise ajaks möödunud (

§ 98lg 1 teine lause).

Tahtlust ei ole MTA asunud põhjendama kohtumenetluses, vaid seda on põhjendatud maksuotsuse lk-l 3, punktis 2.3.

  2. Kaebaja suulise ärakuulamise kohta märgib kohus, et kaebaja ise pidas kirjalikke dokumente piidavaks ja suulist kohtumist aja raiskamiseks. Videosilla vahendusel kohtumise pakkumist materjalidest ei nähtu. Vastustaja võib hinnata, kui isik ei soovi suulist kohtumist, kas olemasolevate materjalide alusel on võimalik maksuotsus anda. Maksuotsuse tegemine ei ole vastuolus ka kaebaja tahtega, kui kaebaja on ise kinnitanud, et ta on kirjalikult kõik esitanud. Kaebajal oli võimalik esitada sisulisi vastuväiteid hiljem veel kontrollaktile, kui ta oli tutvunud MTA esialgselt tuvastatud asjaoludega. Seega ei ole kaebaja ärakuulamisõigust rikutud.
  3. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, sest vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ning kaebaja ei ole vastustaja põhjendatud kahtlust maksupettuse toimumise kohta ümber lükanud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.