KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-20723

) § 26 lg 1 p 4 järgi tuleb töövaidluskomisjonile esitatud avalduses esitada avaldaja selgelt väljendatud nõue.

§ 54

lg 1 teise lause järgi ei või töövaidluskomisjon otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. 30.09.2019 esitas hageja avalduse töövaidluskomisjonile, vaidlustades väidetava kostjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise. Hageja käsitles ülesütlemisavaldusena kostja esindaja poolt Messengeris 18.09.2019 saadetud kirja, milles teavitati, et kohvik suletakse ja kostja ei soovi töösuhet jätkata. TVK 03.10.2019 määrusest nähtuvalt soovis hageja tuvastada 6 2-19-20723 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 järgi, saada TLS § 109 lg 1 alusel hüvitist ja muuta töötamise registri kannet. 15.11.2019 otsusega rahuldas töövaidluskomisjon hageja avalduse osaliselt ja luges tuvastatuks, et töösuhe ei ole lõppenud tööandja poolse lepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega alates 23.09.2019 ning töölepingu erakorraline ülesütlemine on sellel alusel tühine, luges tuvastatuks, et töösuhe ei lõppenud hageja korralise ülesütlemisavaldusega alates 23.09.2019, luges töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2 järgi, mõistis välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ja jättis rahuldamata hüvitise nõude summas 1408,98 eurot ning kohustas kostjat viima töötamise registri kanne kooskõlla töölepingu lõppemisega. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud töövaidluskomisjonile nõuet tuvastada, et tööleping ei ole lõppenud hageja poolse korralise ülesütlemisega. Eeltoodud tuvastus oli oluline vaidluse lahendamiseks, kuid tegemist oli asjaoluga, mille osas ei olnud eraldi nõuet esitatud, mistõttu on töövaidluskomisjon ületanud asja lahendamisel nõude piire. 30.

§ 58

lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Seega saavad pooled esitada kohtule samad nõuded, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile.

§ 58

lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.

§ 58

lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus

§ 58lg-s 4 sätestatud juhul hagiavalduseks.

Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks.

1. Kostja esitas 25.12.2019 kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses kogu vaidluse ulatuses. Hageja esitas kohtule nõuded tuvastada kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 17.10.2019 või kohtu poolt leitud tähtajal ja mõista välja hüvitis 1 404,98 eurot. Seega ei esitanud hageja nõuet töötajate registri kande parandamiseks (I kd, tl 110-114). Ringkonnakohus leiab, et hagejal on õigus esitada kohtule mitte kõiki nõudeid, mille ta esitas töövaidluskomisjonile, ja sellisel juhul ringkonnakohtu arvates nõuete osas, milles hageja ei soovi vaidluse lahendamist kohtus, töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu.
2. Eeltoodut kokku võttes sai maakohus menetleda hageja nõuet ulatuses, mis oli esitatud töövaidluskomisjonile ja millises osas soovis hageja oma nõude kohtus hagimenetluses menetlemist.
3. Kuna töövaidluskomisjonile ega kohtule ei ole hageja esitanud nõuet tuvastada, et tööleping ei lõppenud korraliselt hageja poolse ülesütlemisega alates 23.09.2019, siis on maakohus otsuse resolutsioonis lahendanud nõude, mida ei ole esitatud ja vastav otsustus tuleb eeltoodu tõttu tühistada ja kohtuotsuse resolutsioonist välja jätta.
4. Hageja töötas kostja juures alates 10.09.2018 vastutava klienditeenindajatoiduvalmistajana. Hageja leiab, et kostja ütles temaga sõlmitud töölepingu 18.09.2019 alates 23.09.2019 üles ilma seadusliku aluseta ja ettenähtud korda rikkudes. Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et sõnumivahetuses leppisid pooled kokku, et pooltevaheline tööleping lõpeb septembri lõpus
5. 7 2-19-20723
6. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidete põhjal maakohtu järeldust, et pooltevaheline tööleping lõppes TLS § 79 järgi poolte kokkuleppel alates 23.09.
8. TLS § 79 kohaselt võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut töölepingule. Kokkulepe sõlmitakse poolte tahteavalduste vahetamise teel ja kokkulepe on sõlmitud, kui pooled on jõudnud olulistes tingimustes kokkuleppele. TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele , kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tõlgendanud poolte sõnumivahetuses (I kd, tl 73-76) tehtud tahteavaldusi ja teinud sellest õige järelduse, et poolt leppisid kokku töösuhte lõpetamises (maakohtu otsuse p-d 9-13). Ringkonnakohus nõustub eelviidatud osas maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ja ei korda.
10. Ebaõige on apellandi väide, et hageja ei teinud ühtegi konkreetset ettepanekut töölepingu lõpetamiseks ja pooled kokkuleppele ei jõudnud. Pärast 03.06.2019 avalduse esitamist töölepingu korraliseks ülesütlemiseks hiljemalt 15.07.2019 teatas hageja 10.07.2019 kostjale, et ta soovib töötada veel vähemalt septembri keskpaigani, millega kostja nõustus. 27.08.2019 küsis kostja hageja edasiste plaanide kohta ja hageja vastas, et ta kolib ära tõenäoliselt oktoobri esimeses pooles, täpseid kuupäevi ei osanud öelda ning septembris lubas ennast veel töögraafikusse panna. Samal kuupäeval vastas kostja, et plaanis on septembri lõpus Pärnus kohvik sulgeda ja see satub samale ajale, kui hageja soovis lahkuda, millele hageja vastas, et see klapib hästi. 28.09.2019 teatas hageja, et ta on arvestanud, et töötab septembri lõpuni, millele tööandja vastas, et pühapäeval kohvik suletakse. Hageja vastas sellele, et sellisel juhul saabki ta pühenduda hooldusõiguse üle toimuvale kohtuvaidlusele ja palus teatada, kuidas lepingu lõpetamine toimub ning kas peab andma kuhugi allkirja ja kas ta saab puhkusekompensatsiooni. Vastuseks hageja küsimusele teatas kostja, et teatab, kui kõik on 100% kindel ja kinnitas puhkusekompensatsiooni maksmist. Vastuseks teatas hageja „Ok“. 20.09.2019 teatas tööandja, et allkirju vaja ei ole, kuna lahkumisavaldus oli juba saadetud ja see lihtsalt pikenes, millele hageja vastas, et see on küll huvitav ja päris puhkusekompensatsiooni kohta. Eeltoodud sõnumivahetusest on maakohus õigesti järeldanud, et hageja tegi ettepaneku septembris tööleping lõpetada ja kostja nõustus sellega, kuna see sobis ka tema plaanidega. Kui kostja saatis 18.09.2019 sõnumi, et tööleping lõpeb järgneval pühapäeval, siis hageja vastas nõustumise märgiks Ok. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad hageja vastused kostjale, et ta on nõus, et tööleping lõpeb kostja poolt pakutud ajal, s.o siis, kui kohvik suletakse. Kuna kohvik suleti pühapäeval 22.09.2019, siis tööleping lõppes esmapäeval 23.09.
11. See, et sõnumivahetuses ei olnud konkreetset kuupäeva, ei anna alust järeldada, et kokkuleppele ei jõutud. Kokkulepe sõlmiti viisil, kus töölepingu lõppemise aeg oli määratud kohviku sulgemise päevaga, mille järgi oli määratav ka konkreetne kuupäev.
12. Õige on see, et TVK menetluses ja kohtule esitatud esialgsetes menetlusdokumentides hindas kostja pooltevahelist suhtlust selliselt, et poolte kokkuleppel pikendati hageja korralise töölepingu lõpetamise avalduses toodud tähtpäeva. Ringkonnakohtu arvates ei tähenda see, et kohus ei saaks poolte tahteavaldusi hinnata teisiti. Esiletoodud ja tõendatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmine on kohtu õigus ja kohustus ja kohus ei ole seotud oma järeldustes poolte õiguslike hinnangutega. Kohtu õiguslik hinnang ei saa tulla pooltele üllatusena. Kohus 8 2-19-20723 on pooltega 31.08.2020 kohtuistungil arutanud, kas pooltevaheline tööleping võis lõppeda kokkuleppel. Seega ei olnud kohtuotsuses toodu pooltele üllatus.
13. Õige on, et kohviku sulgemise põhjusena tõi kostja esile selle, et külmal ajal on vähe kliente, mistõttu kohtu järeldus, et kostja oli sunnitud kohviku sulgema hageja töölt lahkumise tõttu, ei ole õige ja tuleb kohtuotsuse põhjendustest välja jätta. Lisaks ei ole see ka oluline, kuna tööleping lõppes kokkuleppel.
14. Eeltoodut kokku võttes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata osas, milles jäeti hagi rahuldamata. Tühistamisele kuulub otsus osas, milles maakohus tuvastas kostja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, kuna töölepingut ei ole erakorraliselt kostja poolt üles öeldud. Eeltoodu tõttu tuleb tühistada otsus ka osas, milles maakohus lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi, kuna sellel alusel saab töölepingu lõpetada TLS § 107 lg 1 järgi ainult siis, kui töövaidluskomisjon või kohus on tuvastanud, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus vähendas TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistetava hüvitise nullini. Hüvitise väljamõistmise eelduseks on töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetamine TLS § 107 lg 2 järgi, millised eeldused käeolevas asjas on täitmata. Maakohtu otsuse tuvastus, et tööleping ei lõppenud hageja poolt korralise ülesütlemisega on oma sisult asjaolu tuvastamine ja sellist nõuet ei ole esitatud, mistõttu seda pole vajalik kohtuotsuse resolutsioonis märkida ja otsus tuleb ka selles osas tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15. Maakohus jättis vaidlustatud otsuses õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda ja mõistis välja lepingulise esindaja kulu 466,69 eurot 7 tunni õigusabi eest. Kostja palus hüvitada menetluskulud 560 eurot, mida maakohus vähendas käibemaksu võrra.
16. Ringkonnakohtu arvates on maakohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel järginud TsMS § 175 lg-s 1 sätestatut ja väljamõistetud menetluskulud on vaidluse mahtu ja keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. Maakohtu diskretsiooni teostamine on jälgitav ja ringkonnakohtul pole alust sellesse sekkuda. Kostjat esindas lepinguline esindaja Katrin Martis. Kostja lepinguline esindaja on esitanud vastuse TVK-le, esitanud avalduse kohtule töövaidluse hagiasjana läbivaatamiseks ja koostanud vastuse hagile. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et 31.12.2019 arvel olevad toimingud ei olnud vajalikud. 31.12.2019 arve kirjelduse järgi oli see esitatud otsuse vaidlustamise avalduse kohtule esitamise eest arvestusega 1 tund teenust (I kd, tl 169). 25.12.2019 on kostja avalduse kohtule esitanud. Kliendiga konsultatsioonide pidamine on esindaja töö üks osa ja mõistlik aeg selle eest kuulub hüvitamisele. Samuti ei ole põhjendatud vähendada hagiavaldusele vastuse koostamiseks kulunud aega. Arvestades esitatud vastuse mahtu on selleks 3 tundi vajalik aeg. Kuigi dokument on mõneti kattuv töövaidluskomisjonile esitatud vastusega, ei ole tegemist täpselt kattuvate dokumentidega. Lisaks oli kostja esindajal vajalik tutvuda ka hagiga, kuna hagiavaldus ei kattunud töövaidluskomisjonile esitatud avaldusega.
17. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta hageja (apellandi) kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
18. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks 9 2-19-20723 õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 10