KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-19760 Kohtuasi JSH Kinni

) § 35 lg 1 p 2 ja § 43 lg 5 alusel üle läinud pankrotihaldurile. Kostja nimel menetlustoimingute tegemise õiguse andmine kostja juhatuse liikmele eeldab

§ 43lg 5 teise lause kohaselt pankrotihalduri nõusolekut.

Pankrotihaldur ei ole andnud kostja juhatuse liikmele nõusolekut kostja nimel kaja esitamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Harju Maakohus keeldus
2. veebruari
3. a määrusega kostja juhatuse liikme XX esitatud kaja menetlusse võtmisest. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tuvastatud, et
4. novembri
5. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11801 kuulutati välja kostja pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Andres Tootsman. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku (kostja) varast pankrotivara ning pankrotihaldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus osaleda võlgniku asemel kohtumenetluses vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse (

§ 35lg 1 p-d 1 ja 2).

Kaja on esitatud otsusele tsiviilasjas, milles vaieldi pankrotivõlgniku vastu suunatud rahalise nõude üle. Seega puudutab vaidlus pankrotivara. Pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist võib võlgniku vastu esitatud varalise nõude kohta tehtud lahendi peale edasi kaevata vaid pankrotihaldur või 2 2-19-19760 pankrotihalduri nõusolekul võlgnik ise (

§ 43lg 5).

Kostja pankrotihaldur ei ole andnud kostja juhatuse liikmele nõusolekut võlgniku nimel kaja esitamiseks. Seega ei ole kaja esitatud isiku poolt, kellel on õigus maakohtu otsuse peale kaja esitada. Kaja menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p-i 12 alusel. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK 8. Kostja juhatuse liige XX esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning kaja rahuldada. Maakohus viitas vaidlustatud määruses õigusliku alusena

§ 35lg 1 p-dele 1 ja 2 ning § 43 lg-le 5.

Kostja juhatuse liikme hinnangul eksis maakohus viidatud sätete kohaldamisel, kuna need käsitlevad lahendi peale edasikaebamist. Kaja esitamine ei ole edasikaebamine. Edasikaebamine on sõltuvalt menetluse sisust kas apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamine. Tagaseljaotsuse peale saab kaevata hageja (TsMS § 420 lg 1), mitte kostja. Kaja on suunatud menetluse taastamisele olukorras, kus kohtulahend ei ole õiguspäraselt tehtud. Kuna kaja ei ole lahendi edasikaebamine ning ükski seadus ei võimalda jätta kaja menetlusse võtmata, siis tuleb maakohtu määrus tühistada ning kaja lahendada.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning palus sellele hageja ja pankrotihalduri seisukohta.
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Pankrotihaldur leidis, et määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, sest pankrotihaldur ei ole andnud kostja juhatuse liikmele nõusolekut menetluses osalemiseks.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu
5. veebruari
6. a määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega.
7. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kaja esitas isik, kellel ei olnud õigust kostja nimel menetluses osaleda. Et kostja suhtes oli enne kaja esitamist välja kuulutatud pankrot, siis pankroti väljakuulutamise järel asus pankrotihaldur võlgniku seadusliku esindajana kostja juhatuse liikme asemel võlgniku esindajaks

§ 35lg 1 p 2 kohaselt.

Maakohus on menetluses tuvastanud, et pankrotihaldur ei ole kostja juhatuse liikmele kaja esitamiseks nõusolekut andnud. Seega esitas kaja isik, kellel ei olnud õigust kostja nimel menetluses osaleda ning seetõttu on maakohus õigesti järeldanud, et kuna pankrotis oleva võlgniku juhatuse liikmel ei olnud õigust kaja esitada, tuli selle menetlemisest TsMS § 371 lg 1 p-i 12 alusel keelduda. 14. Vastuseks määruskaebuse esitaja seisukohale, et maakohtu kohaldatud pankrotiseaduse sätted reguleerivad üksnes lahendi peale edasikaebamise õigust, selgitab ringkonnakohus järgmist.

§ 43lg 5 räägib tõepoolest üksnes maakohtu lahendi peale edasikaebamisest.

Kuid

§ 35

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast moodustunud pankrotivara valitsemise õigus üle pankrotihaldurile. Seega on viidatud sättest 3 2-19-19760 tulenevalt pankrotihalduril õigus osaleda võlgniku asemel kõigis võlgnikku puudutavates menetlustes, muu hulgas on tal õigus asuda menetlusosalisena võlgniku asemel vaidlusesse menetluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse.

§ 43

lg 5 kohaselt koostoimes

§ 35

lg 1 p-dega 1 ja 2 on halduri pädevuses otsustada, kas esitada kaja ja asuda menetlusosalisena võlgniku asemel menetlusse või jätta kaja esitamata ja menetlusse astumata. Viimasel juhul ei saa võlgniku juhatuse liige ilma halduri nõusolekuta esitada kaja võlgniku suhtes tehtud otsusele. Et võlgniku juhatuse liikmel puudub võlgniku esindusõigus võlgniku nimel kaja esitamiseks, tuleb pidada kaja (ja määruskaebuse) esitajaks võlgniku juhatuse liiget kui füüsilist isikut. Menetluskulud 15. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab määruskaebuse esitaja s.o kostja juhatuse liige füüsilise isikuna, mitte kostja esindajana (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, et tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 4